1 / 14

ABIKÕLBLIKKUSE REEGLEID TUTVUSTAV SEMINAR LÄÄNEMERE PIIRKONNA PROGRAMM 2007 – 2013

ABIKÕLBLIKKUSE REEGLEID TUTVUSTAV SEMINAR LÄÄNEMERE PIIRKONNA PROGRAMM 2007 – 2013. Ain Ehasalu Siseministeerium. Interreg programmide järelevalve büroo. Detsember 2010, Tallinn. ERDF toetused.

cybill
Download Presentation

ABIKÕLBLIKKUSE REEGLEID TUTVUSTAV SEMINAR LÄÄNEMERE PIIRKONNA PROGRAMM 2007 – 2013

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ABIKÕLBLIKKUSE REEGLEID TUTVUSTAV SEMINAR LÄÄNEMERE PIIRKONNA PROGRAMM 2007 – 2013 Ain Ehasalu Siseministeerium Interreg programmide järelevalve büroo Detsember 2010, Tallinn

  2. ERDF toetused • Eesti partnereid, kes on saanud rahastamisotsuse kolme vooru peale kokku 96 (I voor 37, II voor 28, III voor 31) • Eesti partneritele eraldatud eelarve* kokku 13 934 122 eur (I voor 5 133 204 eur, II voor 4 627 090 eur, III voor 4 173 828 eur) • Keskmine projekti pikkus 36 kuud. I vooru partnerid on 18 kuuga kasutanud 25% eelarvest

  3. Võrdlus teiste riikidega (JTS andmed)

  4. Aruannete kontroll

  5. Aruannete kontroll II

  6. Projekti kitsaskohad • Rahade laekumise periood liiga pikk (69%). Arvestama peab vähemalt 1 aastaga. Arvestada, et summa väheneb cost sharingu osa võrra. • Kolme pakkumise reegli järgimine, eriti alla 1000 eur piirmära tülikas (50%) – märksõnad: piirmäära tõstmine, majanduslikult soodsaim pakkumine, dokumenteerimine, riigihangete seadus § 3 ja 37, raamleping, follow-up lepingud. • Personalikulude arvestus on aeganõudev ja keeruline, osaliselt selle tõttu, et osalise tööajaga projektitöötajate puhkusetasud ei ole abikõlblikud. (50%) – Märksõnad: tööajatabelite lihtsustamine, arvestuse loogika • Eelarve ja tegevuste muutmine on liiga aeganõudev ja keeruline (46%)- Märksõna: flexibility rule • Muud dokumendid – liiga palju pabereid ja tõendusmaterjali tuleb esitada (38%): Märksõna: FLC kaalutlusõigus

  7. Projekti raamatupidamise kitsaskohad • Mitteabikõlblike kulude hilisem väljavõtmine projekti kulude hulgast tihti võimatu (eelarve aasta saab läbi, pannakse lukku, vm põhjus) • Projekti töötasu raamatupidamises ja time-sheetide alusel ei klapi omavahel, sest raamatupidamine ei kasuta 6 kuu keskmist tunnitasu. Vajalik hilisem korrigeerimine.

  8. Rahastamine • Riigiasutused – sildfinantseerimine. • Keskkonnaprojektid – KIK keskkonnaprogramm, kaasrahastamine • Vajadusel sildfinantseerimise rahastamine pangast lühiajalise laenu abil. • Planeerimine ja veelkord planeerimine.

  9. Sildfinantseerimine I • Riigieelarve seadus § 36¹ • Vastavalt riigieelarve seadusele eksisteerib riigiasutuste jaoks võimalus välisabi sildfinantseerimiseks. (riigi poolt asutatud sihtasutused, äriühingud välja arvatud) • Eesmärk on võimaldada riigiasutustel teha EL toetusest kaasfinantseeritavate projektide kulutusi esmalt sildfinantseerimise arvelt, et: • tagada käibevahendid projekti elluviimiseks, kuna ERDF toetus laekub tagantjärele • hoida ära üheaastase eelarvestamise põhimõttest tingitud kulude taastamise probleemi (järgmisel kalendriaastal laekuv ERDF toetus arvestatakse automaatselt riigi tuludesse)

  10. Sildfinantseerimine II • Taotlemine käib läbi haldusala /valitsemisala ministeeriumi taotlust toetavate dokumentide alusel (Grant Contract, Partnership Agreement, Data Form, sildfinantseerimise taotlus, rahavoogude plaan, taotleja kinnitus, vajadusel muud dokumendid). Ministeerium saadab ametliku taotluse Rahandusministeeriumile • Taotlus tehakse üheks kalendriaastaks ning kinnitatakse VV korraldusega. Kasutamata jääk tuleb eelarve aasta lõpus tagasi kanda. Sildfinantseering ise tuleb tagastada VV korralduses näidatud tähtajaks. • Taotletav summa maksimaalselt 85% rahavoogude plaanis aastaks kavandatud kuludest (ERDF toetuse osa katteks ). • Taotlemine võtab aega 1-2 kuud • Täpsem informatsioon: www.siseministeerium.ee/sildfinantseerimine

  11. KIK kaasrahastamine • KIK rahastab Eesti partnerite keskkonnaga seotud projektide omaosalust. (max 15% kogu eelarvest). • Taotlemiseks tuleb täita KIKi taotlusvorm. Alates 2011 on taotlemine elektrooniline (läbi veebikeskkonna), jälgi KIK kodulehte- info avaldatakse vähemalt 1 kuu enne vooru tähtaega- 15.02.2010. • Muutub kohustuslikuks KIK eelneva nõusoleku küsimine (arvamuse saamiseks esitada taotlus enne põhirahastajalt otsuse saamist). • Taotlusi tingliku rahastusotsuse saamiseks võib esitada jooksvalt, otsused tehakse KIK nõukogus (toimuvad üldjuhul kord kahe kuu jooksul). • Esimesel võimalusel esitada põhilepingud (Grant Contract, Data Form, Partnership Agreement). • Positiivse otsuse korral sõlmitakse kaasfinantseerimise leping. Maksetingimused ja aruandluse kord lepitakse eelnevalt kokku, lähtudes põhirahastaja tingimustest ja projekti ajagraafikust. • Kulude abikõlblikkuse hindamine ning aruandlus toimub projekti põhirahastaja tingimuste kohaselt. • Täpsem info:* http://www.kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm.html

  12. Pangalaen • Lühiajaline laen sildfinantseeritava summa ulatuses. • Vajalik taotlusvorm ja rahastamisotsus. Pank vaatab rahavooge ja üldjuhul nõuab ka tagatist. Sisuliselt ei erine tavalise laenu taotlemisest, tagatise nõuded võivad olla natuke leebemad, hinnastamisel erinevusi ei ole. • Sõlmitakse finantseerimisleping ja raha makstakse välja • Esitada aruanded • EL toetuse laekumisel laen koos intressidega tagasi maksta

  13. Suured tänud kaasa mõtlemast

  14. Palgakulu arvestuse käik

More Related