Metsavennad
Download
1 / 21

METSAVENNAD - PowerPoint PPT Presentation


  • 371 Views
  • Uploaded on

METSAVENNAD. Teet Päästel Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11BÕ. Sisukord. Kes olid metsavennad Kuidas metsavennad sõdisid Kes on surmavaenlane? Kes on metsavend? Salastatus Harjumaa metsavennad Virumaa metsavennad Läänemaa metsavennad Saare- ja Hiiumaa metsavennad. Metsavenna hümn

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' METSAVENNAD' - elu


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
Metsavennad

METSAVENNAD

Teet Päästel

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium

11BÕ


Sisukord
Sisukord

  • Kes olid metsavennad

  • Kuidas metsavennad sõdisid

  • Kes on surmavaenlane?

  • Kes on metsavend?

  • Salastatus

  • Harjumaa metsavennad

  • Virumaa metsavennad

  • Läänemaa metsavennad

  • Saare- ja Hiiumaa metsavennad


  • Metsavenna hümn

  • Metsavenna talu

  • Territoriaalkaitse kaart

  • Metsavendade salga pilt

  • Pildid Metsavendadest

  • Veel pildikesi

  • Kokkuvõte

  • Kasutatud materjal


Kes olid metsavennad
Kes olid metsavennad

  • Aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu

  • Võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu

  • Loodeti taastada Eesti iseseisvus


Kuidas metsavennad s disid
Kuidas metsavennad sõdisid?

  • Metsavennad ründasid vene sõjaväelasi ja väiksemaid väeosi, julgeolekutöötajaid ja kommuniste

  • Korduvalt haarati enda kätte kohalikke Täitevkomiteesid, kust võeti kaasa dokumendid.

  • Lahinguid löödi sageli sundolukorras, kui tuli vastu astuda julgeolekuvägede haarangule või punkri piiramisele hävituspataljoni poolt

  • Suuremate aktsioonide korral võeti mõneks päevaks oma kontrolli alla terve asula (näiteks Kilingi-Nõmme või Osula hõivamine 1949. aastal )

  • Oluline oli ka punavõimu vastane ideoloogiline tegevus. Heisati eesti lippe, levitati lendlehti, saadeti hoiatuskirju kohalikele kommunistidele


Kes on surmavaenlane
Kes on surmavaenlane ?

  • Nii Vabadussõjas kui ka Teises maailmasõjas ei olnud Eesti kaitsjatel tegemist sõjaliste vastastega, vaid Surmavaenlasega, kelle eesmärgiks oli Eesti rahvuse hävitamine

  • Aastatel 1940-88 jõudis kommunistlik Venemaa hävitada parima osa Eesti Rahvusest, arvuliselt ühe viiendiku


Kes on metsavend
Kes on metsavend?

  • Metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal

  • Ta peab olema vastupidav vaimselt ja kehaliselt

  • Iga metsavend peab olema isiksus kes suudab valitseda oma keelt, himusid ja taludaüksindust pikemat aega. Vastasel korral hävib ta ise ja hävitab oma kaasvõitlejad ja abistajad


Salastatus

Salastatus on metsavendluse kõige tähtsam nõue, mis algab iga metsavenna isikust

Metsavend ei tohi kasutada oma õiget nime oma võitluskaaslaste, abistajate ega vaenlaste hulgas

Ülim salastatus hõlmab ka metsavendade omavahelisi suhteid

Metsavend peab lõpetama omaste külastamise

Metsavend ei tohi anda mingit teavet oma relvavendade, asukoha, tegevuse ega kavatsuste kohta mitte kellelegi

Salastatus


Harjumaa metsavennad
Harjumaa metsavennad iga metsavenna isikust

  • Harjumaa metsavendade tegutsemine ei kujunenud nii teguderohkeks nagu Lõuna-Eestis

  • Pealinna läheduse tõttu oli Punaarmee liikumine seal tihe, kuid metsavendi oli seal rohkemgi kui teistes maakondades

  • Eriti palju saabus sinna mehi Tallinnast. Mehed põgenesid neid linnas ähvardava ohu eest.

  • Põgenike hulgas oli nii Punaarmeest ära jooksnud sõdureid ja ohvitsere, kui ka mobilisatsiooni ja arreteerimiste eest kõrvalhoidjaid

  • Enesealalhoiu soovist tingituna tegutseti väiksemates gruppides, mis paiknesid maakonna lõuna- ja lääneosas


Virumaa metsavennad
Virumaa metsavennad iga metsavenna isikust

  • Virumaa oli viimaseks maakonnaks, kust kaudu Punaarmee 1941. aastal Narva taha taandus

  • Repressioonid kohalike elanike vastu ja röövimised kestsid siin kauem, kui teistes maakondades

  • Virumaal kujunes metsavendade põhitegevuseks vangistatud rahvuskaaslaste vabastamine ning rahva vara päästmine.

  • Põgenema pääsenud arreteeritud ja sõjaväelased ühinesid metsavendadega

  • Asudes punavägede liikumispiirkonnas, oli siinsetel metsavendadel palju kokkupõrkeid Punaarmee ja hävituspataljoni üksustega. Tagantjärele registreeriti Virumaal 282 relvastatud kokkupõrget


L nemaa metsavennad
Läänemaa metsavennad  iga metsavenna isikust

  • Läänemaa oli mandri viimane maakond, mille Saksa relvajõud 1941. aasta augustis nõukogude võimu alt vabastasid

  • Juunis toimunud küüditamise järel tekkis ka siin arvukalt metsavendade gruppe

  • Kokku tegutses Läänemaal 48 gruppi

  • Metsade vähesuse tõttu varjasid osa mehi end Matsalu lahe ääres, mille järgi hakati neid Pilliroo-pataljoniks nimetama


Saare ja hiiumaa metsavennad
Saare- ja Hiiumaa metsavennad iga metsavenna isikust

  • Saare- Ja Hiiumaa olukord erines suuresti mandri-Eestis toimunust

  • Saartel asunud Nõukogude baaside tõttu kubisesid need vene soldatitest

  • Kuna tšekistid nägid saareelanikes kõikjal spioone ja salakuulajaid, küüditati ja arreteeriti seal suhteliselt rohkem elanikke kui kusagil mujal

  • Samal ajal ei olnud metsavaestel saartel võimalik selline metsavendade koondumine nagu mandril

  • Saartel oli palju aktiivseid eestimeelseid mehi arreteeritud või küüditatud


Metsavenna h mn

1.Seal metsaserval väikses majas, iga metsavenna isikustKus elasid mu vanemad.Seal metsaserval väikses majas,On pesa teinud punased.Ref; Ai tsihh ai tsahh ai tsahh ai velled, Me metsavennad oleme. Ai tsihh ai tsahh ai tsahh ai velled, Me metsavennad eestlased. 2.Ja meil ei ole senti raha ,Me peame metsas elama.Ja me ei saa, ei või , ei taha,Ei taha tiblat teenida.

3. Ja ma lippu sinimustavalget,Me ikka au sees hoiame.Ja koidikul siis selgitame,Kes meist on õige eestlane

4. Mu isa, ema nad lasti maha,Ja naine viidi siberi.Nüüd kõnnin mööda metsaradu,Ja tapan vene sigasid.5.Ja sinu sõstra mustad silmad,Ei iial, iial unune.Sest sinu sõstra mustad silmad ,On võitnud minu südame.6.Seal metsaserval väikses majas,Kus elasid mu vanemad.Seal metsaserval väikses majas,On pesa teinud punased

Metsavenna hümn


Metsavenna talu
Metsavenna talu iga metsavenna isikust

  • Poolteist kilomeetrit enne Eesti-Läti piiriületuspunkti asub pisikene Vastse-Roosa küla

  • Viimastel  aastatel on seda Eestimaa ääreala külastanud ca kümme tuhat huvilist aastas

  • Magnetiks on saanud 1999. aastal rajatud Metsavenna talu, mis pakub enneolematut punkriturismi - võimalust osa saada ühest Eesti ajaloo järgust


Territoriaalkaitse kaart
Territoriaalkaitse kaart iga metsavenna isikust

  • MGB poolt tuvastatud tegutsevad metsavendade salgad Eestis 1947 aastal. Sinine ring tähistab salka

  • MGB- Riiklik Julgeolekuministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР), NSVL riikliku julgeoleku eest vastutav ametkond aastatel 1946-1953


Metsavendade salga pilt
Metsavendade salga pilt iga metsavenna isikust

Pilt on võetud augustis 1949. Vasakult Erich Jerlet , Osvald Raadik, Voldemar Lurich, Kaarel Leius, Jüri Ervin


Pildid metsavendadest
Pildid Metsavendadest iga metsavenna isikust


Veel pildikesi
Veel pildikesi iga metsavenna isikust


Kokkuv te
Kokkuvõte iga metsavenna isikust

  • Kõiki Eestis tegutsenud metsavendi alates Narva ja Petseri piirilt kuni kaugel Läänemeres oleva Ruhnu saareni ühendas kokkukuuluvus oma kodumaa saatusega

  • Armastades seda pinda, sooviti jääda sellega ühte nii elus kui ka surmas.

  • 1941. aasta juulis vallandunud sündmused, kui paljudes maakondades võeti Punaarmee tääkidele toetunud nõukogudelt võim üle, olid sisuliselt rahvaülestõus.

  • Neist sündmustest on nüüdseks möödunud rohkem kui pool sajandit.

  • Ülestõusnute ja totalitaarriigi relvajõudude vahel toimunud lahingud aga tõestasid, et vabaduse nimel on eestlane valmis ja võimeline vastu seisma ka tugevalt ülekaalukaile jõududele


Kasutatud materjal
Kasutatud materjal iga metsavenna isikust

  • http://www.laidoner.ee/projektid/5/tegevuskaart.htm [november, 2008]

  • http://www.laidoner.ee/projektid/5/meetsavennad.htm [november, 2008]

  • http://www.laidoner.ee/projektid/5/index.htm [november, 2008]

  • http://www.hot.ee/lvpfoorum/ajalugu-4a.html [november, 2008]

  • http://www.metsavennatalu.ee/index.php?act=article&id=40 [november, 2008]

  • http://www.laidoner.ee/projektid/5/ksiraamat1.htm [november, 2008]

  • http://www.laidoner.ee/projektid/5/metsavennad.html [november, 2008]

  • http://www.hot.ee/nemsa1/tekstid/metsavennad.htm [november, 2008]

  • http://www.metsavennatalu.ee/index.php?act=article&id=39 [november, 2008]

  • http://et.wikipedia.org/wiki/MGB [november, 2008]


T nud kuulamise eest
Tänud kuulamise eest! iga metsavenna isikust


ad