1 / 20

Hariduskorraldusest lähiaastail Harjumaa kontekstis

Hariduskorraldusest lähiaastail Harjumaa kontekstis. Kalle Küttis HTM 15 .06.11 Laulasmaa. Tänane seis. Tugevused 2008 võeti vastu uus koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja 2010 RÕKid ja PGS . Nõrkused: Hariduse kvaliteet ei ole ühtlaselt kõrge ja ei vasta ühiskonna ootustele

coye
Download Presentation

Hariduskorraldusest lähiaastail Harjumaa kontekstis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Hariduskorraldusest lähiaastail Harjumaa kontekstis Kalle Küttis HTM 15.06.11 Laulasmaa

  2. Tänane seis • Tugevused • 2008 võeti vastu uus koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja 2010 RÕKid ja PGS

  3. Nõrkused: • Hariduse kvaliteet ei ole ühtlaselt kõrge ja ei vasta ühiskonna ootustele • PISA tulemused, • riigieksamite tulemuste suur vahe; • vene õppekeelega koolide õpilaste madalamad tulemused; • oodatakse enam - LTT-d, ettevõtlikkust, loovust, innovaatilisust) 2. Koolivõrk ei ole korrastatud ning on üles ehitatud aegadele, mil sündivus aastas oli üle 21 000 lapse 3. Uutest riiklikest õppekavadest tulenev vajadus õpikeskkonna arendamisele ei ole sujunud oodatud intensiivsusega. 4. Vene õppekeelega koolid ei ole jätkuvalt piisavalt lõimitud – eriti Ida-Virumaal

  4. Lähiaja väljakutsed • KOV hariduskulude tõus (pedagoogide palgavahendite kasv; koolilõuna summa suurendamine jt); • õppenõustamiskeskuste täielik töölerakendamine (2012 alates vajalik iga-aastaselt rahastada ca 1 miljoni euro ulatuses) – ESF-vahendite ümberjaotamine ja uue perioodi vahendite kasutamine?; • Rahvusvaheliste koolide võrgu väljaarendamine (IBO + Euroopa kool); • Uute riigigümnaasiumide loomine; • Uute riiklike õppekavade rakendamine: sh - uue õppevara loomine; - füüsilise õppekeskkonna uuendamine; - õppekavade rakendamise seirete läbiviimine.

  5. Koolivõrgu korrastamine • 226 üldhariduslikku gümnaasiumi, vajadus 70 • Keskmine suurus 300 õpilast, minimaalne 180-200 • Milline peaks olema põhikoolide võrk? • Kui suur põhikool on jätkusuutlik? 90? 60?

  6. Põhikoolide ja gümnaasiumite lõpetajate haridusvalikuid

  7. Rahastamismudelist PK-s • Kui 1.-6. klassini on 53 õpilast, st ühes klassis on 8 õpilast ja kõigis teistes 9; Kui • 7.-9. klassini on igas klassis keskmiselt vähemalt 10 õpilast See tähendab põhikoolis peaks olema vähemalt 83 last • SIIS • Finantseeritakse 9 klassikomplekti vajadus kokku 13,4 õpetaja ametikoha ulatuses (koormusnormiga 21) • Sellest piisab 282 nädalatunni läbiviimiseks ehk 31,4 tundi klassi kohta nädalas. • Normaalse põhikooli rühmatundideta versioonis oleks reaalne tundide vajadus ca 250.

  8. Munitsipaalgümnaasiumid ja keskkoolid 2009/2010 Kokkuvõte: muutunud on aluskaardi värviskaala, mitte koolivõrk.

  9. Kodulähedus Efektiivne toimetulek Akadeemiline valikuvõimalus http://mv.viljandimaa.ee

  10. Gümnaasiumiastmega omavalitsustes elavate gümnaasiumiõpilaste ränne; 2007-2010 keskmine.

  11. Gümnaasiumiõpilaste päritolu;2007-2010 keskmine.

  12. Sisu või vormi muutus? • Mõte ainult siis, kui toimub muutus ka sisus • Samas endises vormis edasi liikuda ei saa • Koolivõrk tuleb korrastada

  13. Eeldatavad tulemused 1 • Viimsi Keskkool (gümn-s 227 õpil) • Saue Gümnaasium (172) • Kose Gümnaasium (168) • Saku Gümnaasium (154) • Jüri Gümnaasium (148) • Keila Kool (145 + 246 õpil mittestats õppes) • Kuusalu Keskkool (113) • Maardu Gümnaasium (87 + 142 mittestats, lisandub Kallavere eestik õpe) • Tabasalu Ühisgümnaasium (77) (põhikoolis õpil arv kasvab)

  14. Eeldatavad tulemused 2 • Kehra Gümnaasium (68) • eestik ja venek õpe, ränne Tallinna, perspektiivis gümn õpil arv täitub, soovitada lisada mittestats õpe • Loo Keskkool (64) • ränne Tallinna, põhikooliks? • Loksa Gümnaasium (59) • eestik ja venek õpe, ränne Tallinna, perspektiivis gümn õpil arv täitub, lisandub Kolga • Kiili Gümnaasium (52) • ränne Tallinna ja Jürisse, perspektiivis gümn õpil arv kasvab, soovitada mittestats õpet • Paldiski Vene Gümnaasium (43) ja Paldiski Gümn (26) • liita Paldiski koolid kokku, eestik ja venek õpe, soovitada mittestats õpet

  15. Eeldatavad tulemused 3 • Turba Gümnaasium (39): ränne Tallinna • Keila Ühisgümnaasium (34): venek õpe Tln-s või Paldiskis, arengukavas 2013. aastal põhikooliks • Keila-Joa SIK (27): riigikool, teha ettepanek anda vallale • Kolga Keskkool (24): vallal on plaan teha põhikooliks • Kallavere Keskkool (20): eestik õpe, ränne Tallinna, kaaluda võiks liitmist Maardu Gümnaasiumiga

More Related