1 / 9

Vastasseisu lõppemise tagajärjed maailmas

Vastasseisu lõppemise tagajärjed maailmas. Maailm külma sõja järel. 1998.a. sõlmiti leping Põhja-Iirimaa küsimuse rahumeelseks reguleerimiseks. Demokratiseerusid Taivan ja Lõuna-Korea. 1990.a. loobus võimust Tšiili senine diktaator A. Pinochet .

clarke
Download Presentation

Vastasseisu lõppemise tagajärjed maailmas

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Vastasseisu lõppemise tagajärjed maailmas

  2. Maailm külma sõja järel • 1998.a. sõlmiti leping Põhja-Iirimaa küsimuse rahumeelseks reguleerimiseks. • Demokratiseerusid Taivan ja Lõuna-Korea. • 1990.a. loobus võimust Tšiili senine diktaator A. Pinochet. • 1989.a. algas üleminek demokraatiale Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus president FrederickdeKlerkieestvedamisel likvideeriti mõne aastaga apartheid ja uueks presidendiks valiti Nelson Mandela.

  3. olukord Hiinas • 1976.a.st hakkas Hiina maailmale avanema ning alustati radikaalset majandusreformi, mis lammutas senise kommunistliku majandusmudeli. • DengXiaopingiütlus: pole vahet mis värvi kass on, peaasi et ta hiiri püüab. • 1987.a. tõusis Hiina kom.partei etteotsa uuendusmeelne ZhaoZiyang. Samas säilitas DengXiaopingHiina juhtkonnas märkimisväärse mõju. • 1989.a. mais alustasid tuhanded tudengid Taevase Rahu (Tiananmeni) väljakul näljastreiki. • 4. juunil 1989 ajas sõjavägi inimesed • Taevase Rahu väljakult jõuga minema, • tapeti 5000 meeleavaldajat.

  4. Maailm külma sõja järel • Idabloki kokkuvarisemine mõjutas otseselt Euroopa integratsiooniprotsesse. • 1992.a. kirjutasid 12 Euroopa Ühenduse liikmesriiki alla Maastrichti lepingule, millega pandi alus Euroopa Liidule. Selle lepinguga pandi alus ka Euroopa Keskpangale ja EL kodakondsusele. • 1995.a. võeti EL-i Soome, Rootsi ja Austria. Jätkus desarmeerimine. • 1991.a. juulis kirjutasid USA president Bush ja NSV Liidu president Gorbatsov alla strateegilise relvastuse vähendamise lepingule START-1, mis nägi ette vähendada mõlema maa strateegiliste tuumarakettide ja pommilennukite arvu umbes kolmandiku võrra. • 1993.a. sõlmiti uus leping START-2, millega tuumarelvastust taas järsult vähendati.

  5. Sõjalised konfliktid maailmas • NL lagunemisega lõppes küll külm sõda, kuid maailm ei vabanenud sõjaohust. • Sõjaliste konfliktide arv maailmas kasvas: • Lahesõda (1990-1991) • Bosnia, • Somaalia, • Rwanda, • Kosovo, • Tšetšeenia (1994-1996).

  6. Lahesõda 1990-1991 • Sõja põhjuseks Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 1990.a. aug.-s ja selle liitmine Iraagiga • Liitlasväed eesotsas USA-ga teostasid sõjalise operatsiooni Kõrbetorm ning vabastasid Kuveidi. • Sõjalise operatsiooni käigus vabastasid 1991.a. veebruaris Kuveidi ja jätkasid sõda Iraagi territooriumil, veebr. lõpul sõlmiti vaherahu.

  7. Jugoslaavia Liitvabariigi lagunemine Balkani tragöödia • Aastatel 1991-92 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. • 1990.a. sai Serbia presidendiks kom. partei endine juht SlobodanMilosevic, kes teostas natsionalistlikkupoliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. • Kommunistid ja Serbia rahvuslased keeldusid tunnustamast endiste liiduvabariikide piire riigipiirina. Nad püüdsid eraldada iseseisvunud vabariikide koosseisust serblaste krajina`d– alad, kus elanikkonna enamiku moodustasid serblased ning liita need Serbiaga. • Nendest piirkondadest küüditati mitteserblasi ning sageli neid ka tapeti, st. korraldati nn etnilisi puhastusi. Tagajärjeks oli kodusõda Horvaatias ja Bosnias. • Kodusõja osapooli eristas vaid usk: serblased olid õigeusklikud, horvaadid katoliiklased ja bosnialasedmuhameedlased. • Kosovo konfliktis olid püüdsid albaanlased saavutada oma õigusi vägivalla teel ning serblased üritasid puhastada Kosovot albaanlastest. • 1995.a. sekkus sündmustesse NATO, mis sundis sõdivaid pooli rahu sõlmima. • 1998.a. kasutas Serbia Kosovos tegutsevate albaanlaste vastu etnilise puhastuse taktikat. • 1999.a. kevadel pommitas NATO Serbiat, Kosovosse saabusid rahvusvahelised rahuvalvejõud.

  8. Jugoslaavia SFV lagunes aastatel 1991–1995 toimunud Jugoslaavia sõja tulemusena iseseisvateks riikideks: 6. Sloveenia Vabariik, pealinn Ljubljana 2. Horvaatia Vabariik, pealinn Zagreb 1. Bosnia ja Hertsegoviina Vabariik, pealinn Sarajevo 3. Makedoonia Vabariik, pealinn Skopje4. Montenegro (Tšernogooria), pealinn Podgorica (alates 2006)5. Serbia Vabariik, pealinn Belgrad, koos Vojvodina autonoomse piirkonnaga (alates 2006) (5b).5b. Kosovo Vabariik, (pealinn: Priština)mis kuulutas end 17. veebruaril 2008 ühepoolselt Serbiast sõltumatuks.

  9. NATO ja EL laienemine • Lääneriigid võtsid 1990-ndate aastate lõpul suuna NATO laienemisele eeskätt endistesse Ida-Euroopa riikidesse. • 1999.a.-l võeti NATO-sse Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik. • 1997.a. algas EL laienemine. • Kutse liitumisläbirääkimistele esitati Poolale, Ungarile, Tsehhile, Sloveeniale ja Eestile • 2004.a. said nii NATO kui EL liikmeks Balti riigid • 2004.a. võeti EL liikmeteks: Küpros, Tsehhi, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia.

More Related