Võistlus- ametnike Seminar 2013

Võistlus- ametnike Seminar2013 Sekretäride töö Regatibüroo

Sekretäride töö • Sekretäride atesteerimine- võistlusametnike programm • Võistlusreeglid definitsioonid • Võistluste ettevalmistamine • Võistlejate registreerimine • Regatibüroo - Võistlejate toetamine • Suhtlemine Mõõtjate , Võistlusametnike ja Žüriiga • Sekretäride töö enne sõitu • Sekretäride töö merel • Sekretäride töö merelt tulles • Võistluste kokkuvõte • Protestid ja heastamised • Tulemuste arvestamise programmi kasutamine

Võistlusametnike programmi eesmärk • Purjetamisvõistluste ametnike • taseme tõstmine • Staatuste määratlemine • Litsentside ja kategooriate taotlemise alused • Litsentseeritud võistlusametnike rakendamise koordineerimine purjetamisvõistlustel • Infovahetuse korraldus • Võistlusametnike andmebaasi haldus • Koolitamine ja litsentseerimine • Võistlusametnike tasustamise tingimused • Programm täies mahus puri.ee lehel

Terminoloogia • Race Officials – VÕISTLUSAMETNIKUD • Officials Committee – AMETNIKE KOMISJON • Organizing Authority – KORRALDAV KOGU • Race Director – VÕISTLUSTE DIREKTOR • Race Committee (RC) – VÕISTLUSKOMITEE • Member of RC – VÕISTLUSKOMITEE LIIGE • Principal Race Officer (PRO) - PEAVÕISTLUSJUHT • Race Officer (RO) – VÕISTLUSJUHT • Race Office - REGATIBÜROO

Terminoloogia • Protest Committee (PC) – PROTESTIKOMITEE • Member of PC – PROTESTIKOMITEE LIIGE • Chairman of PC – PROTESTIKOMITEE ESIMEES • International Jury (IJ) – RAHVUSVAHELINE ŽÜRII • Member of IJ – RAHVUSVAHELISE ŽÜRII LIIGE • Chairman of IJ – RAHVUSVAHELISE ŽÜRII ESIMEES • Measurer – MÕÕTJA • Chief Measurer – PEAMÕÕTJA • Equipment Inspector – VARUSTUSE INSPEKTOR

Terminoloogia • RAHVUSVAHELISED TIITLIVÕISTLUSED • Olümpiamängud • Maailma- ja kontinendi meistri- ja karikavõistlused • RAHVUSVAHELISED VÕISTLUSED • Võistlused, kuhu on määratud rahvusvaheline žürii • VABARIIKLIKUD VÕISTLUSED • Eesti meistrivõistlused • EJL karikavõistlused • KLUBI VÕISTLUSED • Klubi korraldatavad võistlused v.a. rahvusvahelised tiitli-, rahvusvahelised ja vabariiklikud võistlused

Võistlusametnikuks saamise üldnõuded Võistluspurjetamise kogemus (sekretäridel ei ole nõutud) Piisavad üldteadmised Purjetamise võistlusreeglitest ning väga hea reeglite tundmine, mis on vajalik taotletava litsentsiga töötamiseks. Iseloomuomadused, mis tagavad hea läbisaamise nii teiste võistlusametnike kui ka võistlejatega. On heas tervislikus seisundis ja omab piisavat füüsilist ettevalmistust töötamaks oma valdkonnas. Nõustub järgima ISAF-i ja EJL poliitikat, reegleid ja määruseid. Omab tähelepanuvõimet, mis on vajalik tööks võistlusametnikuna oma valdkonnas. On võistlusametniku töökohustuste täitmiseks vajaliku nägemise ja kuulmisega. On valmis kaasa aitama võistlusametnike programmi arendamisel.

Nõuded sekretäri litsentsi esmaseks taotlemiseks • Nõuded, mida Võistlussekretäri litsentsi kandidaat peab täitma 4 aasta jooksul enne taotlemise aasta 1. oktoobrit • Klubi, klassiliidu või EJL soovitus • Seminaritsükli läbimine • Klubi võistlussekretär 10 tundi • Rahvuslik võistlussekretär 20 tundi • Teooriatest Testi läbimiseks nõutav õigete vastuste osakaal • Klubi võistlussekretär 70% • Rahvuslik võistlussekretär 80% • Praktiline harjutus • Praktiline töö võistlustel + raportid + iseloomustused • Klubi võistlussekretär 4 klubivõistlust+ 1 vabariiklik võistlus • Rahvuslik võistlussekretär 4 klubivõistlust s.h. 2PVS+ 3 vabariiklik võistlus sh 1PVS • Taotlused EJL 1. oktoobriks või 1.maiks

Praktika ja Atesteerimine • EJL-ile esitatud dokumentatsioon • Personaalne võistlusametniku raportTegevuse ja võistluse ülevaade ja statistika – esitatakse e-posti teel peale iga võistlust. Kogutakse kandidaadi isiklikku faili. Vastav vorm EJL-st. • Iseloomustus peavõistlusjuhilt või võistluse direktoriltHinnang kandidaadi tegevuse, oskuste ja isikuomaduste kohta. Peavõistlusjuht või võistluste direktor saadab EJL-i iseloomustuse originaali ning kandidaat koopiad koos taotlusega 1. oktoobriks. Vastav vorm. • Taotlus purjetamisametnikuks saamise kohtaAlus kandidaadi atesteerimiseks. Esitatakse koos iseloomustustega hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks. Vastav vorm. • Atesteerimine toimub EJL poolt määratud komisjoni poolt • Arvestatakse eeltoodud nõuetete täitmist. • Arvestatakse võistlusraporteid ja iseloomustusi võistlusjuhtidelt. • Arvestatakse kandidaadi aktiivsust ja kogemusi teistes purjetamisvaldkondades. • Arvestatakse muud asjakohast informatsiooni. • Litsents kehtib 4 aastat

Sekretäri litsentsi tingimused EJL poolt väljastatud võistlusametniku litsents kehtib 4 aastat. Rahvusliku kategooria litsentsi saab taotleda ainult Klubi kategooria litsentsi omanik Olemasoleva litsentsikategooria kehtivuse kaotamisel ja selle mitte pikendamisel, taandutakse eelmisele litsentsitasemele. Võistlusametnikud ning nende litsentsid ja kategooriad on avaldatud Eesti Jahtklubide Liidu veebilehel

Võistlusreeglid Purjetamise võistlusreeglid 2013-2016 Millal reeglid kehtivad Osad 1,5,6 ja 7 kehtivad ALATI 1. osa - põhireeglid 5. osa - Protestid, heastamised ärakuulamine ja apellatsioonid 6.osa - Registreerimine ja kvalifitseerumine 7. osa – Võistluste organiseerimine ‘Korraldav kogu’ Osad 2, 3ja 4 kehtivad VÕISTLUSOLUKORRAS 2. osa – Kui paadid kohtuvad 3.osa – Võistluste juhtimine 4. osa – Võistlemisel esitatavad muud nõuded

Millal on paat võistlev Mis hetkest? Ettevalmistussignaalist (Preparatory Signal) (üldjuhul 4 minutit enne Stardisignaali) Mis hetkeni? Kuni finišeerimiseni ja finišiliini vabastamiseni Miks paat alustab võistlemist enne kui ta stardib (mitte siis kui ta stardib)? Miks paat lõpetab võistlemise peale finišeerimist (aga mitte siis kui ta finišeerib)? Ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse Purjetamise võistlusreeglitest!

Võistlusreeglite raamat Koosneb Põhiosa Lisad Definitsioonid Võistlussignaalid Kui lisad kehtivad, on need vastuolu korral põhireeglitest (1-7osa) üle. Reeglite muutmine (vastavalt reeglile 86) Rahvusorgani ettekirjutused Klassireeglid Purjetamisjuhised

Definitsioon Definitsioonid on kogu reeglite raamatu aluseks. Purjetamisreeglites on vaid 20 definitsiooni. Kui otsid sobivat reeglit, vaata esmalt kas seda ei käsitle definitsioonid! Definitsioone EI TOHI võistlusdokumentatsiooniga (NOR, SI, ...) muuta! (RRS86.1)

Halss, Parem või Vasak • Paat on halsil, paremal või vasakul, vastavalt tema pealtuule poolele. • Kui paadil on pealtuule parem poord, on ta paremal halsil, kui vasak poord siis vasakul halsil. Pealtuule külg Paremal halsil Vasakul halsil Definitsioonid

Halss, Parem või Vasak • Paat on ALATI halsil, vastavalt kas paremal või vasakul. • Paat on halsil ka siis kui ta seisab vastutuult! • Halss määratakse paadi kere järgi v.a. tagantuules, kus määravaks on grootpoomi asetus paadi pikitelje suhtes Paremal halsil Paremal halsil Paremal halsil Vasakul halsil Vasakul halsil Vasakul halsil Vasakul halsil Definitsioonid

Vabalt taga ja Vabalt ees. Seotud • Üks paat on teisest paadist vabalt taga, kui ta normaalasendis kere ja varustus on tagapool joont, mis on tõmmatud teise paadi normaalasendis oleva kere ja varustuse kõige tagumisest punktist risti selle paadi pikiteljele. Teine paat on vabalt ees. Vabalt ees Vabalt taga Vabalt ees Vabalt taga Definitsioonid

Vabalt taga ja Vabalt eesSeotud • Paadid on seotud, kui kumbki neist ei ole vabalt taga. Kumbki paat ei ole vabalt taga seega nad ON seotud Kumbki paat ei ole vabalt taga seega nad ON seotud Pealtuule Pealtuule Pealtuule Alltuule Alltuule Alltuule Kumbki paat ei ole vabalt taga seega nad ON seotud Definitsioonid

Vabalt taga ja Vabalt eesSeotud • Ent paadid on seotud ka siis kui nende vahel olev paat on seotud nende mõlemaga. Kollane ja Sinine paat ON seotudkuna mõlemad on seotud punasega. Kollane ja Sinine paat EI OLE seotudkuna punane paat ei ole nende vahel. Kollane ja Sinine paat ON seotudkuna mõlemad on seotud punasega. Definitsioonid

Vabalt taga ja Vabalt eesSeotud • Terminid Vabalt taga, Vabalt ees ja Seotud kehtivad alati paatidele, mis on samal halsil. • Need ei kehti paatidele, mis on erinevatel halssidel, v.a. ... Paadid EI OLE seotud, sest nad on erinevatel halssidel. Paadid EI OLE seotud, sest nad on erinevatel halssidel. Vasakul halsil Paremal halsil Paremal halsil Vasakul halsil Kollane ja Sinine EI OLE seotud, kuna Punane ei ole seotud ei Kollasega ega Sinisega, sest ta on erineval halsil. ... välja arvatud ... Definitsioonid

Vabalt taga ja Vabalt eesSeotud • ... välja arvatud juhul kui rakendub reegel 18 (Märgi-ruum) või kui mõlemad paadid purjetavad rohkem kui 90ºtõelisest tuulest. Tõeline tuul Kollane ja Sinine paat ON seotudkuna neile rakendub reegel 18. Vasak halss Parem halss Vasak halss Parem halss Punane ja Roheline paat ON seotud kuna nende mõlema kurss on rohkem kui 90 kraadi tõelisest tuulest . Definitsioonid

Läheb välja • Paat läheb välja (fetching) märki kui ta on positsioonil, et mööduda sellest pealtuule ning jätta see nõutud poolele ilma halssi muutmata. Tuul Roheline paat läheb välja märki ilma, et peaks oma halssi muutma. Punane paat ei lähe märki välja ilma, et peaks oma halssi muutma. Definitsioonid

Finiš • Paat finišeerub, kui tema kere või meeskonna või varustuse ükskõikmilline osa normaalasendisületab finišiliini raja poolt. Roheline paat finišeerus. Punane paat EI OLE finišeerunud, kuna meeskond ei ole finišiliini ületades normaalasendis (juhul kui ujub üle liini). Suund viimasest märgist. Definitsioonid

Finiš • Kuid ta ei ole finišeerunud kui pärast finišiliini ületamist ta A. kannab karistuse vastavalt reeglile 44.2 ... (RRS 44.2 Ühe-pöörde ja kahe-pöörde karistused Pärast teistest paatidest täiesti vabaks saamist, nii ruttu pärast intsidenti kui võimalik, kannab paat ühe-pöörde või kahe-pöörde karistuse, kui teeb koheselt nõutava arvu pöördeid samas suunas, kus iga pööre sisaldab ühte pauti ja ühte halssi. Kui paat kannab karistuse finišiliinil või selle läheduses, peab ta enne finišeerimist purjetama täielikult finišiliini rajapoolsele küljele.) Punane paat finišeerib alles siis kui on kandnud kahe-pöörde karistuse ning purjetanud tagasi finišiliini rajapoolsele küljele. Suund viimasest märgist. Definitsioonid

Finiš • Paat ei ole finišeerunud kui ta pärast finišiliini ületamist: (B) parandab finišiliinil tehtud PVR 28.2 rikkumise (RRS 28.2 – Nöör mis kujutab paadi teekonnajoont ajast kui ta alustab lähenemist stardiliinile selle stardieelselt poolelt, et startida ja kuni ta finišeerib, peab pingule tõmmatuna (a) mööduma igast märgist nõutud poolelt ja õiges järjekorras, (b) puudutama igat pöördemärki, ja (c) mööduma väravamärkide vahelt suunaga eelmisest märgist. Ta võib parandada igasuguseid vigu, et seda reeglit täita eeldades et ta ei ole finišeerunud. Pärat finišeerimistei pea ta finišiliini täielikult ületama. • Reegel 28.2 (“nööri reegel”) saab rikkuda ainult finišiliinil ja mitte varem. • Paat võib minna pärast finišiliini ületamist tagasi rajale, et oma viga parandada (näiteks võtma võtmata jäänud märki). • Kui ta otsustab tagasi mitte minna, on ta küll finšeerinud kuid õigluse huvides teda tuleks teada protestida (kaasvõistleja, võistlus kaas, võistluskomitee, ptrotestkomitee • Tagasi mines tuleb arvestda finiši kontrollajaga! • Mitte rikkuda reeglit 41 – Kõrvaline abi! Definitsioonid

Finiš • Paat ei ole finišeerunud kui ta pärast finišiliini ületamist: (C) jätkab rajal purjetamist • Eelkõige kehtib see olukordades, kus ringide purjetamisel tuleb (finiši)liini läbida. • Liin muutub finišiliiniks kui nõutav arv ringe on läbitud. Definitsioonid

Huvitatud pool • Isik, kes võib protestikomitee otsuse tulemusena võita või kaotada, või kellel on otsuse vastu otsene isiklik huvi. • Treener, lapsevanem, elukaaslane, lähisugulane, tööandja, ... • Rahvus ei ole kunagi huvitatud poole aluseks. • Protesti ärakuulamiselt, peab iga selline isik end taandama. • Samas tunnistajana võib osaleda, vaid tunnistuse andmise ajaks. • Kui siiski osaleb – võib protesti osapool apelleerida ärakuulamise protseduuri ja otsuse peale! Definitsioonid

Anna teed • Paat annab teedteisele paadile: • (A) kui teeõigusega paat saab purjetada oma kurssi ilma, et ta peaks võtma ette vältivat tegevust . Vasakul halsil Paremal halsil Sinine paat ANNAB teed Kollasele paadile kuna kollane paat saab purjetada oma kurssi ilma, et peaks võtma ette vältivat tegevust. Sinine paat EI ANNA teed Kollasele paadile kuna kollane paat peab Sinise vältimiseks muutma oma kurssi. Vasakul halsil Definitsioonid

Anna teed • Paat annab teedteisele paadile: • (B) kui paadid on seotud, siis teeõigusega paat saab samuti muuta oma kurssi mõlemas suunas ilma, et koheselt kokku põrkaks. Punane paat ANNAB teed Rohelisele paadile kuna Roheline paat saab muuta oma kurssi ilma, et ta pealtuule paadiga koheselt kokku põrkaks. Pealtuule seotud Pealtuule seotud Alltuule seotud Punane paat EI ANNA teed Rohelisele paadile kuna Roheline paat ei saa muuta oma kurssi ilma, et ta pealtuule paadiga koheselt kokku põrkaks. Alltuule seotud Definitsioonid

Alltuule ja Pealtuule • Paadi alltuulekülg on see külg, mis on, või kui ta on vastu tuult siis oli enne seda, alla tuult. Teine külg on pealtuule külg. Pealtuule külg Alltuule külg Alltuule külg Alltuule külg Definitsioonid

Alltuule ja Pealtuule • Kuid valel halsil(“by the lee”) või otse alla tuult purjetades, on paadi alltuulekülg see külg, kus pool asub tema suurpuri. Teine külg on pealtuule külg. Alltuule külg Alltuule külg Pealtuule külg Pealtuule külg Purjetades “VALEL HALSIL” on tuulepoolne külg Alltuule külg ning alla tuult jääv külg Pealtuule külg, kuna suurpuri määrab alltuule külje!!! Suurpurimäärab alltuule külje. Definitsioonid

Alltuule ja Pealtuule • Kui kaks samal halsilolevat paati saavad seotuks, on ühe paadi alltuuleküljel olev paat alltuulepaat. Teine on pealtuulepaat. Punane ja Roheline paat ON samal halsil ja ON seotud, kuna kumbki neist ei ole vabalt taga. Pealtuule külg Punane paat on pealtuule seotud. Roheline paat on alltuule seotud. Roheline paat on Punase paadi alltuule küljel, seega on ta alltuule paat. Punane paat on pealtuule paat. Alltuule külg Definitsioonid

Märk • Objekt, mille jätmist ettekirjutatud poolele nõuavad purjetamisjuhised ning navigeeritava veega ümbritsetud võistluskomitee laev, millelt lähtuvad stardi- või finišiliin. Märgipaat EI OLE märk, kuna temalt ei lähtu stardi- ega finišiliin. Purjetamisjuhistes kirjeldatud rada: Start – 1 – 2S/2P – 1 - Finiš Märk 1 On märk Värav 2S ja 2P On märk On märk Stardiliin Roheline paat stardib ning peab purjetama märki 1, seega väravamärgid 2S/2P EI OLE märgid rohelisele paadile. Definitsioonid

Märk • Ankruots või juhuslikultmärgi külge kinnitatud objekt EI OLE märgi osa. Ankruots EI OLE märgi osa Ankruots EI OLE märgi osa On märk Ankruots EI OLE märgi osa On märk Stardiliin On märk Stardilaeva külge kinnitatud paadid ON märgi osad, kui nad just ei ole sinna kinnitatud juhuslikult. Vender on märgi osa Definitsioonid

Märgi-ruum • Ruum paadile et jätta märk nõutud poolele. • Samuti, • (A) ruum märgi juurde purjetamiseks kui tema õige kurss on sellele lähedale purjetada. Rohelise paadi õige kurss on taktikaline märgivõtt s.t.“round-wide-cut-close”.Kuna Rohelisel paadil on lisaks märgi-ruumile ka teeõigus, võib ta seda manöövrit kasutada. Rohelisel paadil on õigus saada märg-iruumimärgi juurde purjetamiseks, kuna tal on teeõigus ning saab kasutada taktikalist märgivõttu, mis on tema õige kurss sellele lähedale purjetada. Punane paat peab andma märgi-ruumi. Definitsioonid

Märgi-ruum • Ruum paadile et jätta märk nõutud poolele. • Samuti, • (B) ruum märgi võtmiseks, mis on vajalik rajal purjetamiseks • Ent märgiruum ei sisalda ruumi pautimiseks, välja arvatud olukorras kus ta on sisemiselt seotud ja pealtuule paadist, millel on kohustus anda märgi-ruumi ja pärast oma pauti ta läheks välja märki. Definitsioonid

Takistus • Objekt, millest paat otse tema poole purjetades ja temast ühe kerepikkuse kaugusel olles ei saaks ilma kurssi oluliselt muutmata mööduda. Ankrus olev paat EI OLE Sinisele paadile takistus, kuna Sinine paat saab oma kurssi oluliselt muutmata, sellest mööduda. Ankrus olev paat ON Sinisele paadile takistus, kuna Sinine paat peab selle vältimiseks oma kurssi oluliselt muutma, olles ühe oma paadi kerepikkuse kaugusel ankrus olevast paadist. • Objekt, millest saab ohutult mööduda ainult ühelt poolt ja ala, mis on purjetamisjuhistes nii kindlaks määratud, on samuti takistused. Kuid võistlev paat ei ole teistele paatidele takistus nii kaua, kuni see ei nõua temale tee andmist või märgiruumi andmist või kui kehtib reegel 22 ehk ei nõua tema vältimist. Liikumises olev alus, kaasa arvatud võistlev paat, ei ole kunagi pidev takistus. Definitsioonid

Pool • Ärakuulamise pool (või ka osapool) on: • Protestija(d); • Protestitav(ad); • Heastamise taotlemisel: • taotleja(d); • Paat või paadid, millele taotletakse heastamist, • Võistluskomitee, mis tegutseb RRS 62.1(a) alusel: • Isik kes väidetavalt tegutses vääralt; • Paat või võistleja, keda võidakse karistada RRS 69.2) alusel; • Protestikomitee EI OLE kunagi pool, küll aga võivad seda olla protestikomitee liikmed isikutena heastamise ärakuulamisel • Tunnistajad, tõlgid, pealtvaatajad, EI OLEärakuulamise pooled. Definitsioonid

Edasilükkamine • Edasilükatud võistlussõit lükatakse edasi ENNE selle plaanipärast starti, kuid seda võib startida või katkestada hiljem. • Võib kasutada igal ajal ENNE stardisignaali • Vale stardiliin • Viga stardiprotseduuris • Tuulest tingitud põhjused (nõrk tuul, tuule pööramine, ...) • Igasugused muud põhjused ... • Pärast stardigrupi stardisignaaliEI TOHIsellele stardigrupile kasutada! Definitsioonid

Edasilükkamine • Edasilükatud võistlussõit lükatakse edasi ENNE selle plaanipärast starti, kuid seda võib startida või katkestada hiljem. • Heisatakse ALATI kahe (2) helisignaaliga!!! AP – Koodivimpel Seni startimata võistlussõitude stardid on edasi lükatud. Hoiatussignaal antakse 1 minut pärast langetamist kui selleks ajaks pole võistlussõit jälle edasi lükatud või katkestatud. AP lipu H (Hotel) kohal Seni startimata võistlussõidud on edasi lükatud. Edasised signaalid antakse kaldal s.t. minge kaldale kuid võistlus-sõidud võivad veel jätkuda. AP lipu A (Alpha) kohal Seni startimata võistlussõidud on edasi lükatud. Täna rohkem võistlussõite ei toimu. Definitsioonid

Katkestama • Võistlussõit, mille võistluskomitee või protestikomitee katkestab, on kehtetu, kuid selle võib purjetada uuesti. • Katkestama (abandon) - ei tähenda “ära jätma”! • Kui võistlussõidul on nimi s.t. SI-s kasutatakse näiteks nime “Sõit 3” vms., tuleb võistlejatele teatada, kas järgmine sõit on “Sõit 4” või purjetatakse uuesti sõit 3. • Oluline on see neile kes said katkestatud sõidus BFD – nemad ei tohi uuestipurjetatavas sõidus võistelda! • Kasutatakse alati PÄRAST stardisignaali!!! • Kui kasutatakse ilma klassi- või stardigrupi liputa siis kehtib see kõikidele võistlevatele paatidele! Definitsioonid

Katkestama • Võistlussõit, mille võistluskomitee või protestikomitee katkestab, on kehtetu kuid selle võib purjetada uuesti. • Heisatakse ALATI kolme (3) helisignaaliga!!! N (November) lipp Kõik võistlussõidud, mis on starditud, on katkestatud. Pöörduge tagasi stardialale. Hoiatussignaal antakse 1 minut pärast langetamist, kui selleks ajaks ei ole võistlussõit jälle edasi lükatud või katkestatud. N lipp H (Hotel) lipu kohal Kõik võistlussõidud on katkestatud. Edasised signaalid antakse kaldal s.t. minge kaldale kuid võistlus-sõidud võivad veel jätkuda. N lipp A (Alpha) lipu kohal Kõik võistlussõidud on katkestatud. Täna rohkem võistlussõite ei toimu. Definitsioonid

Õige kurss • Kurss, mida paat võiks teiste, seda mõistet kasutavas reeglis osutatud paatide puudumisel purjetada, et finišeerida nii ruttu kui võimalik. Paadil ei ole enne stardisignaali õiget kurssi. Paatidel võivad olla erinevadõiged kursid!!! Definitsioonid

Protest • Reegli 61.2 (Protesti sisu) alusel tehtud paadi, võistluskomitee või protestikomitee süüdistus, et paat on rikkunud reeglit. • Protest ei pea olema täidetud vastavale vormile s.t. see võib olla kirjutatud ka puhtale paberile kuid selles peab olema ära toodud kogu nõutav informatsioon: • Protestija andmed (oma nimi, purje number, laeva nimi); • Protestitava andmed (purje number, laeva nimi, ...); • Intsidendi kirjeldus (peab olema selgitav TEKST, joonis ei ole kohustuslik); • Arvatav reegel, mida rikuti. • Lihtsam on siiski täita protestivormi! • Heastamisnõue EI OLE protest, kuigi tavaliselt täidetakse see protestivormile. Definitsioonid

Täidab protesti vastuvõtja! Protest LK 2 - TÄIDAB VAID PROTESTIKOMITEE!!! Protest! • Kui ainult joonis siis peab see olema väga detailne: • Enne intsidenti • Intsidendi ajal • Pärast intsidenti Protest peab kirjeldama intsidenti! Definitsioonid

Võistlemine • Paat on võistlev oma ettevalmistussignaalist kuni ta finišeerib ja vabastab finišiliini ja märgid või katkestab; või kuni võistluskomitee signaalib üldise tagasikutse, edasilükkamise või katkestamise. • Kuni ettevalmistussignaalini ei ole võistlev s.t. RRS kehtib kuid karistada ei saa v.a. RRS 23.1 alusel (RRS Osa 2 Eessõna) • Paadi otsus (kehtib tema enda kohta): • Finišeerida ja vabastada finišiliin ja märgid; • Katkestada võistlemine ehk võistlussõit; • Võistluskomitee otsus (kehtib mingi grupi kohta): • Üldine tagasikutse; • Edasilükkamine; • Katkestamine Definitsioonid

Ruum • Ala, mida paat vajab valitsevates oludes, sisaldades ruumi, mis on talle vajalik kohustuste täitmiseks 2. osa reeglite ja reegli 31 alusel, koheseks merepraktika kohaseks manööverdamiseks. • Ükskõik milline manööver põhjustab/põhjustaks kohese paadi või paatide kontakti – ruum puudub. • Kontakt toimub X aja jooksul peale manöövrit – ruum olemas. • Väärtus X on suhteline – mida pikem aeg seda tõenäolisem on ruumi olemasolu. Definitsioonid

Reegel (A) Purjetamise võistlusreeglite raamatus olevad reeglid, kaasaarvatud • Definitsioonid • Võistlussignaalid • Sissejuhatus • Eessõnad • Asjassepuutuvate lisade reeglid • Pealkirjad ei ole reeglid. • Soovitused (Lisa A10, Lisa M) ja juhised (Lisa K, Lisa L) on soovituslikud ning valikuvõimalust andvad reeglid. Definitsioonid

Reegel (B) ISAF-i määrused • 19 – Võistluskõlblikkuse koodeks Määrab võistlusest osavõtu tingimused • 20 – Reklaamikoodeks Määrab reklaami kasutamise ja paigutamise tingimused • 21 – Anti-dopingu koodeks Määrab keelatud ainete nimekirja ning sportlase kontrolli protseduuri tingimused • 22 – Purjetaja klassifikatsiooni koodeks Määrab tingimused sportlaste klassifitseerimiseks ning sellest sõltuvalt tingimused võistlustel osalemiseks. Definitsioonid

Reegel (C) Rahvusorgani ettekirjutused, kui need ei ole just muudetud purjetamisjuhistega, järgides rahvusorgani ettekirjutust, kui selline on olemas, reegli 88 (Rahvuslikud ettekirjutused) kohta. See tähendab: • Rahvusorgan võib teha ettekirjutusi; • Purjetamisjuhised võivad muuta neid Rahvusorgani ettekirjutusi; • Rahvusorgan võib oma ettekirjutusega keelata oma ettekirjutuste muutmise purjetamisjuhistega kuid ainult tingimusel, et ISAF on andnud selleks nõusoleku. • Sellist muutmise piiranguga ettekirjutust ei tohi purjetamisjuhistega muuta. • PS. Kui võistlus läbib rohkem kui ühe rahvusorgani riigi veeala, PEAVAD purjetamisjuhised määratlema kõik nende riikide rahvusorganite ettekirjutused, mis võistlejatele kehtivad ning määratlema kuna need kehtivad. Definitsioonid

Võistlus- ametnike Seminar 2013