Mart Reimann Eesti Ökoturismi Ühendus Tallinna Ülikool Rekreatsiooniteaduste osakond

1. Loodusturism kaitsealadel Mission impossible või possible ? Mart Reimann Eesti Ökoturismi Ühendus Tallinna Ülikool Rekreatsiooniteaduste osakond OÜ Reimann Retked www.retked.ee

2. “Head” ettevõtjad Nende pakutav elamus sõltub otseselt loodusest, selle toimimiseks tunnevad nad loodust ning annavad oma parima, et kliendid ei teeks kurja loodusele ja loodus klientidele. “Halvad” ettevõtjad Loodus on nende jaoks juhuslik keskkond (kuna siin ei pea ürituse toimumise eest üüri maksma) või lisaväärtus nende põhitootele (loodusest jalutatakse kähku läbi siirdumisel põhiobjektidele, giidid teevad vahet kuusel ja kasel kuid sookailu ja küüvitsa eristamine on sageli liiga suureks väljakutseks) Head ja halvad ettevõtjad

3. “Head” looduskaitseametnikud Kuulavad ära kõik huvigrupid ning võimaluse korral üritavad leida kompromissi isegi kui nad ei mõista ja/või ei salli mõnda neist “Halvad” looduskaitseametnikud Targad ametnikud, kelle põhiline missioon on korra tagamine ning looduse uurimine ja kelle jaoks on loodus elitaarne ressurss mida lollide peale raisata ei tohiks Head ja halvad looduskaitseametnikud

4. Kuhu liiguvad arenenud demokraatlikud riigid • Kaitsealade planeerimine on jõudnud stabiilsuse ajastust sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste ajastusse. • Kaitsealade korraldus toimub üha politiseeritumates tingimustes • Huvigruppide mitmekesisus suureneb, mistõttu eraldatakse kaitsealadele rohkem raha, samas teeb see juhtimise palju keerulisemaks. • Praegu aktsepteeritakse järjest enam kaitsealadel tegevusi mida kunagi peeti kaitsealade kontseptsiooniga mitte kooskõlas olevaks. • Näiteks tunnustatakse põlisrahvaste seaduslikku õigust elada aladel, mis esialgselt rajati looduse kaitseks ning kus varem üritati kõrvaldada igasugune inimtegevus, sealhulgas traditsiooniline. • Juhid peavad nüüd tasakaalustama traditsioonilise kasutuse ja eesmärgi, säilitada bioloogilist mitmekesisust, ökoloogilisi protsesse ja elupaiku ohustatud liikide jaoks.

5. Kuhu liiguvad arenenud demokraatlikud riigid • Suurema hulga eesmärkide arvestamine kaitsealade juhtimises loob pingeid, mille jaoks traditsioonilised, ratsionaalsed, laiahaardelised planeerimismudelid ei ole valmis.  • Järgides uuemaid suundi planeerimises peavad lähenemised kaitsealade korraldusele hõlmama nii tehnilis-teaduslikke andmeid kui ka sotsiaalseid teadmisi, et arendada efektiivset ja toimivat arenenud. • Külastusuuringud lähevad järjest põhjalikumaks ja kvalitatiivsemaks • Näiteks vaatamata olulistele katsetele kasutada koormustaluvuse uuringuid kui külastamise korralduse alust on see andnud kaitsealade juhtidele vähe praktilist suunda (liiga teoreetiline). • Selle peamine põhjus on, et rekreatsiooni ja turismi kasutuse mõjusid on sageli mõjutanud muud näitajad kui kasutajate hulk. • Turismiettevõtjates nähakse järjest olulisemaid parnereid

6. Piirangud – kas probleem ja kelle jaoks probleem ? • Põhjendatud ja kaalutud looduskaitselised piirangud tulevad kindlasti loodusturismi ettevõtlusele kasuks

7. Kui palju on palju ja kelle jaoks? • Väga keeruline küsimus • Kvantitatiivne lähenemine jääb liiga primitivseks • Ühest ja head vastust ei ole

8. Loodusturism, kas kaitsealadel või mitte? • Infrastruktuur • Tsoonid • Kui rajatised majandusmetsa panna siis “peksavad” metsamajandajat nii looduskaitsjad kui külastajad • Tooted • Giid võib viia külastajad sinna kuhu hetkel vajalik ja võimalik

9. Kaitseala kui kaubamärk • Siseturist tahab sinna kus on huvitav. Sageli ei ole tal üldse teavet kaitsealade kohta. Tema allikad on teised kui tavapärased turismireklaamid • Välisturisti “võlusõnaks” on rahvuspark, kõik teised kaitsealad on “tume maa” • Ettevõtjate seas rahvuspargi kaubamärgi tugevuse suhtes erinevad arvamused.......

10. Külastajate teadlikkus ja informeeritus on väiksem kui korraldajad arvavad Külastajad määratlevad piirkonda pigem oma kasutuse järgi kui ala algselt planeeritud eesmärkide alusel Külastajate väljakujunenud harjumusi on raske muuta Kaitseala rajatiste loomine ja informatsiooni jagamise tõttu suurenev külastajate hulk mõjub sageli kokkuvõttes piirkonnale kui metsik rekreatsioon Oluline on tsoneerimine Külastajad, kas head või halvad?

11. Korraldajate mulje külastajatest kujuneb sageli aktiivsemate külastajate põhjal. Külastuse korraldamisel ei saa lähtuda “keskmisest külastajast”, vaid tuleb luua võimalusi erinevate vajadustega külastajate gruppide jaoks. Parim järelevalve on korralik külastajad Puhkerajatiste planeerimisel on vaja mõelda ka võimalike külastuskonfliktide peale Erinevatele sihtgruppidele on vaja erinevaid rajatisi erinevates tsoonides (jalgratturid, ratsutajad, jalutajad erivajadustega inimesed) Külastuskonfliktid

12. Tursimiteenus/loodusharidus võimaldab • Vähendada külastajate kahjustusi tundlikel aladel • Suunata külastajaid vähemtundlikumatesse piirkondadesse • Aidata külastajal arendada suuremat teadlikkust ja lugupidamist külastatava ala kohta • Mida rohkem külastaja teab, seda rohkem ta hoolib • Edastada personaalset või organisatsiooni eetikat

13. Kuidas koostöö peaks toimima • Strateegiad ja kokkulepped kõrgeimal tasandil • Tegelik tegevus madalaimal tasandil • Kui ei ole inimlikku püüdlust arvestada, ei tee ükski strateegia ega leping olukorda paremaks

14. Kui ohtlikud ikkagi on turismiettevõtjad loodusele? • Eesti turismihooaeg on lühike • Sotsiaalsete ja looduslike ressursside taastumiseks on rohkem aega kui massiturismi sihtkohtadel

15. Eesti tuntus loodusturismisihtkohtade hulgas on tagasihoidlik....... tõnäoliselt ei tõuse see oluliselt isegi suurte ponnistustega..... LEPPIGEM SELLEGA.......!!!!

16. TÄNAN! mart@tlu.ee MIS ON AKTIIVNE PUHKUS?