1 / 17

Loeng 5 -6

Loeng 5 -6. Lõike ja muljumine. Vääne Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele . Detaili ristlõike tunnussuurused. Varda tugevus väändel. Väändedeformatsioon. Nihe.

ciara
Download Presentation

Loeng 5 -6

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Loeng 5-6 Lõike ja muljumine. Vääne Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele. Detaili ristlõike tunnussuurused. Varda tugevus väändel. Väändedeformatsioon.

  2. Nihe • Kui varda põikpindadel tekib ainult põikjõud ja teised sisejõud võrduvad nulliga, siis vastavat varda deformeerumist nimetatakse nihkeks. • Põikpinnal mõjuvad ainult nihkepinged .   F F F F

  3. F F Lõikearvutus • Eeldatakse, et pinge laotus lõikepindadel on ühtlane. • Lõikepinge leitakse valemiga kus Q – põikjõud; A – tihvti ristlõikepindala. Kui liites on mitu ühesugust tihvte, siis staatilisel koormamisel purunevad nad üheaegselt. Siis kus n – tihvtide arv.

  4. F F F F lõikepind 1 lõikepind 2 Lõikearvutus Kuna lõikepindu võib olla mitu, tuleb tugevustingimuses silmas pidada ka nende arv. Siis . kus m – lõikepindade arv. Sitketel materjalidel lubatud lõikepinge

  5. Peale lõike arvutatakse lühikesed vardad (tihvte) kantaktsurvele. Kontaktsurve ohustab detaili muljumisega. d C F   F tegelik muljumispind C C tinglik muljumispind F F Tegelik muljumispind Tinglik muljumispind Muljumisarvutus

  6. muljumispind 1 parem 1  F F 1 muljumispind 1 vasak muljumispind 2 parem Muljumisarvutus Eeldatakse, et tingliku muljumispinnal on pinge laotus ühtlane. Tugevustingimus muljumisel kus n – tihvtide arv. Sitketel materjalidel lubatud muljumispinge Mitmete muljumispinnastega liidetes tuleb kontrollida selle elemendi tugevust, kontaktsurve millele on kõige suurem.

  7. y dA x  x O y Pinnamomendid Väände- ja paindedeformatsioonide puhul jagunevad pinged üle varda ristlõike ebaühtlaselt. Nende pingete leidmiseks tuleb kasutada mitte ristklõike pindalad, vaid teisi ristlõiketunnussuurusi, mida nimetatakse pinnamomentideks. Põikpinna (kujundi) staatiliseks momendiksSx telje x suhtes nimetatakse geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga Analoogiliselt

  8. Staatilise momendi dimensiooniks on pikkuseühik kuubis, tavaliselt Staatiline moment võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka erijuhul võrduda nulliga. ja y dA kus A – kogu kujundi pindala; xC ja yC – kujundi raskuskeskme kaugus telgedest y ja x vastavalt. x Siit tulenevad raskuskeskme koordinaatide arvutusvalemid  ja x O y Staatiline moment

  9. y x O Keskteljed Kui x- või y- telg läbivad kujundi raskuskeset, siis staatiline moment nende suhtes on null. Selliseid telgi nimetatakse kujundi kesktelgedeks. Kui kujundil on sümmeetriatelg, siis see läbib alati kujundi raskuskeset. Staatiline moment sümmeetriatelje suhtes võrdub alati nulliga. Kui kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.), mille raskuskeskme asukohad on teada, siis kogu kujundi staatiline moment arvutatakse lihtkujundite staatiliste momentide summana.

  10. y dA x  x O y Telg- ja polaarinertsimoment Põikpinna telginertsimomendiksx-telje suhtes nimetatakse põikpinna geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga Analoogiliselt Põikpinna polaarinertsimomendiks nimetatakse geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga Telg- ja polaarinertsimoment on alati positiivsed. Dimensiooniks on pikkuseühik neljandas astmes, tavaliselt

  11. y y x h x d b y y x2 x 2h/3 x0 d h/3 x1 D b Lihtkujundite inertsimomendid

  12. y dA y x C y1 a x1 O Inertsimomendid paralleeltelgedel Olgu teada inertsimoment Ix kesktelje x suhtes. Telginertsimomendi Ix1 saab integraalist siis Kuna ehk

  13. M b a c y  b1 y n a a a1 x n x n1 a1 l1 z O R l  Vääne Väändedeformatsioonid tekkivad kui sirgvardale teljega risti asuvates tasandites rakendada jõupaare. Nende jõupaaride momendid nimetatakse pöördemomentideks ja tähistatakse M. Varda ristlõigetes tekkivaid momente nimetatakse väändemomentideks ja tähistatakseT. Väändedeformatsioone kirjeldatakse väändenurgaga  (rad), pinget – nihkepingega (MPa) ja sisejõudu – väändemomendiga T (Nm).

  14. M3 Nm Nm M2  M1  Nm M2 M1 M3 I II lõigeI – I  II I Nm T (Nm) 80 lõigeII – II  Nm 240 – + Sisejõud

  15. a y n a a1 n x n1 O R  Pinge Pinget arvutatakse valemiga kus – vaatleva kiu kaugus pöörlemistsentrist. Suurust nimetatakse ristlõike polaarvastupanumomendiks ja tähistatakse Rõngas: kus Ring: Tugevustingimus väändel Lubatud väändepinge

  16. Väändedeformatsiooni kirjeldab väändenurk. Väändedeformatsiooni saab Hooke’i seadusest nihkel M kus G– nihkeelastsusmoodul; – nihkenurk; – suhteline väändenurk. b c  b1 y a x a1 l1 z siis Kuna l ja Deformatsioon

  17. M4 M3 M2 M1 III II I IV V M1 M2 II I A B C D E H III II IV I V C B l3 l2 l1 A l5 l4 II I l2 l1 Näide

More Related