I osa. KEEL ja KEELED

1. 1. KEELE OLEMUS I osa. KEEL ja KEELED “Keel ja ühiskond” X klassile 1. ptk Mare Hallop KiNG 30.10.2012 2.09.2013

2. Polüfunktsionaalne suhtlemisvahend mõtlemisvahend näitab kõneleja identiteeti vahendab emotsioone võimaldab maagilisi rituaale (needmine, loits) reguleerib suhteid „Emakeel on inimese tähtsaim side maailmaga, ühiskonnaga, ligimestega.“ (Hint 1995:3)

3. Keel ja kommunikatsioon • Ürgseim kommunikatsioonisüsteem põhineb valuaistingul: • VALU signaal – „oht elule“ • Organism püüab vältida hukkumist, valu hoiatab selle eest. • Hoiatus valu tekitada – üks kõikide liikide ülesemaid sõnumeid (väljendamiseks: miimika, kehahoiak, hääl, hoiatusvärvus) • Liigikaaslastega suhtlemiseks on karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel oma kommunikatsioonisüsteemid (eri piirkondades karjadel isegi eri murded) • Inimkeele väljendusvõimalused on tohutult avaramad kui loomadel (puudub mõtlemine, valetamine, fantaseerimine; pettemanöövreid liigikaaslase päästmiseks siiski tehakse) • Ühiskondlikud institutsioonid defineeritakse keeleliselt (seadused, suhted) • Tehiskeel – infoandja (liikluskeel, matem, keemia sümbolid, arvuti programmeerimiskeel) allub üldistele kommunikatsiooni seaduspärasustele. • „Ebasiirus on täpse keelekasutuse suurim vaenlane. /---/“ (Georg Orwell)

4. Keel kui suhete hoidja • ERINEVUS TEHISKEELTEST: • keelel 2 tasandit: • vahendab infot, • samas kujundab omavahelisi suhteid (osaliselt kokkulangevad) • Suhete hoidmist iseloomustab väike informatiivne laeng: meeldivalt veedetud aeg aitab suhtel püsida. • Oluline on: • KUIDAS öelda, mitte MIDA öelda • + mitteverbaalne (hääletoon, žestid, miimika, kehakeel) • Kehakeel võib sõnad nullida. • „Oled Sa minuga õnnelik?“ • „Nojah, oi-jaah“

5. Keel kui mõtlemisvahend Küsimus: kas keel =mõtlemine? (mõiste + nähtus = sõna teadvuses - sõnavoog) aga kuidas mõtlevad kurttummad? - ei kuule, ei räägi (mõtlevad viipekeeles = viipevoog, s. o mitteverbaalne keel) Seega: sõnaline keel pole ainuke mõtlemisvahend Ka kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme : ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) oluline erialaoskus arhitektile, inseneridele, lennukijuhtidele, kunstnikele (viimastel ka kujundlikud emotsioonid) „Ilma keeleta on mõtted vaid üks ebamäärane kaardistamata udukogu.“ (FerdinanddeSaussure)

6. Keel kui identiteedi kandja Keel * info edastaja, * tööriist, mille abil inimesed oma elu ühiskonnas korraldavad Miks mitte üks keel kogu maailmas?! – lihtne suhelda PARAKU: keel on identiteedi väljendaja (keeli tuhandeid) Identiteedi tuum – rahvuskeel (ka eestlastel) (võib olla ka religioon, kultuur, riietus, toit…) keele abil luuakse inimeste vahel sidemeid ja kuuluvustunnet Identiteedi näitajad veel: * piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane) * sotsiaalne murre – staatusele (rullnokkade keel – Aiku ja Pets) Identiteedile viitab aktsent ehk hääldamisviis (nii sotsiaalne, paikkondlik kui ka rahvuslik) „Kui sa räägid inimesega keeles, millest ta aru saab, siis sa kõnetad ta mõistust. Kui sa kõneled temaga tema emakeeles, siis kõnetad sa tema südant.“ (Nelson Mandela)

7. Keel kui emotsioonide väljendaja KEEL – mõttetegevuse peamine instrument Emotsioonide väljendamiseks: naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked – ürgsemad SÕNA – emotsionaalse laenguga SÕIMUSÕNA – võimsaima laenguga põlgus, agressioon, frustratsioon jms negatiivne Tähenduselt: kehaosad, seksuaalne tegevus (tabu), väljaheited, kehavedelikud (temaatiliselt – räpaseks peetavad) Samadel sõnadel meditsiiniterminoloogiat kasutades emotsionaalne laeng puudub SEEGA: sõna emotsionaalne värving ei sõltu sõnaga tähistatud asjast Iga sõna võib saada sõimusõnaks, kui sellega väljendada agressiooni + agressiivne kehakeel, miimika, intonatsioon

8. Keele maagiline funktsioon Emotsioonid on seotud keele maagilise funktsiooniga: nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemine Inimesel on väga tugev enesesisendusvõime Kujutlused võivad tegelikkuses realiseeruda * paine või häda võib sõltuda mõtlemisest – saan hakkama, ei oska… - šamaani lausutud loits aitab vabaneda * sugestiivne ja emotsionaalne needus võibki täide minna Keele maagilise funktsiooni alus – tugev usk nõia võimetesse sõnade jõul mõjutada teise inimese elu ja saatust siit:* tabud eri keeltes – ära kutsu kurja karja: ümberütlemine e eufemismi kasutamine, n hunt (e.k) * tabusõna kujunemine sõltub kultuurist ja religioonist „Keel pole vaksast pikem, aga võib tappa süllapikkuse mehemüraka.“ (Jaapani vanasõna) vihmaloits

9. Keel ja kultuur Võimaldab rääkida asjadest, mis on ühiskonnas ja kultuuris olulised Sõnavara peegeldab kultuuri, mille eesmärke teenib (igapäevaelu vajadused) * eskimotel lumi (mitte troopikast) * arenenud tehnoloogiaga riikides – teadusterminoloogia (sugulusest vähem) * traditsioonilise eluviisiga kultuurides vastupidi (sugulus oluline) SIIT: keeles väljendub samas kultuuris elavate inimeste mõtlemisviis ja maailmavaade mitteverbaalne keel on universaalsem (naeratus) Aga erinevusi: * peanoogutamine (Bulgaarias äraütlemine) * pearaputamine (Indias heakskiit) * kui palju mitteverbaalset kasutatakse (P-Eur inimesed žestikuleerivad vähem kui Vahemere maade elanikud) * suhtluse tempo ja viis sõltub kultuurist eestlased räägivad soomlastest kiiremini, soomlased räägivad kõnevooru jooksul kauem, soomlane kuulab kauem, esitab täpsustavaid küsimusi, eestlane kannatamatum, otsekohesem arvamuse avaldamises. Iga uus õpitud sõna peegeldab võõrast kultuurimaailma. Teist kultuuri õpib paremini, kui vestluspartnerid mõistavad üksteise emakeelt. (sõnaline ja mittesõnaline on kooskõlas) How are you? – viisakus (vastus sama)

10. Ülesanded 1. Kas loomade ja inimeste keelt peaks omavahel vastandama? Kas inimkeel on midagi suuremat ja kõrgemat kui loomade keel? Mida arvata väitest, et inimkeel ei ole keele ülim vorm, vaid lihtsalt üks keele vormidest? 2. Mis on ühist valetamisel ja fantaseerimisel? Kas valetamine võib olla hea ja fantaseerimine halb? 3. Seleta: „Keele kuritarvitamine tekitab hinges pahelisust.“ (Sokrates) 4. Vaata mõnd telereklaami. Analüüsi, kuidas selles on väljendunud järgmised keelefunktsioonid: informeerimine, identiteedi väljendamine ja suhete hoidmine. Missugune funktsioon on selle reklaami tekstis põhiline? (Ehala 2012: 15) telereklaam

11. Kasutatud materjalid M. Hint (1995), Eesti keeleõpik X klassihumanitaarharule, Tallinn: Koolibri M. Ehala jt (2012), Keel ja ühiskond, Künnimees http://www.youtube.com/watch?v=oXnFh-ni_fk http://www.youtube.com/watch?v=BNHZce1TCa8 Lõikepilt, Microsoft PowerPoint 2010