1 / 25

Kordamine kontrolltööks

Kordamine kontrolltööks. Mõisted.

dolf
Download Presentation

Kordamine kontrolltööks

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kordamine kontrolltööks

  2. Mõisted Aatom, tuum, nukleon, prooton, neutron, elektron, aatommass, järjenumber, periood, rühm, perioodilisussüsteem, Mendelejev, isotoop, elektronkiht, positiivne laeng, negatiivne laeng, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv, tuumalaeng, ioon, katioon, oktetireegel, anioon, elektronide liitmine, elektronide loovutamine, keemiline side, kovalentne polaarne side, kovalentne mittepolaarne side, iooniline side, liitaine, lihtaine, allotroop, molekulaarne aine, mittemolekulaarne aine, ühine elektronpaar, loovutatud elektron, elektronskeem, indeks, koefitsient, molekulivalem, oksiid, sulfiid, jodiid, kloriid, fluoriid, bromiid, nitriid, H2, Cl2, F2, I2, Br2, O2, N2, ühinemisreaktsioon (8c halogeen, kalkogeen, leelismetall, leelismuldmetall, väärisgaas)

  3. Küsimused • Kuidas on lihtne eristada kovalentset polaarset ja kovalentset mittepolaarset sidet? • Kuidas on lihtne eristada ioonilist ja kovelentset sidet? • Kuidas on hea eristada liht- ja liitainet? • Mis on mõistete allotroop ja lihtaine sarnasused? • Miks on perioodilisussüsteemis aatommassid kümnendmurdudena? (põhjenduses kasuta mõistet isotoop) • Mis on sarnast ja erinevat ühe perioodi ja ühe rühma elementidel? • Miks liidavad/ loovutavad aatomid elektrone? Kuidas seda kindlaks teha? • Kuidas eristatakse molekulaarset ja mittemolekulaarset ainet? • Selgita molekulivalemi koostamise põhimõtet! • Selgita milline erinevus on mõistetel kordaja ja indeks! • Selgita, kuidas toimub iooniliste ainete nimetamine!

  4. ülesanded • Aatomi elektronskeemi koostamine • Elementide leidmine perioodilisussüsteemist • Iooni elektronskeemi ja elektronide liitmise/ loovutamise näitamine • Molekulivalemite “lugemine” • Ainete jaotamine keemiliste sidemete, molekulaarsuse ja liht ning liitaine põhjal • Iooniliste ainete (oksiid, kloriid, sulfiid, jodiid, bromiid, nitriid, fluoriid) valemite koostamine 8c vastavate reaktsioonivõrrandite koostamine

  5. Moodusta elektronskeemid P P3- P5+ Ar +15|2)8)5) +15|2)8)8) +15|2)8) +18|2)8)8)

  6. Kirjuta valemid, laengud, keemiline side, liht või liitaine ja molekulaarsus Kov.pol liitaine molekulaarne Iooniline liitaine mittemolekulaarne Metall lihtaine mittemolekulaarne Iooniline liitaine mittemolekulaarne Kov.m.pol lihtaine molekulaarne Iooniline liitaine mittemolekulaarne Kov.m.pol lihtaine molekulaarne Iooniline liitaine mittemolekulaarne Kov.m.pol lihtaine molekulaarne Kov.pol liitaine molekulaarne Kov.m.pol lihtaine molekulaarne Iooniline liitaine mittemolekulaarne Iooniline liitaine mittemolekulaarne Metall lihtaine mittemolekulaarne Kov.m.pol lihtaine molekulaarne 1) vesinikkloriid HCl 2) baariumfluoriid BaF2 3) kaltsium Ca 4) Strontsiumkloriid SrCl2 5) Vesinik H2 6) alumiiniumoksiid Al2O3 7) Lämmastik N2 8) naatriumnitriid Na3N 9) Hapnik O2 10) Vesi H2O 11) Kloor Cl2 12) liitiumbromiid LiBr 13) kaltsiumjodiid CaI2 14) magneesium Mg 15) Fluor F2

  7. Milline paar leotelust oleksid: a)isotoobid b) allotroobid c) aatom ja ioon allotroobid S2 ja S8 O (8 prootpnit ja 8 neutronit) ja O2- (8 prootpnit ja 8 neutronit) O2 (8 prootonit ja 8 neutronit) ja O3 (8 prootonit ja 8 neutronit) S6+ ja S O (8 prootonit ja 8 neutronit) ja O (8 prootonit ja 9 neutronit) S (16 prootonit ja 16 neutronit) ja S (16 prootonit ja 17 neutronit) aatom ja ioon allotroobid aatom ja ioon isotoobid isotoobid

  8. Täida tabel

  9. Kirjuta mitu aatomit mingit ainet on 3 H2SO4 6 vesiniku 3 väävli 12 hapniku aatomit KI 1 kaaliumi aatom, 1 joodi aatom 5 HNO2 5 vesiniku aatomit, 5 lämmastiku aatomit, 10 hapniku aatomit 2 HBr 2 vesinikuaatomit, 2 broomi aatomit *4 Cu(OH)2 4 vase aatomit, 8 hapniku aatomit, 8 vesiniku aatomit *3 Al2(SO4)36 alumiiniumi aatomit, 3 väävli aatomit, 24 hapniku aatomit

  10. Leia, milline võrranditest ei ole tasakaalus, millised on ühinemisreaktsioonid? C + O2 →CO2 H2O2→ H2 O+ O2 KClO3→ KCl + O2 Na + O2 → Na2O2 2KMnO4 → K2MnO4 + MnO2 + O2 Fe + H2O → Fe2O3 + 4H2 AlCl3 + 3NaOH →Al(OH)3 + 3NaCl

  11. Tasakaalusta võrrandid! 8c CO2 + C → CO Mg + O2 → MgO CH4 + O2 → CO2 + H2O Li + O2 →Li2O H2 + N2 → NH3 H2 + Br2 → HBr *Al2(SO4)3 + Ca3(PO4)2 → AlPO4 + CaSO4

  12. massiarv A nukleonite arv prootonite arv Z neutronite arv N = = +

  13. Elemendid Rühm= väliskihi elektronid Iga element paikneb lahtris tal on: VIA järjenumber= prootonite arv = elektronide arv O 8 periood= elektronkihid 2 sümbol +8| 2) 6) Hapnik nimetus 16,3 aatommass A NB! Prootoneid ja elektrone on alati võrdselt! Sest aatom on tervikuna neutraalne!

  14. Isotoobid Elementide aatomid, millel on erinev arv neutroneid, kuid ühesugune arv prootoneid. (Eelneva tõttu on neil ka erinev aatommass). Erinev nukleonide arv!! prootium deuteerium triitium + + + A Z

  15. Elektronide paiknemine • Tuleta meelde: • Elektronide arvu elektronkihil saab leida: 2n2 • Väliskiht mahutab KUNI 8 elektroni. • Välise elektronkihi elektronide arvu saab määrata: • a) rühmanumbri järgi (A-rühmad) • b) B-rühma elementidel on tavaliselt 2 elektroni väliskihil. • Elektronkihtide arvu näitab: perioodinumber • Moodusta elektronskeem naatriumile: ) ) ) 1 8 2 +11 +11 -11

  16. H H Selle molekuli valem on H2 H H H H Neid molekule on 3 Ühe molekuli valem on H2 Tahan kirjutada, et on kolm vesiniku molekuli: 3 H2

  17. Kovalentne mittepolaarne side Kovalentse sideme korral tekib aatomite vahele ühine elektronpaar. Mõlemad aatomid on ühe tugevusega. Ühesugused koerad on tugevuselt võrdsed ja ei suuda teiselt konti ära võtta.

  18. Kovalentne mittepolaarne side F F Üksik elektron! Elektronid on paaridena! Oktetireegli kohaselt sooviks ta välisele kihile 8 elektroni! Hetkel on seal elektrone 7! Ka sellel fluori aatomil on välisel kihil 7 elektroni F-d on tugevuselt võrdsed! (keegi ei võta elektroni ära!) Moodustub ühine elektronpaar, mis kuulub mõlemale aatomile!

  19. Kovalentne polaarne side Ühised elektronid Suur tugevus Väike tugevus Hiir ei saa tugevama kassi käest õhupalle (elektrone) kätte. Elektronid on suunatud kassi poole, kuid kuuluvad mõlemale.

  20. Kovalentne polaarne side F H Üksik elektron! Elektronid on paaridena! Oktetireegli kohaselt sooviks ta välisele kihile 8 elektroni! Hetkel on seal elektrone 7! Vesiniku viimasel kihil on üksik elektron, kes soovib paarilist! F on tugevam kui H ja tirib elektroni enda poole, kuid aatomid jäävad seotuks! Moodustub ühine elektronpaar, mis kuulub mõlemale aatomile!

  21. Iooniline side Ioonilises sidemes loovutab nõrk metalli aatom oma elektroni tugevale mittemetalli aatomile. Looduses saab tugevam nõrgemast võitu. Tugevam koer sai kondi endale. Nii saab ka mittemetalli aatom elektroni endale.

  22. Cl Naatriumi väliselektronkihis on 1 elektron. Kloori väliselektronkihis on 7 elektroni. Na Naatrium ioonil on ükselektron vähem kui prootoneid, seega on naatriumi iooni laeng +I. Kloori ioonil on ükselektron rohkem kui prootoneid, seega on kloori iooni laeng –I. iooniline side Naatriumi- ja klooriaatomi vahele tekib____________ NB! Elektron loovutatakse

  23. Molekulaarsed- koosnevad molekulidest (sisaldavad kovalentset sidet, sest ühine elektronpaar hoiab aatomeid koos) Mittemolekulaarsed – koosnevad ioonidest, sest aatomid on loovutanud/liitnud elektrone- tekkinud on iseseisvad osakesed ehk ioonid (iooniline, metalliline side) - +

  24. Valemite moodustamine Molekulis on alati kogulaeng 0!! Seega on positiivseid ja negatiivseid osakesi võrdselt! Valemites kirjutatakse positiivne osake alati negatiivse ette! Aatomite arvu muudetakse indeksite abil! Positiivse laengu saab: • A-rühma elementidel rühmanumbrist (loovutatavad väliskihi elektronid) • B-rühmal on laeng 2 Negatiivse laengu saab: • A-rühma nr -8 (mitu elektroni element juurde võtab) • Lahustuvustabelist • Hapnikul on alati laeng 2- + 2- + - Na O Na Cl 2 1+ 2- 2+ 1+ 1- ? 0 0

  25. 2-naatriumit 2-kloori 2-kloori 2 2 Na + Cl2 → NaCl Cl Na + Cl Na

More Related