1 / 13

OSOONIAUGUD

OSOONIAUGUD. Koostaja: Merilyn Merisalu 2012. Osoonikiht :. Tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite , fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. O n keskmiselt 15 – 5 0 km kõrgusel asuv 2,5 – 7 mm

egil
Download Presentation

OSOONIAUGUD

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. OSOONIAUGUD Koostaja: MerilynMerisalu 2012

  2. Osoonikiht: Tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. On keskmiselt 15–50 km kõrguselasuv 2,5 – 7 mm paksune ja suure osooni kontsentratsiooniga kiht stratosfääris. On unikaalne ja iseloomulikainultmeie planeedile. Toimib filtrina, püüdes kinni 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest. Ilma osoonikihita poleks Maal elu!

  3. Osoonikihi hõrenemine ehk nn osooniaugud on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris. • Osooni hulga vähenemine on kõige selgemini väljendunud pooluste kohal. Seda sellepärast, et tänu väga madalale temperatuurile tekivad kuivas stratosfääris polaarsed stratosfääri pilved. Nende pinnal toimuvad reaktsioonid muudavad freoonid ja haloonid ohtlikeks ühenditeks mis lõhuvad osooni.

  4. Mõnedteadlased on esitanudteooria, et osoonikihihõreneminepolaaraladepiirkonnas on loomuliklooduslikprotsess. Maakülgetõmbejõumõjuosoonile on kõigetugevampolaaraladel. See hõrendablooduslikkuosoonikihti. Samuti vajab osoon eksisteerimiseks ultraviolettkiirgust, kuid polaaröö ajal päike ei paista. • Osoonisisaldus on vähenenud ka Euroopa, Põhja–Ameerika ja Austraalia kohal.

  5. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad: • Lämmastikuühendid(reaktiivlennukite heitegaasid, lämmastikväetistega väetamine, kahjuritõrje). • Freoonide ja haloonide sadestumine õhku (külmutusseadmetes, õhujahutusseadmetes - konditsioneerides, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid). • Kõikvõimalikud gaasid (lennukite, autode heitgaasid, korstnatest paiskuvad kuumad gaasid). • Äike, metsatulekahjud, vulkaanipursked.

  6. Osoonikihi hõrenemise tagajärjed: Osoonikihi hõrenemine mõjutab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme ja õhukvaliteeti. • Põhjustab nahavähki ja silmakahjustusi (katarrakt, lühinägelikus), kopsukahjustusi (krooniline bronhiit, astma), hävitab nukleiinhapped ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA struktuuri. • Halvab toiduahelat kahjustades nii kogu maailma ökosüsteemi tervikuna (planktoni hävimine Antarktikas). • Väheneb taimeliikide saagikus ja põllumajandustoodangu kvaliteedi langus.

  7. Kuidas osoonikihti taastada: • Ohtlike gaaside tootmine lõpetada. • Osoonikihi taastamine - osoonigeneraatorid (lennuk külvab osooni), osoonisuurtükid. • Kasvuhooneeffektipidurdamine (ülemaailmsesoojenemisemõjuaeglustabosoonikihitaastumisekäiku). • Autodel kasutada hübriidtehnoloogiat ja minna üle teistele energiaallikatele. • Vähendada lennukite arvu või lennukõrgust. • Tööstuses ja transpordis vähendada kahjulike ühendite kasutamist. • Energeetikas toota elektrit taastuvatest energiaallikatest.

  8. Osoonikihi kaitsmine: • 16. septembriltähistatakserahvusvahelistosoonipäeva. • Osoonikihi ühine kaitsmine näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 196 riiki. • Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal.

  9. Osoonikihi tulevik: • Osoonikiht on taastumas, kuigi aeglasemalt kui loodetud. Osooniaukude teke jätkub veel mitukümmend aastat. • Arktikapiirkonnaosoonisisalduspeakstaastuma 2050. aastaks ja Antarktikaosooniaukpeakskaduma 2060. ja 2075. aastavahel.

  10. TÄNAN KUULAMAST JA VAATAMAST!

  11. Kasutatud materjal: • http://et.wikipedia.org/wiki/Osoonikiht • http://siivi.edublogs.org/osooniaugud/ • http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/ • http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/osooniaugud.html • http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1137/Atmosphere%20ecology.zip/osoonikihi_hrenemine.html • http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/osoonikiht_liissaldre.htm • http://www.envir.ee/1031 • kodu.ut.ee/~riina/kursus/tekstid/Osoon.doc • „Üldmaateadus gümnaasiumile“, 2004 lk. 86-87

  12. Slaid 3: http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/ • Esilehe kujundus: http://www.un.org/UN50/Photos/un50-074.gif • Tausta kujundus: http://2.bp.blogspot.com/_VZkDKWS4b9g/S8JiE0iGBFI/AAAAAAAAAwI/KfXfW-xPkGU/s400/hole-in-ozone-layer%5B1%5D.jpg

More Related