Morfoloogia omandamine Eelistused ja erinevused Kolmikud ja ksik laps Reili Argus Tallinna likool, reili.argustlu.ee

1. Morfoloogia omandamineEelistused ja erinevusedKolmikud ja �ksik lapsReili Argus (Tallinna �likool, reili.argus@tlu.ee) Eelistused: sisendkeelel (esinemissagedusel ja esilduvusel) p�hinevad aga ka: morfofoneemilised morfoloogilised semantilised pragmaatilised... Erinevused: kolmikute ja �ksikute laste vahel, kolmikute grupi sees morfoloogiliste tunnuste omandamise j�rjekorras, ka erinevate eelistuste ilmnemisel (?) �ldisemas omandamisstiilis (?)

2. Keelematerjal Suulise k�ne lindistused: A. �ksik laps (Andrease andmepank CHILDES-is, koostanud Maigi Vija, Hendriku andmepank CHILDES-is, koostanud Reili Argus, kokku u 32 tundi dialooge CHAT-formaadis), k��ndeomandamist puudutav ilmunud ESA 49, 2004, verbi omandamist puudutav ilmunud (Argus 2004; Vihman & Vija 2005). B. Kolmikud (n-� pilootprojekt Pajumetsad, 5 tundi dialooge CHAT-formaadis).

3. Teoreetilisest l�htepunktist Konstruktivistlik k�sitlus (Dressler, Kilani-Shoch, Karpf, Bittner, Voeikova jt), mille j�rgi: keelelised moodulid ehk grammatilised alls�steemid ei ole mingiski m�ttes kaasas�ndinud; morfoloogia arengus saab eristada pre- , proto- ja t�iskasvanup�rase morfoloogia faasi (perioodi), kusjuures premorfoloogilisel faasil morfoloogia omandamist veel ei toimu, leksika ei ole eraldunud muutmiss�steemist ning seega on sel etapil m��ravaks m�lu t��; morfoloogia aktiivne omandamine algab alles protomorfoloogilisel perioodil, mil morfoloogia arengut iseloomustavad muu hulgas reeglip�raste muutt��pide �ldistamine ja miniparadigmade teke.

4. Miks kolmikud? Kui keel on �pitav - kolm �hes peres kasvavat �hevanust last, kellele suunatud keel ehk sisendkeel (ka vanemate suhtlusstrateegia) on suures osas identne, peaksid omandama keele �he ja sama skeemi j�rgi

5. Mida me kolmikute (mitmikute) keelelisest arengust �ldse teame? Enamasti on v�idetud, et kolmikute keeleline areng on hilisem kui �ksikutel lastel: (kiirus on kergesti m��detav) (Howard 1946: 181, Savic 1980: 2, Dodd & MacMahon 1997: 343). P�hjused: bioloogilis-f�sioloogilised: madalam s�nnikaal (Dodd & MacMahon); sotsiopragmaatilised sisendkeele jagamine (Dodd & MacMahon; Savic) salakeele kasutus (Howard) sisendkeele laad (vanemate direktiivne suhtluslaad, Tomasello) On t�hendatud veel erip�rast ases�nakasutust Deutsch 1998: 287, erinevusi s�navara omandamises, lausemoodustuses jne (McMahon 1997: 330, aga ka Gillis & Verhoeven 1992). Aga me v�iksime teada ka: kas kolmikutele iseloomulikus keelekeskkonnas on midagi, mis arengut soodustab v�i selle erip�raseks muudab (nt ases�nakasutus, mitmus vms).

6. Premorfoloogiline perioodNoomeni ainsuse k��ndevormid �ksik laps �ks tervikuna omandatud kindel k��ndevorm sisendkeeles sagedasest ja esilduvast lekseemist (auto, kommi, k�es, �ue); tervikuna omandatud k��ndevormide ilmumise j�rjekord (nom > part > illat > kom > gen) vastab t�ielikult k��ndevormide sagedusele sisendkeeles Kolmikud �ks kindel k��ndevorm sisendkeeles sagedasest ja esilduvast lekseemist (auto, tonni 'torni', kommi, k�tte); tervikuna omandatud k��ndevormide ilmumise j�rjekord (nom > gen > part > illat) vastab �ldjoontes k��ndevormide sagedusele sisendkeeles (sisendis v�ikesed erinevused k�nelejati) Individuaalsed erinevused puuduvad (80% lekseemidestki k�igil kolmel samad)

7. Premorfoloogline perioodKohaadverbid �ksik laps Sise- ja v�liskoha-adverbid (siia, siin, siit, sinna, seal, sealt) ilmuvad paralleelselt kohak��ndevormidega Sisendkeeles kohak��ndevormide ja koha-adverbide sagedus v�rdne Kolmikud Sisekoha-adverbid enne vastavaid sisekohak��ndevorme Sisendkeeles kohak��ndevormide ja koha-adverbide sagedus v�rdne Individuaalne erinevus: Annelal v�liskoha-adverbid kaks kuud varem kui teistel lastel.

8. Premorfoloogiline perioodMitmuse k��ndevormid 1 �ksik laps Mitmuse t�vi ilma tunnuseta (linnu- 'linnud') Tervikuna omandatud mitmuse partitiivi vormid (lilli, kartuleid) Mitmuse tunnusega nominatiivivormid (silmad, nummid 'numbrid') alles p�rast mitmuse partiitivi vorme Kolmikud Mitmuse t�vi ilma tunnuseta (poisi- 'poisid') Tervikuna omandatud mitmuse partitiivi vormid (nt asju) Mihkli ja Annela k�nes, Liisal registreeritud alles kaks kuud hiljem Mitmuse tunnusega nominatiivivormid (nupud) alles p�rast mitmuse partitiivi vorme

9. Premorfoloogiline perioodMitmuse k��ndevormid 2 �ksik laps Ilmumise j�rjekord �htib erinevate mitmuse k��ndevormide sagedusega sisendkeeles (nom > part > gen > kom) Kolmikud Ilmumise j�rjekord �htib erinevate mitmuse k��ndevormide sagedusega sisendkeeles (nom > part > gen > alla) Oluline individuaalne erinevus: Mihklil mitmuse k��ndevormid varem kui teistel ning neid vorme k�nes 50% rohkem kui teistel, kuigi suhtlussituatsioon sama. Erinevad strateegiad: MIH: palju nuppe ANN: kolm-neli nuppu

10. Premorfoloogiline perioodVerbivormid �ksik laps Tervikuna omandatud verbivormid: imperat (tule) > indik pr s 3. p (s�ida(b) > imperf s 3. p (kukkus) Verbivormide ilmumise j�rjekord �htib suurel m��ral verbivormide sagedusega sisendkeeles (imperat > indik pr s 3. p > indik pr s 2. p��re > negatiiv) Kolmikud Tervikutena omandatud verbivormid: imperat (aita), neg (ei mahu), indik pr s 3. p (on), imperf (kukkus) Verbivormide ilmumise j�rjekord �htib suurel m��ral verbivormide sagedusega sisendkeeles (imperat > neg > indik pr s 3. p) Sisendkeeles k�nelejati v�ikesed erinevused

11. Protomorfoloogiline perioodNoomen �ksik laps Kolmeliikmeliste miniparadigmade teke (enamasti nom : gen : part v�i nom : part : kom) Morfofoneemiline eelistus: k��nds�na muutmine algab �hte kindlasse muutt��pi (nominatiiv �hesilbiline, n�rgeneva AV-ga t��p) kuuluvatest s�nadest (nt poeg, klots, kast). Samas ka sisendkeelel p�hinev eelistus, sisendkeeles leiduvatest k��nds�nadest on 30% nominatiivis �hesilbilised, 80% neist on n�rgeneva AV-ga. Kolmikud Kolmeliikmeliste miniparadigmade teke Liisa ja Mihkli k�nes (enamasti grammatised k��nded nom : gen :part), miniparadigmad puuduvad Annela k�nes Morfofoneemiline eelistus: k��nds�na muutmine algab �hte kindlasse muutt��pi (nominatiiv �hesilbiline, n�rgeneva AV-ga t��p) kuuluvatest s�nadest (nt klots, loom). Oluline individuaalne erinevus: sel ajal kui kahel lapsel mitu noomeni miniparadigmat, �hel lapsel need puuduvad t�iesti.

12. Protomorfoloogiline perioodVerb �ksik laps Esimesed verbi miniparadigmad supletiivsest verbist olema: ind pr s 3.p (on) > neg (ei ole)> imperf (oli). Teine miniparadigma verbist panema (ind. pr s 3. p - ind pr s 1. p -imperf), seega �hte muutt��pi kuuluvad ebareeglip�rased verbid. Ilmneb morfoloogiline eelistus ebareeglip�raste verbide kasuks, sama oluline on aga mainitud verbide sagedus sisendkeeles Kolmikud Esimesed verbi miniparadigmad supletiivsest verbist olema: ind pr s 3.p (on) > neg (ei ole)> imperf (oli) Annelal. Teine miniparadigma verbist panema (ind. pr s 3. p - ind pr s 1. p -imperf), kolmas (6-liikmeline) verbist tegema Annelal. Ilmneb sisendkeeles sagedaste verbide eelistamine, mitte kindla muutt��bi eelistus. Oluline individuaalne erinevus: ajal kui Annelal esimene 6-liikmeline miniparadigma, teisel kahel lapsel verbi miniparadigmad puuduvad.

13. Kokkuv�tteksPremorfoloogiline periood Eelistused Noomeni k��ndevormid Domineerivad sisendkeele sagedusel p�hinevad eelistused. Mitmuse k��ndevormid Domineerib sisendkeele sagedusel p�hinevad eelistused. Esimesed verbivormid Domineerib sisendkeele sagedusel p�hinevad eelistused. Erinevused Noomeni k��ndevormid Erinevused puuduvad nii �ksikute laste kui ka kolmikute vahel. V�liskohaadverbid Kolmikutest Annelal 2 kuud varem Mitmuse k��ndevormid Mihklil varem kui teistel ja rohkem kui teistel, Annela k�nes puuduvad Esimesed verbivormid Individuaalsed erinevused puuduvad

14. Kokkuv�tteksProtomorfoloogiline periood Eelistused Noomeni miniparadigmad Morfofoneemiline eelistus seotud ka sisendkeele sagedusel p�hineva eelistusega Verbi miniparadigmad Ebareeglip�rase muutt��bi (e morfoloogiline) eelistus, kuid see samal ajal ka sisendkeele sagedusel p�hinev eelistus Erinevused Kolmikute grupi sees: Annela - noomeni miniparadigmad puuduvad, verbist kuni 6-liikmelised miniparadigmad Mihkel - noomeni miniparadigmad, verbi miniparadigmad 2 kuud hiljem kui Annelal Liisa - noomeni miniparadigmad, verbi miniparadigmad 2 kuud hiljem kui Annelal

15. Seega: 1. Kuuled, mida r��gid ehk varane morfoloogiline areng p�hineb v�ga suures osas morfoloogiliste ja morfofoneemiliste elementide sagedusel sisendkeeles 2. Erinevused kolmikute grupi sees ilmnevad juba premorfoloogilisel perioodil ning v�ib oletada �ldisemat erinevat omandamislaadi, nt verbikeskne v�i noomenikeskne omandamine

16. Ait�h!