1 / 16

Põhjavee seisund Ida-Virumaal Indrek Tamm, AS Maves

Põhjavee seisund Ida-Virumaal Indrek Tamm, AS Maves. Põhjavee seisundi hinnang tehakse põhjaveekogumite kaupa vee kvaliteedi ja kvantiteedi alusel

destiny
Download Presentation

Põhjavee seisund Ida-Virumaal Indrek Tamm, AS Maves

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Põhjavee seisund Ida-VirumaalIndrek Tamm, AS Maves Põhjavee seisundi hinnang tehakse põhjaveekogumite kaupa vee kvaliteedi ja kvantiteedi alusel Põhjaveekogumite veeklassid, põhjaveekogumite veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord (Keskkonnaministri 10.mai 2004. a määrus nr 47) Veeseaduse §2 punkt 26: põhjaveekogum – veemajanduskavas piiritletav põhjaveemaht põhjaveekihis või -kihtides, veemajandus-kavade aruandlusühik; Põhjaveekogumi seisundit väljendavad veeklassid (seisundit väljendav kategooria) on järgmised: 1) hea – looduslik ja looduslähedane vesi; 2) halb – inimtegevuse tagajärjel reostunud või tugevalt reostunud vesi. Seisund halvima vastava kvaliteedi- või kvantiteedinäitaja väärtuse järgi. 1. jaanuariks 2006.

  2. Ida-Virumaa põhjavesi põhjaveekogumitena • Ülalt alla: • Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum • Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumist väike osa • Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum • Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum • Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum • Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum • Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum • Eespool loetletud ja teistele Viru-Peipsi alamvesikonnas lõuna pool paiknevatele põhjaveekogumitele seisundi hinnang on tehtud veemajanduskava koostamise käigus tööga “Viru ja Peipsi alamvesikondade põhjavee seisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks”, (riigihange 007609). • EESTKÄTT vaadeldakse INIMMÕJU!!!

  3. Vasavere on oluline põhjaveekogum

  4. Vasavere seisundi hinnang • Praegune põhjaveevõtt moodustab 15-25% tegelikust põhjaveeressursist(põhjaveekihi keskminepikaajaline toitumismäär, millest on lahutatud pinnavee ökoloogilise kvaliteedi säilitamiseks vajalik vooluhulk). Tegelikust põhjaveeressursist lubatakse osa põhjavett põhjaveevaruna kasutusele võtta, ehk veehaaretega põhjaveest välja pumbata. Kuna põhjaveevarude hindamisel arvestatakse ka teiste samast või mõnest teisest veekihist veevõtjate huvisid, osutub põhjaveevarude summa enamasti väiksemaks tegelikust põhjaveeressursist. • Põhjaveekogumi kvantitatiivne ja kvalitatiivne seisund on hea

  5. Alam-Devonit kasutatakse vähe

  6. Ordoviitsiumi ja Siluri põhjaveekogumid

  7. Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum On oluline hajaasustuse veevarustusallikana Ida-Virumaal, eestkätt maakonna lõunaosas. Ümbritseb põlevkivibasseini põhjaveekogumit. Põhjaveevõtt moodustab alla 10% põhjaveekogumi tegelikust põhjaveeressursist. Muutusi põhjavee kvaliteedis johtuvalt veevõtust pole täheldatud. Tervikuna on Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi hea seisundi säilitamine võimalik ka tulevikus, eeldusel, et tänane olukord Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumis ei muutu. Seisund on seni hea.

  8. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Veevarustusallikana pole oluline, veekvaliteet ei vasta, johtuvalt kaevanduste ja karjääride veekõrvaldusest on vett ka ebapiisavalt. Sõltuvalt kaevandustesse tagasi infiltreeruva vee arvestusest, moodustab vee ärajuhtimine 50-90% tegelikust põhjaveeressursist. Tähtsus: rikutud seisundiga (inimtegevusest nii mõjutatud, et head seisundit saavutada on võimatu või põhjendamatult kulukas) mõjutab Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumit (hetkel eestkätt veetasemete osas, peale kaevanduste sulgemist on võimalik ka reostusareaalide laienemine), vesi võib kohati mõjutada ka allpoollasuvat Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumit.

  9. Veekõrvalduse mõju • Infiltreeruv vesi kompenseerib veekõrvaldusest tingitud tasemelangusi eelkõige ülemistes veekihtides, alumistes on kihtides on kaevanduste mõju täheldatav kaugemal Maapinnalt esimeses, Nabala–Rakvere veekihis on mõjud jälgitavad kaevetööde ümber ligikaudu 1-2 km raadiuses, allpool Keila–Kukruse veekihis – kuni 6–7 km, ja Lasnamäe–Kunda veekihis enam kui 25 km kaugusel. • Vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kihtidele on tinginud sulfiidide (pü¬riidi) hapendumist, mis omakorda on põhjustanud sulfaatide, kaltsiumi ja magneesiumi ja sellega seotuna ka põhja-vee mineraalsuse kasvu 2–3 korda.

  10. Nabala-Rakvere

  11. Keila–Kukruse

  12. Lasnamäe- Kunda

  13. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum

  14. Kambriumi-Vendi põhjaveekogumid • Kambriumi-Vendi veekogumite vee praeguses mahus kasutamine tähendab, et oleme teadlikult arvestanud sellega, et kunagi toimuvad veekeemias muutused, kuna põhjaveekogumisse juurdetuleva vee kvaliteet ei ole sama kui praegu väljapumbataval veel. • Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi kvalitatiivsele seisundile pole veevõtust johtu­vaid olulisi muutusi toimunud. Samas on reaalne oht, et Ida-Virumaa põhjaveehaarete intensiivset ekspluateerimist ohustab eestkätt soolaka vee intrusioon.

  15. Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum • Seisundile veevõtu mõju puudub või pole oluline. Põhjaveevõtt moodustab 10-20% põhjaveekogumi tegelikust põhjaveeressursist, kehtivad veevarud võimaldavad varude piirkondades võtta vett kolm korda rohkem. • Põhjavee kvantitatiivne seisund on hea. Praegune veevõtt põhjavee kvantitatiivset ega keemilist seisundit ei mõjuta. • Muutusi põhjavee kvaliteedis johtuvalt veevõtust pole täheldatud.

More Related