Erinevate riikide näiteid koolieksamist

1. Erinevate riikide näiteid koolieksamist Einar Rull nõunik

2. Soovitusi igasuguse formaadi jaoks Põhinevad AEA-Europe väljapakutud testide analüüsi raamistikule Kes on osapooled ja mis on nende õigused, kuidas olla nende suhtes aus? Õpilased Õpetajad Vanemad Tööandjad Kõrgkoolid

3. Õpilased • Kui õpilaste teadmised on sertifitseeritud, annab see neile elus uusi võimalusi • Sertifitseerimine ise on varajane märk õpilasele vajadusest ennast kokku võtta ja esineda edukamalt, kasvatades oma võimalusi omandada elus täiendavaid võimalusi • Adekvaatne tunnustamine soodustab adekvaatset õppimist • Adekvaatne tunnustamine soodustab adekvaatset tööjaotust ühiskonnas • Sertifitseerimine võiks olla võimalikult objektiivne ja laialt tunnustatud, raskestivaidlustatav

4. Õpetajad • Hea hindamiskultuur on vajalik paljude kaasaegsete pedagoogikate edukaks rakendamiseks, õpilased õpivad ennast adekvaatselt hindama õpetajalt • Levivad hindamise modereeritud võtted, et ennetada süüdistusi subjektiivsuses, hindamisoskus on muutumas oluliseks õpetajakvalifikatsiooni osaks • Teatud modereerimise tasemest alates sobivad õpetajahindamise hinded kõrgkoolide jaoks • Õpetajahindamist on uuritud standardiseeritud hindamise seisukohast, millised hindamisvõtted on valiidsed (kohased)

5. Eesti ja Euroopa kontekst • Õpilaste mobiilsus eeldab tulemuste mobiilsust • Hariduse väärtustamise kaudu soovitakse säilitada Euroopa elatusstandardid ka tulevikus • Testimine peab õpilasi targemaks tegema • Ainealaselt • Elukestva õppe kontekstis • Andma teada oma võimalustest ühiskonnas • Tõsta usaldust hindamisse, et hindamise kvaliteedikriteeriumide suhtes valitseks ühine arusaamine

6. Õiglus ja võrdne kohtlemine • Õiglus • õpetaja oma ainealased teadmised on piisavad • hindame õpilase kuvandit • hindame hindamisjuhendi või mulje alusel • huvigrupid oskavad tulemusi õigesti kasutada • Võrdne kohtlemine • Õpilased on erinevad, kõigile võiks jaguda võrdselt tähelepanu (nii erivajadused kui ka talendid) • Lapse nimel tehtavad otsused peavad olema laste huvides (ÜRO laste õiguste harta)

7. Testimistsükkel Standardid iga sammu jaoks, et teha otsuseid läbipaistvalt • Testi eesmärgipüstitus • Tõendite ja ülesannete iseloomu määramine • Tõendite kogumise logistika planeerimine • Tulemuste kogumine ja hindamine • Otsustuste tegemine • Tulemuste interpreteerimine ja raporteerimine • Hinnangu andmine otsestele ja kaudsetele mõjudele ja järgmise tsükli kavandamine

8. 1. Testi eesmärgipüstitusatluselement 1 – Eesmärgi määratlus • Milliseid teadmisi või oskusi hinnatakse • Millele õppekavas ja ainekavas põhineb? • Mis on konstrukt, mida mõõdetakse? • Miks need ülesanded, millisele teooriale põhineb testimine • Konstrukti ja kriteeriumi valiidsus, piisavus järeldusteks • Keda hinnatakse • Milliseid järeldusi hinnangute põhjal tehakse • Eristuskirjas fikseerida testi sisu ja soorituse kriitiline tase, tulemuste tõlgendamine ja kasutus. Dokumenteerida eristuskirja tekkimine. • Kes kasutavad tulemusi • Pea nõu huvigruppidega

9. 2. Ülesannete iseloomu määraminerk 2 – eksamiküsimuste iseloom • Eksamiülesanded inspireerivad ausal ja efektiivsel viisil hinnatavat tegevust hinnataval skaalal, hindamisjuhendid aga testi eesmärgist tulenevate otsuste langetamist • Ülesanded peavad katma piisavat ulatust nendest teadmiste ja oskuste olulistest tahkudest, mille näidised on testitavatele teada ja mida kavatsetakse hinnata • Ülesanded vastavad koostamise headele tavadele, on praktilised testis kasutatavuse mõttes, neil peab olema positiivne mõju õppijatele • On fikseeritud kvaliteedipõhimõtted testi kokkupanekuks, läbiviimiseks ja hindamiseks, on õiglased testitegijate suhtes.

10. 3. Tõendite kogumine • Hinnatavate tõendite kogumise viis • peab olema kirjeldatud, tarvilikkus/piisavus põhjendatud eksami spetsifikatsioonis • peab olema läbi arutatud huvigruppidega, et vältida ebarealistlikke ootusi, et sisaldaks vaid olulisi hinnatavaid tahkusid, mida hinnatavad saaksid võrdselt testimise käigus avaldada • sisaldab ka logistilisi detaile, turvalisust, isikutuvastust, dokumenteerimist • sisaldab oluliste taustakarakteristikute kogumist • on eelduseks hilisemale ladusale hindamisele (skoorimisele) • Tõendite hulga tarvilikkus/piisavus peab olema põhjendatud eristuskirjas ja piloot-testis kontrollitud koos eeldatava ajakulu hindamisega • Eksamikorra tagamine peab olema dokumenteeritud

11. 4. Tööde hindamine • Hindamise (marking, scoring, rating) tulemused peavad võimaldama kvaliteetset otsustuste tegemist • Hindamise kvaliteet on määratletud üheseltmõistetud standarditega, mille järgimist kontrollitakse statistikameetoditega, standardid on pretsedentidega illustreeritud • Hindamine dokumenteeritakse • Hindamise kvaliteet on hiljem analüüsitav, hindajaid selekteeritakse kindlate kriteeriumide alusel • Vastused on kogutud üksikküsimuste tasemel

12. 5. Otsustuste tegemine • Skoorile tuleb anda tähendus sõltuvalt normidest • Normide lävendi määramine tuleb siduda välise kriteeriumiga ning dokumenteerida • Kui testis kombineeritakse erinevaid norme, tuleb koondlävendit põhjendada • Alamskooride agregeerimisel lähtuda teoreetilistest kaalutlustest • Kaaluda erinevate hinnangute kasutamist (sõltuvalt alamskoorist) • Leida vahemikud, kus hindamise reliaablus on adekvaatne • Ekspertide kvalifikatsioonile vastavus dokumenteerida • Mõõtmiste metodoloogia eristuskirjas

13. 6. Tulemuste teavitamine ja tõlgendamine • Hindamisprotseduurid peavad võimaldama sooritusest täpse ja sisuka ettekujutuse tekkimist, olema seotud testimise eesmärkidega • Hindamise tulemused, tõlgendused ja kasutus peavad põhinema varemdokumenteeritud põhimõtetele ning sisalduma lõpparuandes ning vältima valetõlgendusi • Hindamistulemused peavad olema piisavalt täpsed ja praktilised sidusrühmadele (kaasa arvatud õpilased) kasutamiseks • Raporteerimine peab olema kohasel detailsuse, formaadi, sisu, ajastuse ja konfidentsiaalsuse astmel; kui tekib üksikisikute identifitseerimisoht agregeeritud raportites, küsida nõusolekut • Tulemuste esitamisel kolmandale osapoolele peab olema testitavate nõusolek

14. 7. Eksami evalueerimine (analüüsid) • Evalueerimisanalüüside alusel valmistatakse ette järgmine testimistsükkel • Tehnilise poole analüüs hindab eksamite praktilisust ja efektiivsust ja sisaldab statistika ja psühhomeetria osa • Hinnatakse eksamite kasulikkust sidusrühmadele • Hinnatakse eksamite ja tulemuste raporteerimise konkreetsete vormide mõju õppijate hoiakutele, õppimisele klassis ja väljaspool, kaudset mõju (haridus)avalikkusele ja õppimise/hindamise prestiižile • Analüüsitakse, kas hindamine toetab õppekava, motiveerib õpilasi ja edendab sügavamat õppimist

15. Kontrollitud hindamine (controlled assessment)Victoria Crisp, Cambridge Assessment • Õpilaste sisehindamise viis, kus ülesannete koostamise, lahendamise ja hindamise üle kontrolli tase on varasemalt eksamikeskuse poolt ette kirjutatud • Kasutatakse kõrgetel panustel koolides läbiviidavate lõpueksamite (eksami osade) puhul, näiteks uurimistöö, loovtöö, kursusetöö; • Vastasel juhul tuleb õpetajal õpilase tööde asemel hinnata pikki vanemate poolt kokku pandud oopusi, milles õpilase panus on raskesti tuvastatav • Kontrolli mõte on selles, et hinnetel oleks tähendus kõrgkoolidele ja tööandjatele • Sarnane meie emakeele eksamiga

16. Kontrolli tasemed I • Ülesande püstitusel • Kõrge kontroll – ülesanded ja alustekstid tulevad eksamikeskusest • Keskmine kontroll – ülesanded ja alustekstid tulevad õpetajalt, eksamikeskus on läbi vaadanud ja heaks kiitnud Kui eksamikeskus pakub teemad välja, on need õpetajale teada juba aasta ette, kuid õpilastele saavad need teatavaks alles eksami päeval Erinevate ainete erinevad moodulid võivad olla erineva kontrolli tasemega

17. Kontrolli tasemed II • Läbiviimine • Kõrge kontroll – teemad ja alustekstid jagatakse eksamipäeval kohapeal laiali, ka hindamisjuhendid, töö toimub välisvaatlusega • Keskmine kontroll – teemad ja alustekstid on varem teada, töö teostatakse kohapeal, piiratakse (ei keelata) omavahelist suhtlemist ja õpetaja otsest abi • Madal kontroll – õpilaste tööd valmivad kodus kogu õppeperioodi vältel

18. Kontrolli tasemed III • Hindamine • Kõrge kontrolli tase - eksamikeskus hindab • Keskmine kontrolli tase – õpetaja hindab, eksamikesus modereerib

19. Kontrolli tasemed IV • Kõrge kontrolli tase • Õpilased on õpetaja pideva järelvalve all • Kõrvaliste materjalide kasutamine on reglementeeritud, tihti on lubatud vaid alustekstid • Õpilased peavad töötama iseseisvalt • Õpilased ei tohi omavahel suhelda • Õpetajal pole õigust õpilasi abistada

20. Kontrolli tasemed V • Keskmise kontrolli tase tähendab, et õpilaste igat sammu küll ei jälgita, ometi garanteeritakse õpilase töö autentsus • Õpetaja jälgib, et õpilased töötavad omaette • Õpetaja võib piiratud mahus isegi õpilasi abistada, abi sisu tuleb protokollis fikseerida • Iga üksiku õpilase panus ühistöös on eraldi fikseeritud • Õpilased võivad kasutada väliseid ressursse • Õpilased võivad töötada koos

21. Kontrolli tasemed VI • Madal kontrolli tase tähendab • Mingi osa tööst tehakse väljaspool klassitööd • Õpilastel on juurdepääs kõrvalistele materjalidele • Õpilase võivad töötada koos • Õpetajad võivad õpilasi abistada

22. Veel ettekirjutusi (Inglismaa) • Koolis hinnatavad kursusetööd (uurimistööd, loomingilised tööd, portfooliod, projektipaunad) peavad valmima 7-ndaks maiks, mõnes aines 31-ks maiks. • Kursusetööde pikkuse ülemmäär pole fikseeritud • Kui kohalikud eksamikeskused on nõus, võib õpilastele läbiviimiseks anda isegi pikema aja kui varem otsustatud • Hinnatud tööd (mälupulgad) tuleb säilitada turvalises kohas, et vältida õpilaste juurdekirjutusi • Plagiaatide vältimiseks tuleb õpilaste töö valmimist jälgida pikema ajavahemiku jooksul • Õpilased peavad pidama aasta jooksul uurimistöö päevikut ning selle võib kaasa võtta

23. Uurimispäevik • Sisaldab õpilase uurimistöö planeerimist aasta jooksul, mis võib sisaldada grupitööd • Sisaldab teemakohaseid grupitööde kokkuvõtteid, kus isiklik panus on fikseeritud • Sisaldab õpilase enda kogutud lisamaterjale • Lõpuks kirjutavad õpilased alla kirjale, mis kinnitab, uurimistöö on nende endi tehtud

24. Austraalia lõimitud eksamid (järg)Doug McCurry (ACER) materjalide põhjal • Eelmine kord vaatasime karikatuure, mida kasutatakse koos valikvastustega küsimustega (siis loodetakse ühe õige vastuse olemasolule) • Kasutatakse ka pika esseega ülesandeid, mille alustekst on umbes A3 lehekülg erinevaid artikleid (näiteks alternatiivse meditsiini kohta) ning selle põhjal tuleb teha vaadete analüüs ja esitada oma nägemus • Kasutatakse ka lühivastustega küsimusi, sel juhul ei ole oluline vastuse õigsus vaid sügavus

25. Kõrgemat järku mõtlemine

26. Lühivastustega küsimused • Püüa pigem üldistada kui olla konkreetne • Õpilased peavad ise sõnastama küsimuse või probleemi • Mitte otsida ainuõiget vastust • Kirjeldada, hinnata kriitiliselt ning analüüsida • Sõnastada eriarvamusi ning arendada mõtet Millise mulje tekitab järgnev illustratsioon? Mida soovitakse sellega öelda? Teie vastust hinnatakse kirjelduse täpsuse ning materjalist arusaamise põhjal ning tõlgenduse sisu ja kvaliteedi põhjal.

27. Millise mulje tekitab järgnev illustratsioon? Mida soovitakse sellega öelda? Teie vastust hinnatakse kirjelduse täpsuse ning materjalist arusaamise põhjal ning tõlgenduse sisu ja kvaliteedi põhjal. Visual literacy – funktsionaalne vaatamisoskus?

28. Millise mulje tekitab järgnev illustratsioon? Mida soovitakse sellega öelda? Teie vastust hinnatakse kirjelduse täpsuse ning materjalist arusaamise põhjal ning tõlgenduse sisu ja kvaliteedi põhjal.

29. Millise mulje tekitab järgnev illustratsioon? Mida soovitakse sellega öelda? Teie vastust hinnatakse kirjelduse täpsuse ning materjalist arusaamise põhjal ning tõlgenduse sisu ja kvaliteedi põhjal.

30. Millise mulje tekitab järgnev illustratsioon? Mida soovitakse sellega öelda? Teie vastust hinnatakse kirjelduse täpsuse ning materjalist arusaamise põhjal ning tõlgenduse sisu ja kvaliteedi põhjal.

33. Diagrammide võrdlemine • Võrrelge, kuidas on käsitletud järgmisel joonisel „probleemide lahendamist“ Teie vastust hinnatakse kirjelduse täpsuse ning materjalist arusaamise põhjal ning tõlgenduse sisu ja kvaliteedi põhjal

34. Võrrelge joonistel 1 ja 2 CO2 emissiooni andmeid. Mida võib nendest graafikutest järeldada?

35. Kuidas nendeks ülesanneteks õpetada

36. Queenslandi hindamise ajalugu I • Probleem tekkis seoses gümnaasiumi hariduse massiliseks muutumisega 60-ndatel aastatel • Riigieksamid olid ülikooli astumise mõttes liiga lihtsad ning gümnaasiumi lõpetamise mõttes liiga rasked • 15. jaanuar 1971 kaotati riigieksamid ning tulid koolieksamid • 1972 – viidi sisse modereerimise süsteem piirkonniti 10 aines • 1973-76 nurin võrreldavuse üle, paljude koolide tööd hinnati teist korda üle • 1974 – The Australian Scolastic Aptitude Test – selle tulemuste põhjal nihutati koolide tulemusi

37. Queenslandi hindamise ajalugu II • 1980 – • hindamisjuhendid kirjutatakse sisse riiklikesse ainekavadesse, • nende põhjal koostavad õpeajad tööprogrammid, mis kinnitatakse kõrgemalt poolt, • õpilaste tööd kogutakse protfooliotesse • Õpetajate hinnangud põhinevad kriteeriumidel ja standarditel • „sotsiaalne modereerimine“ - kooliväline süsteem õpetajate hinnangu valideerimiseks • 1990 – leitakse, et hindamises enam probleeme pole

38. Overall Positions ja Field Position arvutamine • Võetakse kasutusele ASAT asemele 1992 • Kogu klassi jaoks OP (25 astet) arvutatakse järgmiselt • 2 tunnine 600 sõnaline essee alustekstide põhjal • 2 tunnine lühivastuste test (graafikud, tabelid, arvutused) • 2x1,5 tunnist testi (valikvastustega) • Õpilase FP arvutatakse 10 pallises süsteemis • Kirjalik eneseväljendamine (analüüs, süntees) • Funktsionaalne lugemine, lühivastused (keeled) • Arvutamine, graafikute ja tabelite tõlgendamine • Keeruliste ülesannete lahendamine • Praktilise ülesande sooritus • Nende põhjal TertiaryEntrancementStatement või Queensland CertificateofEducation

39. Kogu protsess • Algab õppekava arendusest, kõik osalevad • Koolid koostavad tööprogrammi, see kiidetakse heaks • Piirkondlikud komisjonid jälgivad õppekava rakendumist • Piirkondlikud komisjonid jälgivad pidevat hindamist • Osariigi tasemel jälgitakse hindamise võrreldavust • QSA (eksamikeskus) kontrollib valimikoolide puhul tasemete määramist • Uuritakse õpilaste portfoolioid • Kinnitatakse õpilastele omistatud tasemed

40. Head küljed • Hinnatav töö ei peaks pärinema vaid kooliastme lõpust • Igaks päevaks õppimine on kõrgetel panustel • Hindamise ulatuslikkus nii laiuti kui sügavuti • Samas viimase klassi lõpu seisuga • Korraldamine on odavam kui riigieksamid • Õpilaste õppimisoskus peab akumuleeruma – õpilased kohandavad pidevalt oma õppimis-stiile • Hindamismudelite äraõppimine soodustab õppimise ratsionaalsust • Hindamise standardid on õpetajakvalifikatsiooni osa • Õpetajatel on õppetöö vabad nädalad õppeks

41. Põhikooli tasemel aga … • Ühtlustamiseks kasutatakse elektroonilisi hindamispankasid 4, 6 ja 9 klassi jaoks • Emakeel • Matemaatika • Loodusained • Eesmärgiks õpetajate orienteerumine kasutatavate õppemeetodite valikus • Mõõdetakse edasijõudmist (kasvumudelid) • Eriti olulised on probleemide lahendamise oskus, kõrgemat järku mõtlemine • Hindamispanga juures ka õpetajate foorum • Pank kogu aeg õpilastele kättesaadav

42. Tänan tähelepanu eest!