Uus regionaalarengu strateegia ja el struktuurivahendite v imalused kuni 2020
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 15

Uus regionaalarengu strateegia ja EL struktuurivahendite võimalused kuni 2020 PowerPoint PPT Presentation


  • 99 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Uus regionaalarengu strateegia ja EL struktuurivahendite võimalused kuni 2020. Siseministeerium Regionaalarengu osakond. Strateegia uuendamise vajadus ja olulised lähtekohad:.

Download Presentation

Uus regionaalarengu strateegia ja EL struktuurivahendite võimalused kuni 2020

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Uus regionaalarengu strateegia ja el struktuurivahendite v imalused kuni 2020

Uus regionaalarengu strateegia ja EL struktuurivahendite võimalused kuni 2020

Siseministeerium

Regionaalarengu osakond


Strateegia uuendamise vajadus ja olulised l htekohad

Strateegia uuendamise vajadus ja olulised lähtekohad:

  • Strateegia ülevaatamine ja uuendamine on nähtud ette kehtivas Eesti regionaalarengu strateegias 2005-2015. Vana strateegia vajanuks uut tegevuskava ja tulenevalt vahepeal jõustunud VV määrusest ka struktuuri ümbertegemist.

  • Uue üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ valmimine on loonud aluse regionaalarengu strateegia ajakohastamiseks.

  • Kujundada muuhulgas lähtekohad ELÜhtekuuluvuspoliitika 2014-2020 vahenditeterritoriaalse mõõtmega meetmestiku kavandamiseks. Strateegia koguskoop ja „instrumentaarium“ on siiski laiem.

  • Uus EL Territoriaalne tegevuskava 2020 (sõnastab EL ja liikmesriikide regionaal- jm poliitikate territoriaalse mõõtme kokkulepitud põhimõtted/prioriteedid). Vajalik kooskõla kõigi EL liikmesriikide riiklikel regionaalpoliitikatega.


Strateegia eeln u ettevalmistamine ja konsultatsiooniprotsess

Strateegia eelnõu ettevalmistamine ja konsultatsiooniprotsess

  • Koostamise ettepanek 2011.a. lõpus. Vabariigi Valitsuse heakskiit strateegia koostamise ettepanekule juunis 2012

  • Strateegia sisulisel ettevalmistamisel konsulteeriti: ametlik töörühm, 3 eksperthinnangut, riigikogu fraktsioonid, 4 piirkondlikku seminari, 2 laiemat kirjalikku konsultatsiooniringi, mitmed kohtumised elluviimisse kaasatavate ministeeriumitega ja maavalitsuste arendusjuhtidega.

  • Ametlik kooskõlastusring ja arvamuste esitamine 2013.a suvel

  • Kommentaaride läbivaatamine 2013.a. sügisel

  • Arutelu Riigikogu maaelukomisjonis 2013.a. detsembris ja jätkuarutelud ministeeriumidega 2014.a. jaanuaris

  • VV-le esitamine heakskiitmiseks veebruaris-märtsis 2014 koheselt pärast EL struktuurivahendite 2014-2020 rakenduskava lõplikku valmimist


Regionaalarengu strateegia 2020 eeln u sisu

Regionaalarengu strateegia 2020 eelnõu sisu

PÕHIJÄRELDUSED LÄHTEOLUKORRA ANALÜÜSIST:

  • riigisisesed regionaalsed erinevused on Eesti väiksuse kohta võrdlemisi suured ka rahvusvahelises võrdluses;

  • rahvastik ja aktiivsem majandustegevus koondub jätkuvalt suurematesse linnapiirkondadesse;

  • muude toimepiirkondade ressursse ja arenguvõimalusi kasutatakse tagasihoidlikult;

  • mitmete toimepiirkondade keskuste toime tagamaa arengu vedamisel on jäänud liialt väheseks;

  • hõreasustusega maapiirkonnad vajavad kohandumist muutunud oludega (rahvastiku vananemine, majandusstruktuuri muutused, mobiilsuse kasv);

  • piirkondlikus arendustegevuses on kasutamata potentsiaali;

  • regionaalpoliitika elluviimise korraldamist saab tõhustada, kaasates rohkem valdkonnapoliitikaid ja parandades koostoimet riikliku, regionaalse ja kohaliku tasandi vahel;

  • arenguvajadused on piirkonniti võrdlemisi erinevad, vajalik on ka valdkonnapoliitikaid enam „regionaliseerida“.


Uus regionaalarengu strateegia ja el struktuurivahendite v imalused kuni 2020

.

4. Regionaalpoliitika elluviimise eesmärgid, meetmed ja tegevused


Uus regionaalarengu strateegia ja el struktuurivahendite v imalused kuni 2020

.

1. Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond(ligikaudu 131-711 meur 2014-2020)

(1.1) Toimepiirkondades ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimine (ca 32,0 meur)

  • Ettevõtlusega alustamise ning ettevõtete kasvu toetamine uute ja tasuvamate töökohtade tekkeks madala ettevõtete lisandväärtuse ja tööhõivega piirkondades.

  • Avaliku ettevõtlustaristu arendamise toetamine turutõrke piirkondades väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.

    (1.2) Toimepiirkondade inimressursi tõhusam kasutuselevõtt tööturul ja majandusarengus (ca 7,5 meur)

  • Piirkondlikel ja kohalikel algatustel põhineva tööhõive ja elanike ettevõtlikkuse edendamine, sh toetusvõimaluste tagamine.

  • Regionaalse tööjõuvajaduse prognoosivõimekuse arendamine.

  • Toimepiirkondade sisese tööjõu ruumilise mobiilsuse soodustamine.

  • Tööelus osalejate teadliku käitumise kujundamine paindlike töövormide ja kaugtöö kasutamisvõimalustest.

    (1.3) Toimepiirkondade keskuste elukeskkonna ja toimepiirkonna üleselt osutatavate teenuste arendamine (ca 28,6 meur)

  • Toimepiirkonna tasandil osutavate teenuste kvaliteedi ja mitmekesisuse suurendamine.

  • Toimepiirkondade keskuste linnasüdamete ja muu avaliku linnaruumi elavdamine ja miljööväärtuse suurendamine.

    (1.4) Toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks kättesaadavuseks (ca 29,3 meur)

  • Toimepiirkondade keskusi tagamaaga sidustava tervikliku ja säästva ühistranspordi korralduse arendamine (sisend ka TAK 2020-le).

  • Toimepiirkondade sisese teedevõrgu arendamine teenuste ja töökohtade kättesaadavuse parandamiseks.

    (1.5) Toimepiirkonna keskuste tagamaal teenuste parem kohandamine hõreasustuse tingimustele (ca 33,5 meur)

    - Teenuste uuenduslikuma ja ökonoomsema korralduse toetamine toimepiirkondade keskuste tagamaal (teenuste taristu, paindlikumad osutamisviisid, e-lahendused).

  • Majapidamiste tänapäeva nõuetega vastavusse viimine hajaasustatud piirkondades.

  • Turutõrke piirkondades kiire elektroonilise side arendamine.


Uus regionaalarengu strateegia ja el struktuurivahendite v imalused kuni 2020

.

2. Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond (96-218 meur 2014-2020)

(2.1) Säästva ja atraktiivse linnaruumi ja liikuvuskeskkonna arendamine (ca 61 meur)

- Inim- ja keskkonnasõbraliku linnaruumi ja liikuvuskeskkonna arendamine

- Probleemsete asumite füüsiline, majanduslik ja sotsiaalne taaselavdamine

(2.2) Kaasava ja kogukonnaalgatusi toetava linnaarengu edendamine (ca 0,5 meur)

- Vabakonna tugevdamine kodanikkonna aktiveerimisel linna arengus kaasarääkimiseks

- Vabakonna omaalgatuslike linnade elukeskkonna edendamisele ja kogukonnateenuste osutamisele suunatud tegevuste toetamine

(2.3) Välismaise oskustööjõu, investorite, tippspetsialistide ning teadlaste ja tudengite tuleku ja kohandumise soodustamine

- Läbi sihtgrupile atraktiivsete teenuste ja sisseelamist toetava tugisüsteemi pakkumise

(2.4) Alushariduse ja lapsehoiu taristu arendamine suuremates linnapiirkondades (ca 34 meur)


Uus regionaalarengu strateegia ja el struktuurivahendite v imalused kuni 2020

.

3. Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutatus (ligikaudu 68-77 meur 2014-2020)

(3.1) Piirkondade tark spetsialiseerumine T&A, ettevõtete ja kohaliku avaliku sektori koostoimes (ca 14 meur)

- Piirkondlike eelisarendatavate ettevõtluse kasvuvaldkondade määratlemine ja arendamine

- Piirkondlike kompetentsikeskuste arengu toetamine seotult ettevõtlusvõrgustike ja tööturu arendamisega.

(3.2) Piirkondade omanäolisust tugevdavate tegevusalade ja kohaturunduse toetamine (ca 43,5 meur)

- Kohalikke omanäolisi ressursse ja kultuuripärandit väärindava arendustegevuse edendamine.

- Piirkonna omapäraga seotud turismi- ja külastusobjektide ning turismiteenuste arendamine.

- Piirkondade ühise turundamise toetamine.


Uus regionaalarengu strateegia ja el struktuurivahendite v imalused kuni 2020

.

4. Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus (ligikaudu 70-486 meur 2014-2020)

(4.1) Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamine (ca 14,1 meur)

- Omavalitsuste arendus- ja planeerimissuutlikkuse tugevdamine

- IKT võimaluste rakendamine omavalitsuste paremaks haldus- ja arendusvõimekuseks

- Regionaalse arendusvõimekuse ja toimepiirkondade sisese arenduskoostöö tõhustamine

- Kogukondade osaluse tugevdamine piirkondlikus arendustegevuses

(4.2) Piirkondade omavahelise ja ülepiiri arenduskoostöö tõhustamine (ca 55,8 meur)

- Piirkondade arengueeldustest ja vajadustest lähtuva piiriülese koostöö toetamine

- Maavalitsuste omavahelise ja rahvusvahelise arenduskoostöö stimuleerimine

- Linnade arenduskoostöö ja arendusvõimekuse edendamine.

(4.3) Piirkondade parem omavaheline ja ülepiiri sidustatus

- Piirkondade omavaheliste ja piiriüleste transpordi- ja ühenduste arendamine

- Ida-Viru sotsiaalse sidustatuse tugevdamine muude Eesti piirkondadega

(4.4) Valdkonnapoliitikate kohapõhisuse ja kaasmõju tugevdamine regionaalarengus (ca 0,2 meur)

- Regionaalarengu alaste teadmiste tugevdamine valdkonnapoliitikate territoriaalse mõõtme ja kohapõhisuse tugevdamiseks

- Regionaalsete mõjudega arvestamise juurutamine valdkonnapoliitikate kujundamisel

- Inimeste põhivajadustega seotud teenusvaldkondades ruumilise kättesaadavuse kriteeriumite ja põhimõtete määratlemine

- Riigiasutuste funktsioonide ja töökohtade ühtlasema regionaalse jaotuse tagamine


Regionaalarengut toetavad struktuurivahendite meetmed 2014 2020

Regionaalarengut toetavad struktuurivahendite meetmed 2014-2020

+ koolivõrk 204,8 meur (HTM); esmatasandi tervisekeskused 85,6 meur (SoM); soojusmajandus 78 meur

(MKM); tänavavalgustus 43 meur (MKM); veemajandus 144 meur (KKM); lairiba 40,5 meur (MKM)


Uus regionaalarengu strateegia ja el struktuurivahendite v imalused kuni 2020

Maakonna arengukava

Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava

Piirkonna tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kava

Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine

(haridus/teadusasutuse, ettevõtjate ja kohale omavalitsuste koostöö)

14,0 meur

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

(infrastruktuuriinvesteeringud koos kaasnevate teenustega)

134,8 meur

Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlusvalmiduse tugevdamiseks

(MAK, OVL, MV, töötukassa, ettevõtjate organisatsioonide, haridusasutuste ja Leader algatusrühma koostöö)

7,5 meur

Tööhõivet ja ettevõtlikkust toetavad ESF/EAFRD ja siseriiklikud meetmed

  • ettevõtlusalad ja inkubaatorid, tugitaristu

  • külastuskeskkond

  • liikuvus (ühistransport ja kergliiklusteed keskuses ja tagamaaga ühenduse pidamiseks) ja toimepiirkonna keskuste avalik linnaruum

  • Olemasolevate keskuste edasiarendamine ja 2-4 uue loomine

  • Ettevõtlusvõrgustike arendamine

  • Õppekavad, praktikakohad

  • Ettevõtete nõustamine

  • Ettevõtlusõpe, ettevõtlikkuse edendamine

  • Ühisturundus

  • Ümber- ja täiendõpe jms

Alaeesmärk: Tööhõive ja ettevõtlusaktiivsus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on kasvanud

Investeeringute tulemusena lisandunud töökohtade arv (sh kõrgema lisandväärtusega töökohtade arv)

Ühistranspordiga ja jalgsi ning rattaga liikumisvõimalustega rahulolevate inimeste arv

Projektidest kaudselt kasu saavate ettevõtete arv

Ettevõtlikkuse ja tööhõive edendamise programmi kavandamisse kaasatud institutsioonide arv

Lahendatud toimepiirkondade ühendusvõimaluste kitsaskohtade arv


Uus regionaalarengu strateegia ja el struktuurivahendite v imalused kuni 2020

Linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegiad

Linnapiirkondade jätkusuutlik areng

(Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad)

66 meur

Ida-Viru linnapiirkondade jätkusuutlik areng

(Narva ja Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonnad)

29,0 meur

  • liikuvus (ühistransport ja kergliiklusteed) ja avalik linnaruum

  • lasteaia/lastehoiukohad

  • liikuvus (ühistransport ja kergliiklusteed) ja avalik linnaruum

  • mahajäänud/alakasutatud linnaalade taaselavdamine

Alaeesmärgid: Erinevaid liikumisviise integreeriv ning inim- ja keskkonnasõbralik linnaruum;

Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremate linnapiirkondade elanike jaoks; olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades on taaselavdanud

Igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast kasutavate või jalgsi liikuvate inimeste osatähtsus

Lastehoiu ja lasteaiajärjekordade pikkus

Investeeringute tulemusena kasu saanud ettevõtjate ja teenuse osutajate arv

Rajatud kergliiklusteede pikkus

Kogu linnapiirkonna ühistranspordivõrgustikku arendatavate projektide arv

Välja arendatud avaliku linnaruumi pindala

Loodud lasteaia/lastehoiukohtade arv

Taaselavdatud linnaalade pindala


Uus regionaalarengu strateegia ja el struktuurivahendite v imalused kuni 2020

Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu

Kohaliku ja regionaalse tasandi koolitus ja nõustamine ning arendusvõimekus

3,1 meur

Muud meetme tegevused RM/RK rakendamisel

16,0 meur

  • MV, MAK, OVL spetsialistide ja KOV juhtide koolitused ja nõustamine

  • Elanikke esindavate või teenuseid pakkuvate ühenduste koolitused ja nõustamine

  • KOV omavahelise, kodanikeühendustega ja erasektoriga tehtava koostöö analüüsid, uuringud ja mudelid

  • KOV ühinemiste analüüsid ja uuringud

  • Piirkondliku arengu analüüsid ja uuringud

  • Vähemalt kahe KOV koostöös tehtavad planeeringud, strateegiad ja arengukavad

Alaeesmärk: Suurenenud on inimeste ameti- ja erialane pädevus, juhtumis- ja koostöövõimekus ning institutsionaalne suutlikkus

Koolitusel osaluskordade arv ja nõustamiskordade arv

Kohalikku ja regionaalset arendusvõimekust ning koostööd kodanikeühendustega edendavate projektide arv


Uus regionaalarengu strateegia ja el struktuurivahendite v imalused kuni 2020

Strateegia põhisõnumid:

  • Oluliseks strateegiliseks valikuks on maakonnakeskuste jm tõmbekeskuste arendamine ja keskusfunktsioonide tugevdamine oma tagamaa jaoks (töökohad, teenused). Tõstmaks piirkondade võimekust ning osutamaks tugevamat vastukaalu Tallinna ja Tartu tõmbejõule. Keskendumine keskuste seotuse tugevdamisele tagamaaga, sh piisavad ühendused ja liigipääs vastastikustele hüvedele.

  • Oluline sisuline fookus avalike teenuste infrastruktuuride arendamise asemel piirkondliku ettevõtluse ja tööhõive arendamisel. Seda eeskätt toimepiirkondade keskustes. Tagamaa maapiirkondade ettevõtluse arengusse annab põhipanuse Maaelu Arengukava 2014-2020 meetmestik


Uus regionaalarengu strateegia ja el struktuurivahendite v imalused kuni 2020

Strateegia põhisõnumid (2):

  • Strateegial on senisest jõulisem „territoriaalne mõõde“. Pöörata rohkem tähelepanu funktsionaalsetele regioonidele (toimepiirkonnad, suuremad linnapiirkonnad) ning strateegia süveneb senisest enam erinevate piirkondade iseärasustesse, arenguvajadustesse ja eeldustesse. Selleks on Eesti jaotatud nt. neljaks arendusregiooniks.

  • Tähelepanu pööratakse piirkonnaspetsiifiliste majanduse kasvuvaldkondade määratlemisele ja „eelisarendamisele“ (mis tugineks mõnele piirkonnale omasele ressursile või eeldusele ning milles mõni piirkond omab teatavat suhtelist konkurentsieelist üleriigilises plaanis).

  • Rohkem tähelepanu on kohalikul ja regionaalsel arendusvõimekusel ning kodanikuühiskonna osaluse tugevdamisel piirkondlikus arendustegevuses. Edendamaks piirkondade endi võimekust oma arengu kujundamisel.

  • Eesmärgiks on tuua selgemalt esile valdkonnapoliitikate osalus regionaalpoliitika elluviimisel. Sisendi andmine valdkonnapoliitikatele ja nende koosmõju esiletoomine.


  • Login