1 / 22

DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM. TPL 2012 Koostanud Anneli Oidsalu. SISSEJUHATUS. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus.

cutler
Download Presentation

DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM TPL 2012 Koostanud Anneli Oidsalu

  2. SISSEJUHATUS • Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. • Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal aastail 1789 – 1799 toimus, on mõjutanud peaaegu kõigi maailma rahvaste käekäiku, kutsutaksegi seda sündmust kõikides keeltes Suureks Prantsuse revolutsiooniks.

  3. MÕISTED I • DEMOKRAATIA – • rahvavõim (kr k demos – ‘rahvas’ ja kratos – ‘võim’); poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused • Demokraatlik – • rahva võimul põhinev • REVOLUTSIOON – • pööre (ld k → pr keel → eesti k); ühiskondlik pööre; seisundi v. olukorra kiire ja murranguline muutumine

  4. I ANTIIKAJA DEMOKRAATIA

  5. PERIKLESE AJASTU DEMOKRAATIA • Poliitilise korra vormina e. režiimina esines demokraatia juba antiikajal. • Ideaalseks peeti PERIKLESe ajastu Ateena demokraatiat. • Periklesoli Ateena riigimees V sajandil eKr, ta valiti esimeseks strateegiks* viisteist korda järjest. ____________________ * väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium, millel oli suur mõju poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki ** hermid – neljatahulised tulbad, mille ülaosas oli jumala või inimese peakuju; tähistasid ristteed Herm** Periklese büstiga. Vatikan

  6. PERIKLESE AJASTU DEMOKRAATIA • Perikles oli oma aja suurte skulptorite, kunstnike ja näitekirjanike hea sõber ja toetaja. • Periklese ajal kerkis Ateena akropolileehk ülalinnale imeline Parthenon*. • ________________ • * Parthenon – ettevaatust sõnadega Parthenon (Neitsiliku Athena tempel; sõnastparthenos - ‘neitsi’), mis paikneb Ateena linna akropolil ja Panteon (kõigi jumalate tempel; sõnast pan - ‘kõik’) Roomas, kuid ka Pariisis

  7. PERIKLESE AJASTU DEMOKRAATIA Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München

  8. ATEENA DEMOKRAATIA • Võim kuulus kõigile Ateena linnriigi e polisekodanikele (alates 30. eluaastast) • Otsuseid tehti ja seadusi võeti vastu rahvakoosolekul ehk ekleesial häälteenamusega iga kümne päeva tagant. • Ekleesiaid peeti agoraal*, sageli ka teatris või odeionis**. ____________________ * agoraa – rahvakoosolekute pidamise väljak, turuplats ** odeion – varikatusega teatrihoone, kus korraldati muusikaettekandeid; vanima odeioni lasi ehitada Perikles 442 eKr Ateena akropoli kagunõlvale

  9. Ateena linnriigi ehk polise kõrgem seadusandlik organ oli rahvakoosolek ehk EKLEESIA. Jätan meelde!

  10. ATEENA DEMOKRAATIA • Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. • 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras oli korraga nõukogus 50 liiget. • Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele*, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. ____________________ * kolleegium – administratiivne organ** ** siin: korraldav, täidesaatev asutus

  11. NB! SEADUSANDLIK VÕIM Riigivõimu organ, mis võtab vastu seadusi; Ateena demorkraatias oli seadusanlik organ ekleesia (rahvakoosolek) tänapäeva Eesti vabariigis on seadusandlik võim riigikogu käes. TÄIDESAATEV VÕIM Riigivõimu organ, mis korraldab seaduste täitmist; allub seadusandlikule võimule; Ateena demokraatias teostasid täidesaatvat võimu ametnike kolleegiumid, tänapäeva kehastab täidesaatvat võimu Eestis vabariigi ministritest koosnev valitsus.

  12. ATEENA DEMOKRAATIA ERIPÄRAD • Võimu said teostada Ateena vabad kodanikud (alates 30. eluaastast). • Valimisõigus puudus • naistel, • võõramaalastest vabadel elanikel, • orjadel.

  13. SUHTUMINE ORJADESSE • Orje oli Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti “kõnelevaks tööriistaks”, mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. • Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikuks isegi suured filosoofid PLATONja ARISTOTELES. • Platon ei pidanud õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. • Aristotelese arvates oli osa inimesi loomu poolest orjadeks määratud ega kõlvanudki muuks.

  14. PLATON (u 428 eKr – u 348 eKr) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. • Platon oli filosoofilise idealismi (õpetus ideedest) rajaja; • Platoni ideaalses riigikorralduses valitsevad riiki filosoofid, kelle ideid viivad ellu sõnakuulekad, kuid hea hariduse saanud kodanikud-käsutäitjad; • Platoni nimest on tulnud omadussõna “platooniline” – ainult hingeline, ideeline; platooniline armastus

  15. ARISTOTELES • Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik tolle aja teadmised ja pani aluse mitmele teadusele (loogika jt); • ta eitas Platoni ideedeõpetust ja seadis sellele vastu reaalselt eksisteerivad asjad; • riigiõpetuses pooldas keskklassile toetuvat valgustatud monarhiat; • riigi põhieesmärgiks pidas kodanike heaolu; • pidas orjust paratamatuks nähtuseks, sest orjaks sünnitakse (384 eKr – 322 eKr) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. 

  16. MÕISTED II • AKROPOL – • ülalinn • PARTHENON – • (kr. k parthenos – ‘neitsi’), Neitsiliku Athena tempel mis paikneb Ateena linna akropolil • POLIS – • Linnriik • EKLEESIA – • Rahvakoosolek

  17. TÜRANNIA • Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste – türannia. • Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameele rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas türanne, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. • Türannideks nimetati ka Väike-Aasia kreeklastega asutatud linnriikides pärslaste poolt valitsejateks upitatud võimukandjaid. Kuigi türannide hulgas leidus ka valgustatud riigimehi, oli seesugune ühe mehe valitsemisvorm tolle aja demokraatiale täielik vastand.

  18. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes “Türannitapjate” teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Türannitapjad Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli

  19. MÕISTED III • AGORAA – • turuplats, rahvakoosolekute pidamise väljak • PLATOONILINE – • ainult hingeline, ideeline • TÜRANN – • Vana‑Kreeka polistes ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja; vägivallavalitseja, hirmuvalitseja

  20. KORDAMINE I • Millist Vana-Kreeka poliitikut seostad mõistega demokraatia? • PERIKLES • Milline oli antiikaja demokraatia suurim puudus? (L. Leesi arvates) • SUHTUMINE ORJADESSE • Keda pead antiikaja suurimaks mõtlejaks? Kas tema seisukohtades oli ka puudusi? • PLATON (pidas loomulikuks orjade ostmist ja müümist) • ARISTOTELES (arvas, et osa inimesi ei kõlba loomu poolest muuks kui orjaks)

  21. KORDAMINE II • Miks on vaja ära käia Ateena akropolil? • Ateena akropolil asub Parthenon – Athenale pühendatud tempel • Kuidas toimis Ateena kodanik, kui tal oli vaja ära teha mingi töö? • Pani tööle olemasolevad orjad või ostis uue orja. • Kui vana on tänapäeva euroopalik demokraatia? • Pisut üle 200 aasta • Revolutsioon on eestipäraselt … • pööre.

  22. KORDAMINE III • Miks nimetatakse Prantsusmaal aastatel 1789 – 1799 toimunud revolutsiooni suureks ja teistel maadel toimunud revolutsioone (Inglismaal, Hollandis jm) suureks ei nimetata? • 1789 – 1799 toimunud Prantsuse revolutsioon on mõjutanud peaaegu kõigi maailma rahvaste käekäiku • Kas türanniat esineb ka tänapäeval? Ehk tead mõnda türanni? • Jah, nt Põhja-Korea Ülim Juht KimChŏng-un

More Related