1 / 126

III Südamehaigused

III Südamehaigused. Koronaarhaigus e. südame isheemiatõbi Vererõhuhaigus e. arteriaalne hüpertensioon Kardiomüopaatiad e. südamelihase haigused Kaasasündinud südamerikked Müokardiit, perikardiit Omandatud klapirikked, endokardiit Rütmihäired Südamepuudulikkus Muud südamehaigused.

dimaia
Download Presentation

III Südamehaigused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. III Südamehaigused • Koronaarhaigus e. südame isheemiatõbi • Vererõhuhaigus e. arteriaalne hüpertensioon • Kardiomüopaatiad e. südamelihase haigused • Kaasasündinud südamerikked • Müokardiit, perikardiit • Omandatud klapirikked, endokardiit • Rütmihäired • Südamepuudulikkus • Muud südamehaigused

  2. Kirjandus • The ESC Textbook of Cardiovascular Medicine, 2006. Ed by AJ Camm, TF Lüscher, PW Serruys • Heart Disease. A Textbook of Cardiovascular Medicine, 2003. Ed by E. Braunwald, DP Zipes, P Libby • G. Herold. Sisehaigused, loengutele orienteeritud käsitlus, 2002 (tõlk) • W. Nienstedt. Inimese füsioloogia ja anatoomia, 2005 (tõlk) • T. Laks. Äge südamelihase infarkt: haigestumus, suremus, letaalsus, riskifaktorid ja rekanaliseeriv ravi, 2002

  3. 1. Koronaarhaigus (südame isheemitõbi): stenokardia, müokardiinfarkt, äkksurm

  4. Atherothrombosis Significantly Shortens Life Atherothrombosis reduces life expectancy by approximately 8–12 years in patients aged over 60 years1 Average remaining life expectancy at age 60 (men) 20 18 16 -7.4 years -9.2 years 14 Years 12 -12 years 10 8 6 4 2 0 Healthy History of AMI History of stroke History of cardiovascular disease Analysis of data from the Framingham Heart Study AMI = Acute myocardial infarction 1. Peeters et al. Eur Heart J 2002; 23: 458–466

  5. Atherothrombosis: a Life-threatening Disease • Atherothrombosis is a chronic, progressive, generalized and unpredictable disease characterized by the formation of blood clots on top of established atherosclerosis Plaque rupture1 Plaque erosion2 • An atherothrombotic manifestation (like myocardial infarction, stroke, transient ischemic attack, unstable angina, or peripheral arterial disease) in one vascular territory means increased risk in all vascular beds3 • Atherothrombosis (cardiovascular and cerebrovascular disease) is one of the world’s biggest killers4 4. World Health Organization. Cardiovascular diseases site. www5.who.int/cardiovascular-diseases/main.cfm?p=0000000424 (last accessed 24 January 2003) • Falk E et al. Circulation 1995; 92: 657–671 • Arbustini E et al. Heart 1999; 82: 269–272 • Aronow WS, Ahn C. Am J Cardiol 1994; 74(1): 64–65

  6. Atherothrombosis: A Generalized and Progressive Disease Atherothrombosis Unstable angina MI Ischemic stroke/TIA Critical leg ischemia Intermittent claudication CV death ACS Atherosclerosis Stable angina/Intermittent claudication MI = Myocardial infarction ACS = Acute coronary syndromes CV = Cardiovascular Adapted from Libby P. Circulation 2001; 104: 365–372

  7. Ateroskleroos (koronaarskleroos): mehhanism (patogenees ja patofüsioloogia) • Krooniline multifokaalne immuno-inflamatoorne (põletikuline) fibroproliferatiivne lipiidide akumulatsiooniga kulgev protsess (haigus) • Haigus kulmineerub lipiidnaastu intima endoteeli rebendiga ja trombi moodustamisega

  8. Ateroskleroosi (koronaarskleroosi) areng • Normaalne arter  • endoteeli kahjustus (riskifaktorid, geneetiline soodumus) • ekstratsellulaarsete lipiidide akumulats. intimassse  • makrofaagide kogunemine ja fibriintuuma moodust.  • põletikuliste tsütokiniinide ja kasvufaktori conts.  • silelihasrakkude migratsioon ja proliferatsioon  • prokoagulantide const.   • naastu kasvamine ja arteri luumeni ahenemine  • intima rebend  • koagulatsioonifaktorite , endoteliin-1 , NO   • okluseeriva trombi moodustumine  • kliiniliselt: äkksurm, infarkt, insult, gangreen

  9. Major Clinical Manifestations of Atherothrombosis Ischemic stroke Transient ischemic attack Myocardial infarction • Angina: • Stable • Unstable • Peripheral arterial • disease: • Intermittent claudication • Rest Pain • Gangrene • Necrosis Adapted from: Drouet L. Cerebrovasc Dis 2002; 13(suppl 1): 1–6.

  10. Koronaartõve klassifikatsioon • Krooniline koronaartõbi • stabiilne stenokardia • rütmihäired • südamepuudulikkus • Äge koronaarsündroom • ebastabiilne stenokardia (UAP) • äge müokardiinfarkt (ÄMI, AMI) • äkksurm

  11. Normaalne pärgarter

  12. Lipoidnaast

  13. Ateromatoos

  14. Intima rebend

  15. Trombi moodustumine

  16. Koronaartromboos (1)

  17. Koronaartromboos (2)

  18. Koronaartromboos (3)

  19. Koronaarhaiguse probleem • Sageli kulgeb varjatult, eriti noortel • Riskifaktorite olemasolu ja nende ravi alahinnatakse või ignoreeritakse, kusjuures 2/3 ÄMI haigetest omavad modifitseeritavaid riskifaktoreid • Suremus enne haiglat - 40%, 1 kuuga – 50% (!) • Suremus on kõrgem kui mistahes haiguse korral • Nooremate patsientide hulgas ÄMI haigestumus ja suremus ei ole langenud • Sekundaarne profülaktika (kui haigus on juba avaldunud) on oluline, kuid hilinenud • Laks. ÄMI..., 2002

  20. Märktermin • arteri sein (endoteel ja intima) kui patoloogiliste muutuste peamine toimepunkt

  21. Faktorid, mis määravad muutused intimas • Vanuselised (füsioloogiline arteri vananemine ilma kliiniliste nähtudeta) • Riskifaktorid • - klassikalised • - mitteklassikalised • - tundmatud • Geneetiline (perekondlik) dispositsioon

  22. Riskifaktorid • Klassikalised - arteriaalne hüpertensioon (arterite kontraktiilne düsfunktsioon) - diabeet (vaskulaarne hüpertroofia) - hüperkolesteroleemia (NO) - suitsetamine (endoteeli düsfunktsioon) • Mitteklassikalised - Homotsüsteiin • Trombogeensed/hemostaatilised faktorid • Põletikulised markerid • Tundmatud?

  23. Geneetilised faktorid. Koronaartõbi on multifaktoriaalne haigus, mis on seotud polügeneetiliste muutustega, nt. • perekondlik hüperkolesteroleemia LDL-retseptori mutatsiooniga ja apolipoproteiin B-100 moodustumise häirega • monogeenne defekt, mis on seotud HDL kontsentratsiooniga ja apolipoproteiin A-1 defitsiidiga • apolipoproteiin E defekt, mis selgitab 5%-l juhtudest LDL ka VLDL kontsentratsiooni

  24. Koronaartõve predisponeerivad ja ägenemist ajendavad faktorid • Füüsiline inaktiviteet • Adipoossus (toitumisharjumused) • Perekondlik eelsoodumus • Etniline päritolu • Psühhosotsiaalsed eripärad • Haridustase • Haiguse ägenemist soodustavad: stress, ülemäärane füüsiline koormus, külmetus ja infektsioon, kopsuhaigused, kokaiin

  25. Riskifaktorite osatähtsus: Copenhagen City Heart Study • MEHED: DM > AH > suitsetamine > füüsiline inaktiviteet > hüperkolesteroleemia > adipoossus • NAISED: DM > suitsetamine > AH > füüsiline inaktiviteet > hüperkolesteroleemia > adipoossus

  26. Diabeet (häirunud glükoosi tolerantsus, hüperglütseemia) kui riskifaktor • 2/3 ÄMI patsientidest, Eestis 58% (1) • suremus ÄMI-sse samasugune kui infarkti eelnevalt põdenud haigetel (3-5 korda kõrgem kui tervetel) • haiguse kulg varjatum ja komplitseeritum • (1) T. Laks ea. Euroopa Kardioloogide Seltsi uuring Diabeet ja Süda. Lege Artis, 2006 (Diabeedi lisanumber)

  27. AH kui riskifaktor • Lisab ajuinsuldi haigestumuse riski 3-4 korda • Lisab südamepuudulikkuse väljakujunemist 3 korda • Lisab koronaartõve (sh. ÄMI, äkksurm) haigestumuse riski 2-3 korda

  28. Noorte infarktihaigete lastel • Düslipideemiad 49-57%-l • SABP 25-38%-l • I. Tur, L. Suurorg, EKI

  29. Arteri seina muutused + riskitegurid + geneetilised faktorid  Ateroskleroosi varane areng + ajend→ infarkt (äkksurm)

  30. “Vastuolud” • Esineb nn. “seletamatu” variatsioon letaalsuses, mis ei ole ainult riskifaktorite esinemise sagedusega seletatav • Epidemioloogilisi andmeid ei saa konkreetsele patsiendile üks-üheselt üle kanda, sest erinevad võivad olla näiteks: geneetiline taust, ravimite tarvitamine, fermentsüsteemide aktiivsus, psühhoemotsionaalne stress, elustiil - füüsiline aktiivsus, toitumusharjumused jne

  31. Probleem - ilma eelnevate sümtomiteta • 20% koronaarsetest äkksurmadest • kuni 50% ÄMI-dest

  32. Koronaartõve diagnoosimine • kliinilise sümptomid -valu, rütmihäired • EKG - Q-sakk, ST-segment, T-saki muutus • analüüsid – kreatiinfosfokinaasi-MB fraktsioon, müoglobiin, troponiin I ja T • koronarograafia - pärgarterite kontrasteerimine • ehhokardiograafia –kokkutõmbe häire • isotoop-kardioloogia - verevarustushäire ulatus • EKG-koormustest - verevarustushäire • angio-kompuutertomograafia - kaltsifikaadid • magnetresonantstomograafia -kontraktsioonid • intravaskulaarne ultrasonograafia -naastu struktuur

  33. Ravi • Medikamentoosne • Kirurgiline (+ medikamentoosne) • Angioplastika (+ medikamentoosne)

  34. Aterosklerootilise haavanduva naastu stabiliseerimine - ravi põhieesmärk • Fibrinogeenitaseme alandamine • Trombi moodustumise redutseerimine • Antiflogistiline toime • Endoteeli düsfunktsiooni taastamine • Silelihasrakkude proliferatsiooni soodustamine • Antioksüdatiivne toime •  • Naastu stabiliseerimine  ÄKS •  • Kolesteroolitaseme (LDL) alandamine

  35. Medikamentoosne ravi • Nitropreparaadid - veresoonte laienemine • ß-blokaatorid - hapnikuvajaduse vähendamine südamelihases • Ca++-antagonistid - veresoone silelihaste lõõgastus ja dilatatsiooon • Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja Angiotensiin-II antagonistid - reguleerivad endoteeli düsfunktsiooni • Erinevad hüübimist pidurdavad ravimid – (trombotsüütide agregatsioon, trombiinivastased, trombi lahustavad) • Kolesterooli langetavad ja naastu stabiliseerivad - statiinid

  36. Angioplastika e. veresoone laiendamine • mitu meetodit • stentimine • ravimiga (tsütostaatikumid)kaetud stendid

  37. Kirurgia • by-pass operatsioon • kunstliku vereringega • töötaval südamel • veenishuntidega • arteriaalsete shuntidega

  38. Profülaktika • Riskifaktorite ravi • Suitsetamisest loobumine • Tervislikud toitumisharjumused • Mõõdukas füüsiline aktiivsus • Infarktihaigete laste skriinimine • Ülemäärase psüühilise stressi vältimine • Narkootikumide (kokaiin) vältimine • Kaasuva kopsuhaiguse ravi nn. õigete preparaatidega • Vajadusel geneetiline uuring

  39. 2. Arteriaalne hüpertensioon

  40. Arteriaalne hüpertensioon kui riskifaktor • SHEP STOP MRC keskm • RR langus mmHg 12/4 20/8 12/5 10-14/5-6 • stroke langus (%) 37 47 25 42 • AMI (%) 14 • c/v event (%) 33

  41. AH on paljupõhjuslik komplekshaigusmille korral sümptomi (kõrgenenud vererõhu) ravi ka selle põhjust teadmata, vähendab haigusest põhjustatud letaalsust, mis erinevate uuringute alusel on 6% kogusuremusest Essentsiaalne hüpertensioon Sekundaarne hüpertensioon

More Related