1 / 24

Raldo Lorits Gunnar Reinapu SA Erametsakeskus

Metsa majandusliku väärtuse parandamise ja kahjustatud metsa taastamise ning metsatulekahju ennetamise investeeringutoetus Kohapealne kontroll Nõuded toetatavatele metsatöödele ja tööde kvaliteedi hindamine. Raldo Lorits Gunnar Reinapu SA Erametsakeskus. Meede 1.5.

clay
Download Presentation

Raldo Lorits Gunnar Reinapu SA Erametsakeskus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Metsa majandusliku väärtuse parandamise ja kahjustatud metsa taastamise ning metsatulekahju ennetamise investeeringutoetusKohapealne kontrollNõuded toetatavatele metsatöödele ja tööde kvaliteedi hindamine Raldo Lorits Gunnar Reinapu SA Erametsakeskus

  2. Meede 1.5 • 1.5 Metsamajanduslikuväärtuseparandaminejametsandussaadustelelisandväärtuseandmine • 1.5.1 Metsamajanduslikuväärtuseparandamine (EMK)‏ • 1.5.3 Kahjustatudmetsataastaminejametsatulekahjuennetamine (EMK)‏ 2

  3. Kohapealse kontrolli üldalused • Kohapealseid kontrolle viiakse läbi alatestaotlusevastuvõtmisehetkestkuni 5 aastamöödumisenilõppväljamaksetegemisest. • Kohapealse kontrolli liigid: • eelkontroll • investeeringukontroll, vabatahtlikutasustamatatöökontroll • täiendavkontroll • järelkontroll 3

  4. Eelkontroll • Eelkontroll on valimipõhine, kontrollitakse vähemalt 5% taotlustest • Viiakse läbi peale taotluste vastuvõtmist, enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. • Eesmärgiks on kontrollida taotleja poolt esitatud andmete õigsust ning taotleja ja tema investeeringu vastavust määruses kehtestatud tingimustele. 4

  5. Investeeringukontroll • Toimub vähemaltükskordtaotleja juures kohapeal • Aluseks on Komisjoni määrus (EÜ) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas. Kontrolli nõue tuleneb antud määruse artikli 24 punktist 4. Tegemist on halduskontrolli osaks oleva kontrollkäiguga investeeringu teostamise asukohta. Kontrollid ja tulemuste fikseerimine on kirjeldatud antud määruse artiklites 25, 26 ja 27. • Konkreetse kuludeklaratsiooni investeeringukontrolli läbiviimise otsuse teeb kontrolliüksus lähtudes: • mitmenda kuludeklaratsiooniga on tegemist, • kui suur osa investeeringust on teostatud, • kas sama taotlus kuulub täiendav kontrolli valimisse, • kas on fikseeritud varasemaid rikkumisi, • jne. 5

  6. Vabatahtliku tasustamata töö kontroll • Toimub vähemaltükskordtaotlusperioodi jooksul taotleja juures kohapeal • Kontroll viiakse läbi ajavahemikul, millal on võimalik tuvastada tehtud tööd 6

  7. Täiendav kontroll • Kontrolle tehakse heakskiidetud tegevuste osas asjakohase valimi põhjal. Valimi alusel kontrollitavad kulutused moodustavad vähemalt 4 % toetusesaajate iga-aastastest komisjonile deklareeritud riiklikest kulutustest ning vähemalt 5 % kogu programmiperioodil komisjonile deklareeritud riiklikest kulutustest. • Aluseks on Komisjonimäärus (EÜ) nr 65/2011, millegakehtestataksenõukogumääruse nr 1698/2005 rakendamiseüksikasjalikudeeskirjadkontrolli-menetluserakendamiseganingnõuetelevastavusegamaaeluarengutoetusmeetmeteosas. Kontrollid on kirjeldatudantudmääruseartiklis 25 ja 26. 7

  8. Järelkontroll • Järelkontrollidhõlmavadigalaastalvähemalt 1% taotlustest, millele on tehtudlõppmakse. • Järelkontrollidealuseks on Komisjonimäärus (EÜ) nr 65/2011, millegakehtestataksenõukogumääruse nr 1698/2005 rakendamiseüksikasjalikudeeskirjadkontrollimenetluserakendamiseganingnõuetelevastavusegamaaeluarengutoetusmeetmeteosas. Kontrollid on kirjeldatudantudmääruseartiklis 29. 8

  9. Kohapealsest kontrollist teavitamine • Kontrollispetsialist lepib taotlejagakokkukontrollimiseaja. • Kontrollistetteteatamiseaeg on üldjuhul ca 48 tundi, kuidmittepikemkui 14 kalendripäeva. • Vabatahtlikutasustamatatööpuhultaotlejatetteeiteatata, kunataotleja on isekohustatudinformeerima EMK-d vähemalt 4 tööpäevaennevabatahtlikutasustamatatöötegemisealgustvabatahtlikutasustamatatöötegemiseajaningtöötegemisekohakohta. • Täiendavakontrollitoimumisestvõidakseetteteatadatingimusel, et kontrollieesmärkieiohustata. Etteteatamisperioodkuni 48 tundi. 9

  10. Kohapealse kontrolli läbiviimisel (1) • Täidetakse spetsialisti poolt kontrolliaruanded iga taotluses näidatud metsaala või investeeringuobjekti kohta. • Nõuete hindamisel hinnatakse visuaalselt tulemust, kasutatakse Metsaregistri andmeid, vajadusel teostatakse orientiirmõõtmisi või mõõtmised lähtudes „Metsa hindamise metoodiline juhendist“ (kinnitatud keskkonnaministri 09.06.2010 käskkirjaga nr 821). • Hinnatakse kontrollitava ala pindala 10

  11. Kohapealse kontrolli läbiviimine (2) Eelkontroll • Kontrollitakse: • Kas investeeringuobjekt on abikõlblik • Kontrollitakse et tegevustega ei ole alustatud varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid (juhul kui need on nõutud ja on eelkontrolli ajaks olemas) ei ole väljastatud varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval • Kas tegevused on vastavuses metsateatisega ja määruses kehtestatud tingimustega. • Kas planeeritav investeering kuulub määruse lisas 2 nimetatud investeeringuobjektide hulka ning on kõikides kontrollitud dokumentides samane • Kas rekonstrueeritavpuistu on halli lepa, haava-, sookase-, sarapuu-, toominga-, pihlakavõi paju puistu • Kas uuendatavasse puistusse on eelnevalt raiutud turberaiena või kuni 30-aastasesse lehtpuunoorendikku 1,5 kuni 3 meetri laiune koridor arvestusega, et raiutud koridoride omavaheline vahekaugus on vähemalt 3 meetrit • Kas on olemasasjakohaneraamatupidamine 11

  12. Kohapealse kontrolli läbiviimine (3) Investeeringukontroll, täiendav kontroll • Kontrollitakse investeeringute korral, mille puhul on nõutud kuludokumentide esitamine: • kas investeeringuobjekt on abikõlblik, märgistatud ja kas investeering on teostatud näidatud ulatuses • kas investeering on raamatupidamises arvele võetud ja investeeringuga seotud finantside liikumine selgelt eristatav ja kas on olemas maksenõuet tõendavad originaaldokumendid? Kas investeering on tekkepõhise arvestuse korral arvele võetud eraldi kontol või on kajastatud teiste varadega samal kontol, aga kontole on juurde lisatud investeeringule viitav objekt (va füüsilisest isikust taotleja puhul). • kas taotleja raamatupidamises olevad originaaldokumendid on vastavuses EMKle esitatud maksedokumentide koopiates (arved, maksekorraldused) toodud andmetega (dokumendi nimi ja nr, kuupäev, tehingu osapoolte nimed ja aadressid, arvnäitajad, tehingu sisu (n. seadme mark)). • kas investeeringu eest on tasutud pangakonto väljavõtte või kinnitatud maksekorralduse alusel (ei saa aluseks võtta kinnitamata maksekorraldust (puudub arhiveerimistunnus) • liisingumakse puhul viimase makse teostamist • Erinevuste tuvastamisel kohapealse kontrolli käigus varasemalt EMK-le esitatud andmete, kuludokumentidega palume asjakohasest materjalist koopiat, skäneeritud materjali või tehakse fotokoopia. 12

  13. Kohapealse kontrolli läbiviimine (4) Investeeringukontroll, täiendav kontroll • Kontrollitakse investeeringute korral, mille puhul esitab taotleja tehtud tööde kinnituse: • kas investeeringuobjekt on abikõlblik, vajadusel märgistatud • kas investeering on teostatud näidatud ulatuses • Erinevuste tuvastamisel kohapealse kontrolli käigus varasemalt EMK-le esitatud andmetega palume asjakohasest materjalist koopiat, skäneeritud materjali või tehakse fotokoopia, mõõdetakse ja kirjeldatakse looduses tuvastatud tegelik olukord. 13

  14. Kohapealse kontrolli läbiviimine (5) Vabatahtliku tasustamata töö kontroll • Kontrollitakse: • Kas vabatahtlikutasustamatatöödega on alustatud • Kas tööosalusenateostatudtöödetegelikmahtningteostamine on optimaalne • Kas vabatahtlikutasustamatatööpäevik on olemas ja täidetud 14

  15. Kohapealse kontrolli läbiviimine (6) Järelkontroll • Kontrollitakse: • Kas investeeringuobjekt on alles ja toimiv • Kas investeeringuobjektkuulubtoetusesaajale • Kas investeeringuobjektigaseotudtehingud (sh toetuselaekumine, amortisatsioon) on kajastatudraamatupidamises • Kas investeeringuobjektigaseotud maa sihtotstarve on endiseltmetsamaa • Kas investeeringuobjektid on nõuetekohaselt rajatud ning korrastatud • Kas investeeringuobjekt on nõuetekohaselt tähistatud ning märgistatud 15

  16. Kohapealse kontrolli läbiviimine (7) Pindala hindamine kohapealses kontrollis • Lubatud mittetoetusõiguslikud alad hinnatava toetusõigusliku objekti sees • Hinnataval toetuse objektil võib toetustaotluses esitatud investeerimistegevus olla toetusõigusliku ala sees tegemata kuni 0,1 ha suurustel aladel, mida loetakse eraldise osaks. Nimetatud alade kogupindala võib olla maksimaalselt 15%-i, aga mitte rohkem kui 0,3 ha hinnatava toetuse objekti kindlaksmääratud pindalast. Vt ka näidet joonisel 1. • Sellisteks aladeks võivad olla: • kuni 4 m laiune tee või kraav; • kuni 0,1 ha suurune lagendik (looduslik sulglohk), aastaringselt voolava allika ümbrus, lopsaka rohttaimestikuga allikaline metsaosa, märg nõgu, ojade ja eraldist läbivate looduslike voolukohtade vahetu lähedus; • vms ala toetusõigusliku ala sees, mis ei lähe vastuollu hea metsamajandamise tavaga; • hooldusraiete teostamisel on lubatud jätta raietegevusest puutumata osadena ulukite (põder, hirv) suure arvukuse korral kahjustatavate puuliikide (haab, saar, mänd) grupid; • avamaastike äärsetel eraldistel 5-10 meetri laiused harvendamata või väikese kraadiga harvendatud metsaservad puistu tuulekindluse tõstmiseks ja mitmekesise üleminekuala säilitamiseks; • suhteliselt ühevanuselistes okaspuumassiivides harvendusraie teostamisel eraldise servas lehtpuu osalusega ribad, mille eesmärgiks on tuulekindlate või tuldtõkestavate metsaservade loomine või säilitamine. 16

  17. Kohapealse kontrolli läbiviimine (8) Pindala hindamine kohapealses kontrollis • Lubatud mittetoetusõiguslikud alad hinnatava toetusõigusliku objekti sees (joonis 1) 17

  18. Kohapealse kontrolli läbiviimine (9) Pindala hindamine kohapealses kontrollis • Pindala hindamise meetodid - VISUAALNE VAATLUS • Saab kasutada toetuse objekti korral, mille piirid on selgelt eristatavad ning taotlemise aluseks olev metsaeraldise piir looduses vastab visuaalselt hinnates digitaalsele piirile (eraldis, teatis, taotlus, kataster). • Hindamise tulemusena fikseeritud pindala ei ole tegelikkuses väiksem taotletud pindalast. • Kui hinnatava toetusõigusliku ala piir erineb digitaalsest piirjoonest +/- mõõteseadme mõõtetolerantsi väärtuse võrra, siis võib sellise piirilõigu visuaalselt hinnata, arvestades toetusõigusliku ala piiriks digitaalset (eraldis, teatis, taotlus, kataster) piirjoont. 18

  19. Kohapealse kontrolli läbiviimine (10) Pindala hindamine kohapealses kontrollis • Pindala hindamise meetodid - VISUAALNE VAATLUS (2) • Joonis 2 19

  20. Kohapealse kontrolli läbiviimine (11) Pindala hindamine kohapealses kontrollis • Pindala hindamise meetodid - PINDALA KINDLAKSMÄÄRAMINE OBJEKTI MÕÕTMISE TEEL GPS/GNSS seadmega • Kontrolli läbiviimisel lähtutakse looduses hinnatava toetuse objekti piiride kindlaksmääramisel keskkonnaministri poolt kinnitatud „Metsa hindamise metoodilisest juhendis“ toodud metoodikast. Metsaeraldise piirid looduses võivad digitaalsel kujul metsaeraldise piiridest erineda kuni 10 meetrit. • Kõigile GPS/GNSS mõõtmistulemustele arvutatakse mõõtetolerants, millest sõltub lõplik hinnatud ala kindlaksmääratud pindala. Tolerantsi arvutamiseks pindala mõõtmise korral kasutatakse valemit: T = k x metsaala välispiir (m) x 0,0001. Valemis iseloomustab kordaja k lubatavat puhverala (m) ja 0,0001 kordaja abil teisendatakse lubatav tolerants hektariteks. Kasutatava mõõteseadme lubatav mõõtmistolerants k on saadud kontrollmõõtmiste (valideerimise) tulemusena ja kehtestatud EMK juhatuse poolt. • Mõõtmisandmetel põhinev pindalaarvutus teostatakse infosüsteemis ja kindlaksmääratud pindala esitatakse sajandiku täpsusega. 20

  21. Kohapealse kontrolliga seotud mõisteid (1) • Taotlus ehk toetustaotlus - metsameetmetoetuse erametsamaale taotlemiseks esitatud dokumendid so taotlus, mis koosneb taotlusvormist ja selle kohustuslikest lisadest • Teavituskiri - kirjalik teavitus taotlejale kohapealse kontrolli tulemustest teavitamiseks ja kohapealse kontrolli käigus fikseeritud puuduste korral taotleja seisukoha ärakuulamiseks. • Vastuskiri – taotleja kirjalik vastus teavituskirjale. • Eraldis – ka metsaeraldis. Pindalalt terviklik metsaosa, mis on päritolu, koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse, tagavara ja metsakasvukohatüübi osas kogu ulatuses piisavalt ühetaoline. Eraldised piiritletakse metsa inventeerimise käigus. Sarnaseid metsaosi võib käsitleda sama eraldisena, kui need on teineteisest eraldatud sihi, kraavi, tee, liini, trassi või muu kuni 25 m laiuse joonelemendiga. Eraldise pindala alampiir on 0,1 ha. Metsaeraldis on metsa inventeerimise käigus eraldi üksusena kirjeldatud, pinnalt terviklik metsaosa, mis on kantud registriobjektina metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse e metsaregistrisse. Metsaeraldise kirjeldus metsaregistris sisaldab muuhulgas metsaeraldise paiknevust kajastavat digitaalset metsakaarti ehk digitaalset metsaeraldise piirjoont. • Eraldise kogupindala - metsa inventeerimise käigus registriobjektina metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse e metsaregistrisse kantud eraldise kogupindala. • Toetuse objekt – toetustaotluse objekt, millele taotletakse toetust, investeeringuobjekt. Pindalaga seotud investeeringute korral reeglina metsaeraldis või selle osa (kui investeering teostatakse osal eraldise pindalast), kohapealse kontrolli käigus hindamise aluseks olev objekt. 21

  22. Kohapealse kontrolliga seotud mõisteid (2) • Vanus – puistuelemendi vanus aastates, mis määratakse igale puistuelemendile, arvestades puistuelemendi tekkeaastat. Kui tekkeaasta pole täpselt teada, siis määratakse vanus spetsialisti hinnangu või orientiirmõõtmiste alusel. Puistu vanuseks loetakse enamuspuuliigi vanust. • Peapuuliik – antud kasvukohatingimustele kõige enam sobiv puuliik. Üldjuhul on peapuuliigiks enamuspuuliik. Juhul kui enamuspuuliik ei ole antud kasvukohale sobiv peapuuliik, on peapuuliigiks selleks sobiv puuliik, kui selle tagavara on valmivates ja vanemates puistutes vähemalt 40% ja teistes puistutes vähemalt 30% puistu tagavarast. • GNSS/GPS mõõtmisseadmed - globaalne asukohamääramissüsteem, mis tugineb vastavatel Maa tehiskaaslastel ja nende signaale vastuvõtvatel seadmetel. GNSS/GPS vastuvõtja asukoht määratakse triangulatsioonimeetodil. 22

  23. Kohapealse kontrolliga seotud mõisteid (3) • Taotletud pindala e taotletud ala pindala – taotlusel näidatud investeeringu teostamise ala pindala. Reeglina metsaeraldise või selle osa pindala. • Mõõdetud pindala e mõõdetud ala pindala– kohapealse kontrolli käigus mõõdetud või hinnatud ala, mille piires on taotluses näidatud investeering tegelikult teostatud, tehtud tööde pindala. Mõõdetud pindala all mõistetakse ka osaliselt või tervikuna visuaalselt hinnatud ala, mille piires on taotluses näidatud investeering tegelikult teostatud. • Toetusõiguslik pindala e toetusõigusliku ala pindala– mõõdetud pindala, mida on vajadusel korrigeeritud, jättes sellest välja mittetoetusõiguslikud ala osad (erineb mõõdetud pindalast näiteks juhul, kui metsaeraldise piirid looduses erinevad digitaalsel kujul kehtivast metsaeraldise piirist üle 10 meetri). • Mõõtmishälve e mõõtmistolerants e tolerants - Toetustaotlusel esitatud pindalade kontrollimisel arvestatakse teatava mõõtmishälbega, mis võib tuleneda mõõtmisseadme tüübist. Iga mõõteseadme tüübi jaoks saadakse kasutatav mõõtmishälve GPS (GNSS) seadmete valideerimise (kontrollmõõtmiste teostamise) tulemusena. • Kindlaksmääratud pindala – kohapealse- või halduskontrolli käigus tuvastatud pindala. Pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuse maksmise eeskirjades sätestatud tingimused. Kohapealse kontrolli tulemusena leitud kindlaksmääratud pindala on arvutuslik pindala, mis saadakse taotletud pindala ja toetusõigusliku pindala pluss/miinus mõõtmistolerantsiga võrdlemise tulemusena. Kindlaksmääratud pindalaks saab olla taotletud või toetusõiguslik pindala väärtus hektarites. • Pindala erinevus e pindalade vahe - mõistet kasutatakse, kui tegemist on taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevusega. St kontrolliasutus on leidnud pindala osas erinevused taotluses esitatud andmete ja tegelike andmete vahel. 23

  24. Aitäh! Raldo Lorits raldo.lorits@eramets.ee, 53 023 588 Gunnar Reinapu gunnar.reinapu@eramets.ee, 683 6057, 53 063 475

More Related