1 / 14

Tervise edendamine ja meditsiinisotsioloogija

Tervise edendamine ja meditsiinisotsioloogija. Kõrge vererõhu ennetamine. Tartu Ülikool Arstiteaduskond Hambarstiteadus 1 . kursus Anna Astahhova Tartu 2011. Ettekanne eesmärgid :. N äi da ta, et hüpertooniatõbi on tõsine haigus, ja selle peab ennetuma ja ravima

dorjan
Download Presentation

Tervise edendamine ja meditsiinisotsioloogija

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Tervise edendamine ja meditsiinisotsioloogija Kõrge vererõhu ennetamine Tartu Ülikool Arstiteaduskond Hambarstiteadus 1. kursus Anna Astahhova Tartu 2011

  2. Ettekanne eesmärgid: • Näidata, et hüpertooniatõbi on tõsine haigus, ja selle peab ennetuma ja ravima • Panna teid oma eluviiside üle järele mõtlema

  3. Mida tähendab kõrge vererõhk? RHK=Püsiv kõrge vererõhk= arteriaalne hüpertensioon = hüpertooniatõbi Optimaalne vererõhk (SVR<120, DVR<80 mmHg) Normaalne vererõhk (SVR<140, DVR<90 mmHg) Hüpertensioon: 1 aste:kerge hüpertensioon SVR140-160 mmHg DVR 90-100 mmHg 2 aste: k. ras-ga hüpertensioon SVR160-180 mmHg DVR100-110 mmHg 3 aste: raske hüpertensioon SVR>180 mmHg DVR>110 mmHg

  4. Hüpertensiooni levimus • RHK on tähtsaks tervishoiuprobleemiks üle maailma: • Esineb 20-30% täiskasvanutel, ½ ei tea • 70-80% üle 65 aastastel • Moodustab 5-10% üld-st surmapõhjustest • Moodustab 2-4% kaotatud eluaastestest

  5. SVH on Eesti suremusstruktuuris esikohal

  6. Kõrgenenud vererõhu tunnused !!!!!!!!Enamikul ei esine!!!!!!!!! • Peavalu • Higistamine • Erutatavus, närvilisus • Valu rindkeres, kõhus • Iiveldus, oksendamisaga ja ilma • Üldine nõrkus, väsimus

  7. Miks peab RHK ennetama ja ravida? Kuigi RHK ei põhjusta vaevusi, põhjustab see tõsiseid muutusi rõhutundlikes organites: • Süda • Veresooned • Neerud • Silmad • Aju • RHK on riskiteguriks: • Südame isheemiatõve • Südamepuudulikkus, infarkt • Aordi kihistuv aneurüsm • Neerupuuduudulikkus • Reetina hemorraagiad, papillödeem • Ajuveresoonte haigused, insult

  8. Kõrgenenud vererõhu põhjused • Pärilikkus 30-40% • Eluviisidest tingitud 60-70% • Essentiaalse e. Primaarse sagedus >95% • Sekundaarne <5%

  9. RHK Ennestamine ning mittemedikamentoosne ravi: • Kehakaalu langemine • Liigse alkoholitarbimise vähendamine • Kõrge soolatarbimise vähendamine, tervislik toitumine • Kehalise aktiivsuse suurendamine • Loobumine suitsetamisest • Stressi, pingesoleku vältimine Muuta oma eluviisi et RHK vältida!

  10. Kehakaalu langemine Kehamassi indeks =kehakaal (kg)/ kehapikkuse ruut (m2) Optemaalne kehakaal, Kui kehamassi indeks on 20-25, ei ületa 27 Minu kehamassi indeks on 20,1 Liigne kehakaal= 2-6 kordne risk VR langeb 1,5-2,5 mmHg iga kaotatud kilogrammi kohta

  11. Liigse alkoholitarbimise vähendamine ning loobumine suitsetamisest Alkoholi tarbijatel VR on 5-8 mmHg kõrgemal Suitsetamine tostab kohaselt VR 10-15 mmHg Tarbimist pole põhjust keelata, sest 10-30 g etanooli päevas avaldab protektiivset mõju südame isheemiatõve arengule. RHK ei korreleeru suitsetamisega, sest suitsetajal on kesmiselt madalam kehakaal

  12. Tervislik toitumine ning liikumine Istuva eluviisi puhul risk on 20-50% kõrgem Kiir ja rasva toitu tarbimine tihedalt korreleerub RKH-ga Soola liigne tarbitamine tõstab VR 5-10 mmHG (üle 5-6 g päevas) 30-40 min trenn 3-4 korda nädals paneb VR 5-10 mmHg maha +

  13. Muuta oma eluviisi, et RHK vältida! Tänan kuulamise eest 

  14. Kasutatud kirjandus • Maramaa S. Arteriaalne hüpertensioon. Tartu, 1995. • Valgma K. Kardiaalne arteriaalne hüpertensioon. Tartu, 1996. • Viigimaa M., Allikmets K., Nazarenko S. Jt. Arteriaalne hüpertensioon- praktilised aspektid. Eesti HÜ, 2000. • Saks K. Südamehaigustest hambaarstidele. Tartu, 1998. • Soobra E., Luts K., Riit M. Jt. Südamehaigused. Tõlkinud soomest. Kustannus, 2008. • www.stat.ee

More Related