1 / 39

MIKRO EVOLUTSIOON

MIKRO EVOLUTSIOON. Koostas: Kristel Mäekask. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi.

connor
Download Presentation

MIKRO EVOLUTSIOON

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MIKROEVOLUTSIOON Koostas: Kristel Mäekask

  2. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele.

  3. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Populatsiooni geenifond ja geneetiline struktuur ei püsi muutumatuna.

  4. Mikroevolutsioon • On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: • Mutatsioonilisest muutlikkusest • Kombinatiivne muutlikkus • Geenivoolust • Geneetilisest triivist • Looduslikust valikust • Loe, mida väidab Hardy-Weinbergi seadus (õpik lk 68-69)!

  5. Mutatsiooniline muutlikkus Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone.

  6. Geenmutatsioonid äädikakärbsel (Drosophila Melanogaster) Normaalne äädikakärbes Muundunud tiibadega äädikakärbsed Muutunud kehavärvusega äädikakärbsed

  7. Geenmutatsioonid äädikakärbsel Normaalne äädikakärbes Muutunud silmavärviga äädikakärbsed Muundunud peakujuga äädikakärbsed

  8. Kombinatiivne muutlikkus • Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. • meioosis - kromosoomide ristsiire • viljastumisel - alleelide kombineerumine

  9. Geenivool Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. • Migratsioon (tuul, tolmlejad putukad, loomade ränded jm).

  10. Geenitriiv Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. • Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. • Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud, üleujutused, reostused jm.

  11. Väikestes populatsioonides võivad mõned geenialleelid kaduma minna.

  12. Generatsioon 1 p (R sagedus) = 0,7 q (r sagedus) = 0,3 Generatsioon 2 p = 0,5 q = 0,5 Generatsioon 3 p = 1 q = 0

  13. Pudelikaelaefekt Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi.

  14. aa AA või Aa

  15. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest.

  16. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased (konkurents) teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) Euroopa ja ameerika naarits

  17. Olelusvõitlus ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest –Darwin. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavushaigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/võikliimatiliste tingimustele, kohastumine).

  18. Loodusliku valiku vormid • Stabiliseeriv valik • Suunav valik • Lõhestav valik 15 generatsiooni Looduslik valik tehiskeskkonnas:

  19. Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama “elavateks fossiilideks” - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria).

  20. 410 miljonit aastat elanud kala - latimeeria Latimeria menadoensishttp://www.youtube.com/watch?v=rYOf2wIoxgo&feature=related

  21. Laonastes aenigmamushttp://www.youtube.com/watch?v=5IbK2L1d1Rg&feature=related http://www.livescience.com/imageoftheday/siod_060616.html

  22. Ürghai video: http://www.youtube.com/watch?v=dhe3Hy7Q2GQ

  23. HõlmikpuuGinkgo biloba

  24. Metasekvoia

  25. 450 miljonit aastat elanud krabi http://www.youtube.com/watch?v=Mz2SAYXjhyc&feature=related

  26. 23 miljonit aastat elanud okaapi http://www.youtube.com/watch?v=vVUjYYImZ2g

  27. Suunav valik Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid.

  28. Tööstuslik melanism Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma.

  29. Lõhestav valik Levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks. http://wps.prenhall.com/esm_freeman_biosci_1/0,6452,499573-,00.html

  30. Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. • Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. • Kohastumused on pärilikud. • Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks.

  31. Kohastumine • Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. • Näiteks mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast.

  32. Kohastumused siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri Hoiatusvärvus on tavaliselt mürgistel või ebameeldiva lõhna- või maitsega liikidel.

  33. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/colt/defense/index.htmlhttp://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/colt/defense/index.html http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/colt/disguise/index.html

  34. Kohastumused füsioloogiastalveuni käitumisesränne paljunemises innaaeg

  35. Kõrbetaimedel ja loomadel esineb mitmeid kohastumusi kuiva kliima talumiseks. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik, kelle nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Kaktustel on varred vee tagavarade hoidmiseks. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/eco/desert/index.html

  36. Kasutatud materjal: • http://hrw.com/science/si-science/biology/genetics/monkeymatchmaking/gened.html • http://visionlab.bio.unc.edu/rearrangement.ptml • http://www.exploratorium.edu/exhibits/mutant_flies/mutant_flies.html • http://www.sanparks.org/gallery/albums/kgala_ps/giraffes.jpg • http://www.creationscience.com/onlinebook/webpictures/faces.jpg • http://www.imaze.co.uk/images/imagemain_sperm_egg.gif • http://www.acriticaldecision.org/links/heartland-page-3.html • http://animals.timduru.org/dirlist/elephant/afwld016-SouthAfricanElephants-Herd-Moving.jpg • http://www.rlrouse.com/pic-of-the-day/forest-fire.jpg • http://www.ebc.ee/loengud/evol/evol97_3.html • http://www.brooklyn.cuny.edu/bc/ahp/LAD/C21/C21_Bottleneck.html • http://evolution.berkeley.edu/evosite/evo101/IVMicroevolution.shtml • http://www.itameriportaali.fi/et/galleria/et_EE/10/ • http://marinebio.org/species.asp?id=54 • http://www.mnh.si.edu/highlight/coelacanth/

  37. http://xnet.rrc.mb.ca/davidb/camoulflage.htm • http://w3.dwm.ks.edu.tw/bio/activelearner/18/ch18c6.html • http://users.rcn.com/jkimball.ma.ultranet/BiologyPages/K/Kettlewell.jpg • http://www.mhhe.com/biosci/esp/2001_gbio/folder_structure/ev/m2/s1/assets/images/evm2s1_8.jpg • http://www.deepcreektimes.com/kids/january2004.htm • http://www.hedweb.com/animimag/rab.jpg • http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm • http://www.henrydomke.com/exotic/exotic/Desert-Cactus_4771.jpg • http://www.rothamsted.ac.uk/pie/DeBug/images/400ThirstyBee.jpg • http://www.astrographics.com/GalleryPrints/Display/GP2124.jpg • http://www.sciencenetlinks.com/images/esheet_images/bird_migration_es.jpg • http://www.kerinci.org/insect.html • http://evolution.berkeley.edu/evosite/evo101/IVB1bInthelab.shtml • http://www.cryptomundo.com/cryptozoo-news/laonastes-fossil/ • http://scienceblogs.com/grrlscientist/2007/05/living_fossil_captured_in_indo.php • http://www.studentie.ro/GINKO_BILOBA-a385-13337717.html • http://www.jungleseeds.com/images/Ginko.jpg • http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/hqlmikp.html • http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Metasequoia_glyptostroboides_B.jpg • http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Metasequoia_Glyptostroboides2.jpg • http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Dawn_Redwood_Metasequoia_glyptostroboides_Base_3264px.jpg

  38. http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Horseshoe_Crab_remains.jpghttp://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Horseshoe_Crab_remains.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2b/Horseshoecrab2.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Okapi2.jpg http://www.pbs.org/wgbh/evolution/educators/teachstuds/svideos.html

More Related