170 likes | 337 Views
Kursus Vaatlus kui tunnetusviis. Ene-Silvia Sarv 2009. Vaatlus – tunnetuse alus. Loodusteaduslik Fenomenoloogiline Multimeetodiline Passiivne Aktiivne Introspektiivne. Lõputult maailma su ees eks lama. Kursuse kohast õppeprotsessis.
E N D
Kursus Vaatlus kui tunnetusviis Ene-Silvia Sarv 2009
Vaatlus – tunnetuse alus Loodusteaduslik Fenomenoloogiline Multimeetodiline Passiivne Aktiivne Introspektiivne ........ Lõputult maailma su ees eks lama ...
Kursuse kohast õppeprotsessis • Kursus - ca 2 EAP osa ainest „Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia” (MA), on kasutatav ka aines „Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse” (BA, kohandustega). • Kursuse eesmärgiks on avardada vaadet vaatlusele kui tunnetusviisile, teadmiste alusele ja kui tähenduste avardamise viisile.
Lähenemise teoreetilis-praktiline mudel integreerib goetheanistliku vaatluse (Bockemühl, 1992), teadmusringluse ning teadmusloome mudeli (Nonaka, Takeuchi, 1995, Sarv 2004) refleksiooni (Collier, 2010). panustab tunnetusvõime avardumisele ja täpsustumisele vaatluste kaudu, õpitud abituste teadvustamisele ja ületamisvõimaluste adumisele, kunstivahendiega teostatava detailse vaatlemise võime ülekandumisele pedagoogilistesse situatsioonidesse.
Õppeprotsess Tunnetusviiside, teadmiste ja tähenduste avardamine : kogemise ja kogemuse kaudu, arutelude ja personaalse ning kollektiivse refleksiooni abil, laiema ja ka spetsiifilisema teoreetilis-filosoofilise kirjanduse läbitöötamise teel. Päevaõppes: auditoorne töö kombineerub iseseisva tööga, rühmatööga ning e-kursuse (IVA) võimaluste kasutamisega. E-õppes: isesisev töö, virtuaalne rühmatöö, konsultatsioonid õppejõult.
Kursuse eripära Keskne • erinevat liiki praktiline vaatluskogemus • kogetu mitmetahuline mõtestamine ja üldistamine. Tugineb - dokumenteeritud praktilisele tegevusele (sh kunstivahendite kasutamine), - tehtu, kogemuse/elamuse kaardistamine, mõtestamisele (individuaalne), - reflekteerimisele ning üldistamisele (soovitavalt rühmas).
Tegevused Vaatluse põhiliigid: • Pedagoogiline vaatlus • Enesevaatlus • Loodus(objekti) vaatlus Dokumenteerimine: • Vaatluspäevik • Kunstiline jäädvustamine Aruandlus: • Dokumenteeringud ja nende analüüs/refleksioon (sh metatasand rühmarefleksioonina) • Lõpuülesanne Väljund: “peatükk” õpimapis või e-portfoolio
Õppijate teavitamine • Aine õpijuhendis - vaatluskursuse õpijuhend • Selgitused ja ajakava auditoorses töös päevaõppes • Juhendmaterjalid IVAs • Individuaalne ja rühma-tagasiside e-postiga ja suuliselt • Hindamine – enese- ja kaaslashindamine + õppejõu hindamine ja tagasiside leht (ca 10 aspekti)
Kursuse ülesehitus IVAs • Raamaturiiul • Info • Tegevuskava • Sissejuhatavad tekstid • Vaatlusülesanded • Põhitekstid • Lõpuülesanne • Lisamaterjalid • Materjale eelnevate kursuste vaatlustest • Tööpaja • Rühmaportfooliod vaatluste materjalide jaoks ja reflekteerimiseks
Suhtluskeskkond • IVA – foorum, tööpaja rühmaportfoolio (tagasiside õppejõult) • E-post (sh õppejõuga), sisekirjad, Skype rühmatöös • Silmast-silma suhtlus auditoorses töös.
Seene elukaare lõik Rakvere sotsiaaltöö tudengite loodusvaatlusest - seenevaatlus
PILDID VAADATUD, MULJED ESITATUD! Rühmatöö – ikka elav! Ühis- ja eriosa otsimine, sõnastamine, visuaalse kujundini jõudmine on vahel kerge, vahel aga vägagi keeruline. Hea, kui rühmas on rollid jaotatud. Analüütik on keerulise arutelu juures suureks abiks.
Loodusvaatluse “–” ja “+” Kasvatusteaduse magistrikursus - loodusvaatluse rühmatöö poster
Loodusvaatluse tähendusi Rühmatöö esitluse poster – tähendusi tegija, õpilase seisukohalt