Eesti tervishoiu rahastamiss steemi j tkusuutlikkuse anal s
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 23

Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs PowerPoint PPT Presentation


  • 100 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs. Andres Võrk (PRAXIS, TÜ) Maris Jesse (PRAXIS) Indrek Roostalu (PRAXIS, TÜ) Tarmo Jüristo (LHV). Jätkusuutlikkus meie töös.

Download Presentation

Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Eesti tervishoiu rahastamiss steemi j tkusuutlikkuse anal s

Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs

Andres Võrk (PRAXIS, TÜ)

Maris Jesse (PRAXIS)

Indrek Roostalu (PRAXIS, TÜ)

Tarmo Jüristo (LHV)


J tkusuutlikkus meie t s

Jätkusuutlikkus meie töös

  • Tervishoiu rahastamissüsteem on jätkusuutlik, kui ühiskond on majanduslikult ja sotsiaalselt võimeline katma tulevikus kulud, mis on vajalikud ühiskonna vajadusi rahuldava tervishoiuteenuste taseme saavutamiseks.

  • Majanduslik jätkusuutlikkus

    • Oma majanduse võime piisavaid ressursse luua

  • Sotsiaalne (poliitiline) jätkusuutlikkus

    • ühiskonna rahulolu tervishoiu rahastamise viiside ja tasemega

  • Ühiskonna vajadus

    • Objektiivsed tegurid (haigestumus)

    • Eelistused ja ootused tervishoiule


J tkusuutlikkuse m jutegurid

Jätkusuutlikkuse mõjutegurid

JÄTKU-SUUTLIKKUS

TULUD

KULUD

  • Ravikindlustusmaks

  • maksubaas

  • - maksumäärad

  • Vajadus

  • - Rahva tervis

  • Rahva vanus

  • Eelistused

Tervishoiupoliitika

  • Erasektori panus

  • tulude areng (keskmine, jaotus)

  • omaosalus

Tööpoliitika

Rahvastikupoliitika

  • Hinnad

  • Ressursside hinnad

  • Tervishoiusektori efektiivsus

Eelarve- ja maksu- poliitika

Muu REA ja KOV panus


T lesanded

Töö ülesanded

  • Anda hinnang Eesti tervishoiu rahastamisele rahvusvahelises võrdluses

    • Tausta-analüüs: kus asetseme?

  • Analüüsida seniste rahastamisallikate dünaamikat ja osakaalu tervishoiu kogukuludes (1998-2003)

    • Kas tervishoiu rahastamine on vähenenud või suurenenud? Miks? Omaosaluse mõju leibkondadele?

  • Simulatsioon kohustusliku ravikindlustuse laekumise kohta aastani 2050

    • Kas on oodata ravikindlustuse rahade kasvu või kahanemist?

  • Anda hinnang tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkusele

    • Kas praegune süsteem on jätkusuutlik?


Tervishoiu kogukulud skps on olnud suhteliselt stabiilsed

Tervishoiu kogukulud SKPs on olnud suhteliselt stabiilsed

Allikas: Sotsiaalministeerium: Tervishoiu kogukulud, Statistikaamet


Eesti tervishoiu rahastamiss steemi j tkusuutlikkuse anal s

Rikkamatel riikidel suhteliselt suuremad kulud; % SKPst varieerub samal rikkuse tasemelEesti ei ole erand

Allikas: European Health for All Database, WHO/Europe


Eestis avaliku sektori roll tervishoiu finantseerimisel keskmine

Eestis avaliku sektori roll tervishoiu finantseerimisel keskmine

Allikas: WHO, 2004


Avaliku sektori fookus tervishoiult k rvale nihkunud

Avaliku sektori fookus tervishoiult kõrvale nihkunud

Allikas: European Health for All Database, WHO/Europe; Sotsiaalministeerium; Eesti Pank


Tervishoiukulude finantseerimise struktuur

Tervishoiukulude finantseerimise struktuur

Allikas: Sotsiaalministeerium


Tervishoiukulude osakaal leibkondade kogukuludes kasvab eestis

Tervishoiukulude osakaal leibkondade kogukuludes kasvab Eestis

Allikas: Statistikaamet, Eurostat


Eesti tervishoiu rahastamiss steemi j tkusuutlikkuse anal s

15%

12%

9%

Suurte kuludega

leibkondade osakaal

6%

3%

0%

I - vaeseim

II

III

IV

V - rikkaim

Kulukvintiilid

1995

2001

2002

Suurte tervishoiukuludega leibkondade osakaal kasvab(Suured kulud: peale minimaalse toidukorvi arvestamist üle 20% kuludest tervishoiule)

Allikas: Habicht jt 2005


Pikaajalist arengut m jutavad tegurid

Pikaajalist arengut mõjutavad tegurid

  • Rahvastiku areng

    • Vahepealne väga madal sündimus

    • Sündimuse mõõdukas tõus

    • Oodatava eluea tõus


Rahvastik kahaneb ja vananeb rahvastiku soovanuskoosseis prognoos aastani 2050

Rahvastik kahaneb ja vananeb Rahvastiku soovanuskoosseis: prognoos aastani 2050

Allikas: ESA, PRAXIS


Pikaajalist arengut m jutavad tegurid1

Pikaajalist arengut mõjutavad tegurid

  • Rahvastiku areng

    • Vahepealne väga madal sündimus

    • Sündimuse mõõdukas tõus

    • Oodatava eluea tõus

  • Tööturu areng

    • Potentsiaal hõivemäärade tõusuks

    • Hõivatute osakaal rahvastikus võib tõusta lähiaastail laulva revolutsiooni põlvkonna tõttu

  • Majandusarengud

    • Produktiivsuse ja hinnataseme konvergeerumine arenenud riikide tasemele


Tulude laekumine

Tulude laekumine

  • Ravikindlustuse laekumine sõltub rahvastiku- ja majandusarengust

    • hõivatute arv oluline

  • REA ja KOV panus poliitiline otsus

    • Raske prognoosida

  • Inimeste omaosalus samuti poliitiline otsus

    • Omaosaluse suurendamisel piirid

      • Tervishoiukulude jaotus väga ebaühtlane

      • Eesti leibkondades kulude osakaal tervishoiule EL15 keskmisel tasemel


J tkusuutlikkuse m jutegurid1

Jätkusuutlikkuse mõjutegurid

JÄTKU-SUUTLIKKUS

TULUD

KULUD

  • Ravikindlustusmaks

  • maksubaas

  • - maksumäärad

  • Vajadus

  • - Rahva tervis

  • Rahva vanus

  • Eelistused

Tervishoiupoliitika

  • Erasektori panus

  • tulude areng (keskmine, jaotus)

  • omaosalus

Tööpoliitika

Rahvastikupoliitika

  • Hinnad

  • Ressursside hinnad

  • Tervishoiusektori efektiivsus

Eelarve- ja maksu- poliitika

Muu REA ja KOV panus


Ravikindlustuse laekumine inimese kohta v rreldes keskmise palgaga 2004 aasta 100

115.0

110.0

105.0

100.0

95.0

90.0

85.0

80.0

1995

2000

2005

2010

2015

2020

2025

2030

2035

2040

2045

2050

Aasta

Konstantne hõive

Kasvav hõive

Konstantne hõive, 14% ravik. maks

Ravikindlustuse laekumine inimese kohta(võrreldes keskmise palgaga, 2004. aasta=100)

Allikas: ESA; Praxise arvutused


Hindasid m jutavad tegurid

Hindasid mõjutavad tegurid

  • Tervishoiu hinnatase suhteliselt (võrreldes üldise hinnatasemega) madalam kui EL15s

    • Hinnakasv kiirem kui THI

    • Ka Euroopas kasvavad hinnad tervishoius kiiremini kui keskmiselt

  • Palkade kasv viimastel aastatel kiirem

    • Sisemine tervishoiutöötajate surve

    • Lähisriikide tööturgude surve

  • Tehnoloogia kiire areng

    • Raske hinnata – kallim kuid efektiivsem


Hinnang j tkusuutlikkusele 1

Hinnang jätkusuutlikkusele (1)

  • Sotsiaalne/poliitiline jätkusuutlikkus

    • Rahulolematus tervishoiu osas on suurenenud (ootused, vajadus)

    • Reaalselt tervishoiukulud on suurenenud vähe

    • Ainult tööjõu maksustamine suurendab pingeid ühiskonnas

    • Praegune finantseerimisskeem ei suurenda % SKPst (ei vähenda erinevust EL15-ga ka rikkuse kasvades)


Hinnang j tkusuutlikkusele 2

Hinnang jätkusuutlikkusele (2)

  • Majanduslik jätkusuutlikkus

    • Rahvastiku vananemine

    • Nõudlus tervishoiuteenuste järele kasvab

      • Sh elukvaliteeti tõstvad teenused

    • Tööjõu suhteline osakaal väheneb

      • Tööjõu maksustamisele tuginev finantseerimine pikaajaliselt viib langusele

      • Ravikindlustuse laekumine inimese kohta võib kasvada lähiaastail, alaneb aastast 2015-2020

    • Probleem süveneb, kui tervishoius kasvavad hinnad kiiremini kui keskmine palk


Kokkuv tvalt

Kokkuvõtvalt

  • Avaliku sektori osakaal (HK, REA, KOV) tervishoiu finantseerimisel on vähenenud 1998-2003

    • Senine tase on suudetud säilitada inimeste omaosaluse suurendamisega

    • On suurendanud leibkondade vaesusriski

  • Ravikindlustuse reaalne laekumine inimese kohta võib suureneda ca aastani 2015-2020, pärast seda alanemine tingituna hõivatute suhtelisest vähenemisest

    • Mittetöötavate eakate osakaal rahvastikus suureneb pikaajaliselt

  • Tervishoiukulude tõus

    • Tervishoiuteenuste hindade tõus kiirem üldisest hinnatõusust

    • Palgasurve, tehnoloogia areng, elukvaliteeti tõstvate teenuste suurenemine

  • Senise ressursside pikaajalise taseme säilitamiseks

    • A) suurendada REA ja KOV osakaalu

    • B) laiendada maksubaasi tööjõu maksustamisest väljapoole


Eesti tervishoiu rahastamiss steemi j tkusuutlikkuse anal s

Tänan tähelepanu eest!


Eesti tervishoiu rahastamiss steemi j tkusuutlikkuse anal s1

Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs

Andres Võrk (PRAXIS, TÜ)

Maris Jesse (PRAXIS)

Indrek Roostalu (PRAXIS, TÜ)

Tarmo Jüristo (LHV)


  • Login