1 / 8

20. sajandi muusika

20. sajandi muusika. III loeng. Ekspressionism. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline äärmuslike tunnete väljendamine. Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga. Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene.

elie
Download Presentation

20. sajandi muusika

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 20. sajandi muusika III loeng

  2. Ekspressionism Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline äärmuslike tunnete väljendamine Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast Tuntumad heliloojad – A.Schönberg, A.Berg, A.Webern

  3. Ekspressionism Helikeelt iseloomustavad jooned : äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamilised kontrastid Maalikunstis on ekspressionismi parimaks näiteks Edvard Munchi maal “Karje”, kus on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirm

  4. Arnold Schönberg (1874-1951) Oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tšellot Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Peale natside võimuletulekut elab USA-s I loomeperiood 1893 – 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et  atonaalses muusikas on võimalik  kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Selle perioodi tuntuim teos 1912 kirjutatud teos naishäälele ja kaheksale instrumendile - “Kuu-Pierrot”

  5. Arnold Schönberg (1874-1951) III loomeperiood 1923-1951 - dodekafooniline muusika Dodekafoonia on 12 – heli tehnika ehk seeriatehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 pooltooni. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. Schönberg rakendas oma teostes ka kõnelaulu (sprechgesang) Schönberg tegeles ka maalimisega

  6. USA süvamuusika 20.saj. esimesel poolel Kõige olulisemaks nähtuseks ameerika muusikas võib pidada jazzi tekkimist ja selle kiiret levimist euroopasse USA süvamuusika oli rohkem kohaliku tähtsusega, vaatamata sellele, et paljudel heliloojatel oli oma uudne helikeel, näiteks Charles Ives, Henry Cowell või Edgar Varese Enamik komponiste püüdis siiski ühendada jazzi euroopaliku orkestratsiooni ja vormiga. Edukaim selles vallas oli George Gershwin

  7. George Gershwin (1898-1937) Sündis New Yorgis Venemaalt emigreerunud juudi peres Gershwin pidas jazz’ist ja bluusist lugu ning oli seda meelt, et jazz on Ameerikas kuhjunud energia tulem Selle huvi tulemusena sündis kaks jazzist ja afroameerika elustiilist mõjutatud suurteost “Rhapsody in Blue” ning “Porgy ja Bess”

More Related