Ettevõtlusõpe

1. Ettevõtlusõpe 29.04.2010 Tiia Randma Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

2. Kavas • ettevõtlusõppega seoses käimasolevad arengud Eestis • Ettevõtlusõppe Mõttekoda, eesmärk ja tegevused • lühiülevaade senitehtust • lasteaia riikliku õppekava õpiväljundid ettevõtlikkuse kujundamisel, järeldused • põhikooli riikliku õppekava õpiväljundid ettevõtlikkuse kujundamisel • arutelu • mida ja kuidas paremini? • kellest sõltub muutuste käivitumine? • kuidas ja kellega koos edasi?

3. Kaubanduskoda – ettevõtjate esindusorgan • Kaubanduskoja missioon - Eesti ettevõtluse edendamine ettevõtjasõbraliku keskkonna arendamise ja praktiliste teenuste osutamise läbi • majandus- ja hariduspoliitika mõjutamine proaktiivsete tegemiste kaudu • asutatud 1925, taasasutatud 1989 • 2010. a eelarve 25 miljonit krooni • töötajaid 35 • Sidusorganisatsioonid: • Eesti Konjunktuuriinstituut • Standardikeskus MTÜ • Kutsekoda SA

4. Probleem • Enim kõrgkoolide lõpetajaid leiab tööd avalikus sektoris (42% lõpetanutest) ja vaid väga väike osa (5% lõpetanutest) töötab oma firmas, füüsilisest isikust ettevõtjana või vabakutselisena. • Ehkki ettevõtlusaktiivsus on Eestis tõusuteel, oleme passiivsemad kui meie naaberriigid. Eesti inimesed leiavad, et neil puuduvad teadmised, oskused ja julgus ettevõtlusega alustamiseks. Allikas: 1) Global University Entrepreneureal Spirit Student’s Survey (GUESS), 2009 2) European Commission, Entrepreneurship Survey of the EU (25 members), US, IE and NO 2007

5. Ettevõtliku meelelaadi ja ettevõtlusõppe edendamisest Eesti haridussüsteemis(MKM-i ja HTM-i ühisdeklaratsioon, 2007) • /---/ käesolev deklaratsioon baseerub ühisel arusaamal, et ettevõtlikkuse ja ettevõtluse tähtsustamine haridussüsteemis tervikuna on Eesti jaoks kriitiline tegur ning probleemitunnetusel, et ettevõtlusalaste teadmiste käsitlemine õppeasutustes pole kõige paremini korraldatud. Puudub läbimõeldud ning struktureeritud lähenemine, kuidas edendada ettevõtlikku meelelaadi ja luua motivatsiooni ettevõtluseks vanusest ja õpitavast erialast sõltumata./---/

6. Ettevõtliku meelelaadi ja ettevõtlusõppe edendamisest Eesti haridussüsteemis(MKM-i ja HTM-i ühisdeklaratsioon, 2007) • MKM ettevõtlusõpe kõrghariduses • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlusõppe töörühma koostatud raport ja tegevuskava aastateks 2010-2013 • Kaubanduskoda ettevõtlusõpe üldhariduses • Ettevõtlusõpe kutseõppes (Euroopa Komisjoni raport 2009) • Ettevõtlusõppe edendamise kava

7. Ettevõtlusõpe mitte-majanduserialadel avalik-õiguslikes kõrgkoolides Allikas:Ettevõtlusõpe Eesti kõrgkoolides. MKM 2009

8. Tegevuskava 2010-2013 kõrghariduses • ettevõtlusõppe kvaliteedi ja sisu arendamine • õpiväljundite sõnastamine • õppematerjalide arendamine • õppejõudude koolitamine • ettevõtlusõppe laiema kättesaadavuse ja erialaõppesse integreerituse tagamine • ettevõtlusõppe baastase (baasmoodul LTT ja õpetajakoolituse erialadele) • teadmusmahukas ettevõtlus (valikmoodul) • majandus- ja LTT/muude erialade tihedam integratsioon kandev roll: Tartu Ülikool ja Tehnikaülikool kontakt: madli.kaju@mkm.ee

9. Ettevõtlusõppe Mõttekoda • aastal 2008 koondas Koda laia ringi ettevõtlusõppe alal tegutsejaid - ülikoolidest kuni ettevõtlike noorte organisatsioonideni • tegevuse eesmärk - Eestis mõistetakse ettevõtliku hoiaku kujundamise olulisust nii riigi, regiooni kui ka indiviidi tasandil ning haridussüsteemis on loodud sidustatud ja struktureeritud võimalused ettevõtliku hoiaku kujundamiseks ning ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste omandamiseks

10. Ettevõtlusõppe edendamise kava • Kavas sõnastatakse ettevõtlusõppe ja ettevõtlikkuse edendamisega seotud mõisted ning ettevõtlusõppe olemus üldhariduse riikliku õppekava erinevatel tasemetel toimuvas õppes, kirjeldatakse tänased probleemid ja esitatakse neile lahendused ning lepitakse kokku rollijaotus ning erinevate osapoolte tegevused lähitulevikus • ettevõtlusõppe edendamise kava koostamise ajagraafik sügis 2009 – sügis 2010, väljatöötamist toetab EAS ja see on üks osa 2007. aasta oktoobris MKM-i ja HTM-i vahel sõlmitud samateemalise ühisdeklaratsiooni rakendamisest

11. Mõistete ühtlustamine • suhteliselt noor teadusharu ja üheselt interpreteeritavat kokkulepet erinevates keeleruumides pole välja kujunenud • Euroopa Komisjoni eestvedamisel sõnastati terminid ettevõtlushariduses kuueteistkümne riigi (toonane EL + Norra) ekspertide koostöös aastal 2002

12. Mõistete ühtlustamine • sõnal „ettevõtlus“ (edaspidi EÕ) on hariduslikus kontekstis tavakõnest kasutatavast mõistest laiem tähendus. See hõlmab nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi vaatenurki. Selliselt sõnastatuna on ka EÕ eesmärk märksa laiem kui nn „ettevõtjate taastootmine“ • EÕ eesmärk on tagada nii isikuomaduste ja hoiakute kujundamine kui ka ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamine: • isikuomadused ja hoiakud, mis suurendavad indiviidi võimekust võimaluste märkamisel ja nende realiseerimisel: see on vundament, baas järgnevaks; • teadmised ja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks – mida, millal ja kuidas teha?

13. Ettevõtlusõppe sisumudel vanusevaates Sisulementide osakaal Sekkumishetk õpilase arengust lähtuvalt

15. RÕK-i õpiväljundite võrdluse metoodika • Koolieelse lasteasutuse RÕK ja Põhikooli RÕK 3 kooliastmes • kui üks õpiväljund toetab mitme isikuomaduse või oskuse arendamist, kajastub see mitme märksõna all • välja jäid ainult otseselt ainepõhiste teadmiste või oskuste arendamisele suunatud õpiväljundid (näiteks kasutab kirjutades õigeid tähekujusid või sooritab palliviske paigalt ja kolmesammulise hooga).

16. EÕ ideaali ja koolieelse RÕK-i õpiväljundite võrdlus • Üldoskustes sõnastatud eesmärgid ja õpiväljundid toetavad üldjoontes ideaalpildina sõnastatud isikuomaduste ja hoiakute kujundamist • senises sõnastuses on vähem või üldse mitte pööratud tähelepanu julguse ja algatamisega seonduvate omaduste kujundamisele, näiteks: • julgeb mõelda suurelt ja ambitsioonikalt ning seada kõrgeid eesmärke • tahab saavutada parimat (saavutustahe) • on sihikindel oma eesmärgini jõudmisel • julgeb otsustada ja katsetada

17. EÕ ideaali ja koolieelse RÕK-i õpiväljundite võrdlus • Valdkondlikesse õpiväljunditesse on üldoskuste õpiväljundid sidustatud ebaühtlaselt, prevalveerib valdkonnapõhine lähenemine • KLRÕK-i rakendamise toetamiseks koostatud rakendusraamatud on teemapõhised. Erinevate autorite kirjutatud artiklid ei moodusta tervikut, mis lähtuks üldõpetuslikust põhimõttest ja toetaks riiklikust õppekavast lähtuva ideoloogia jõudmist lasteasutuse igapäeva ellu

19. Üldpilt 1. kooliastmes (3. klass)

20. Üldpilt 2. kooliastmes (6. klass)

21. Üldpilt 3. kooliastmes (9. klass)

22. RÕK-i mõistes tähendab ettevõtlikkuse kujundamine üldpädevuste kujundamist?

23. ? • Põhikooli RÕK-i kontekstis • Õpetajakoolituses • mida muuta? • kellest/millest see sõltub? • kuidas? • järeldused ja ettepanekud

24. Olen ettevõtlik!