Margit Tago

1. Keelekümblusprogrammiga toetatud ja toetamata mitmekeelsete õpilaste akadeemiline edasijõudmine ja suhted Margit Tago

2. Submersiooni vormid • Teise kodukeelega (ka mitut keelt kõnelevad) õpilased õpivad eesti õppekeelega koolides erinevalt korraldatud õppetöös: • Toetamata keeleline submersioon (mitmekeelne õpilane õpib eesti õppekeelega klassis) • Toetatud keeleline submersioon (õpilane õpib eesti õppekeelega klassis spetsiaalse tugiprogrammi alusel)

3. Uurimuse sihid • Uurimusega on soov teada saada, kuidas kümblusprogrammi toel õppijad ja programmita õppijad ühes või teises keskkonnas hakkama saavad. • Uurimistöö eesmärgiks on leida vastuseid, kuivõrd keelekümblusprogramm toetab õpilaste õppimist ja sotsiaalseid suhteid. • Hariduskorralduslikult on oluline mõista, kuivõrd funktsionaalseks on osutunud tugiprogrammi rakendamine. • Üldisema pildi saamiseks on võrreldud nende kahe rühma tulemusi eesti emakeelega õpilaste rühma tulemustega..

4. Keelekümblusest Eestis • Keelekümbluse alguseks maailma loetakse aastat 1965, mil Kanada lapsevanemate algatusel hakkasid ingliskeelsed lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles • Eestis alustati keelekümbluse kavandamisega 1998. aastal, esimesed keelekümblusklassid avati 2000. aastal. • Keelekümblusprogramm järgib riiklikku õppekava ja on vanemale, lapsele ja haridusasutusele vabatahtlik • Keelekümbluses on samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused • Programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60% • Keelekümbluskoolid ja -lasteaiad juhinduvad ühtsetest metoodika põhimõtetest Eristatakse • Varases keelekümblusprogrammis on õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Põhikooli lõputunnistus tõendab, et nad on õppinud eesti keeles ja on seega tulevikus keeleeksamitest vabastatud. (meie uuringusse on kaasatud varase keelekümbluse programmi õpilased) • Hilises keelekümblusprogrammis osaleb õpilane 6.–9. klassini, kokku 4 aastat. (Migratsiooni ja Integratsiooni SA kodulehe info)

5. Keelekümbluse eesmärgid • ea- ja võimetekohane edasijõudmine kõigis õppeainetes • eesti keelest aru saamine ning rääkimine, lugemine ja kirjutamine. Suudavad jätkata õpinguid nii eesti kui ka vene keeles. • emakeeleoskuse valdamine eakohasel tasemel • rahvusliku identiteedi säilitamine ja lugupidav suhtumine teistesse kultuuridesse. (MISA kirjeldus)

6. Akadeemiline edasijõudmine

7. Akadeemiline edasijõudmine

8. Akadeemiline edasijõudmine

9. Akadeemiline edasijõudmine

10. Raveni testi tulemused

11. Prognoosimudelid -1 • 3. ja 5. klassi matemaatika testi seosed vaimse võimekuse, keelekümbluse, toetamata submersiooni ja eesti keele testi tulemustega ristläbilõikelistes hulgiregressioonimudelites

12. Prognoosimudelid -2 • Matemaatika 5. klassi testi seosed vaimse võimekuse, keelekümbluse, submersioonitunnuse ja eesti keele testi tulemustega *p<0,05, **p<0,01

13. Sotsiomeetria -1a Teada saamaks, kas keelekümblejate ja segaklasside mitmekeelsete õpilaste suhtluses klassikaaslastega esineb erinevusi, viisin läbi 3. Klassi ja 5. Klassi sotsiomeetriliste muutujate osas hii2 analüüsid (rühmataseme analüüsid) • Vaatasin õpilaste suhtemustreid nii eelistatuse kui tõrjutuse aspekti analüüsides. • Uurimisvahendiks olid - sotsiomeetria testi osaülesanded, milles õpilased panid kirja klassist need, keda nad eelistaksid ja keda ei sooviks kaasa kutsuda kolimisel teise paika elama.

14. Sotsiomeetria -1b KEELEKÜMBLEJATE ja SEGAKLASSI MITMEKEELSETE RÜHMADE VÕRDLUS • Muutuja Kaasa-kolimisel-JAH_3klass-binaaris – erinevust ei esinenud keelekümblejatel ja segaklasside mitmekeelsetel • Muutuja Kaasa-kolimisel-JAH_5klass_binaaris- erinevus oli marginaalne keelekümblejatel ja segaklasside mitmekeelsetel? • Muutuja Kaasa-kolimisel-EI-3klass-binaaris – esines erinevus keelekümblejatel ja segaklasside mitmekeelsetel • Muutuja Kaasa-kolimisel_EI_5klass-binaaris – esines erinevus keelekümblejatel ja segaklasside mitmekeelsetel • Keelekümblejatel ja segaklassi mitmekeelsetel ei esinenud erinevusi eelistuse muutujate osasnii 3. kui 5. klassis. • Rühmad eristuvad tõrjutuse aspekti osas. Keelekümblejatel tõrjutust esineb sagedustabelis statistilises mõttes oodatust vähem. • Kas põhjus võib peituda oletustes, et nad on homogeensem klass keele ja kultuuri mõttes ja/või see, et keelekümblusmetoodika toetab?Mõeldesvõimalikule keelelisele/kultuurilisele homogeensusele peale, tegin hii2 analüüsi ka võrdluses monoeestirühmaga.

15. Sotsiomeetria -1c • KEELEKÜMBLEJATE JA MONOEESTI RÜHMADE VÕRDLUS • Muutuja Kaasa-kolimisel-JAH_3klass-binaaris – erinevus esines keelekümblejatel ja monoeestlastel • Muutuja Kaasa-kolimisel-JAH_5klass_binaaris- erinevus esines keelekümblejatel ja monoeestlastel • Muutuja Kaasa-kolimisel_EI_3klass-binaaris – esines erinevus keelekümblejatel ja monoeestlastel • Muutuja Kaasa-kolimisel_ei_5klass-binaaris – esines erinevus keelekümblejatel ja monoeestlastel Rühmad jäid erinema.  Keelekümblejatel esineb vähem tõrjutust ka võrreldes monokeelsete klasside eesti õpilastega.  Samuti esineb vähem eelistatust.

16. Sotsiomeetria-2 • Kinnituse leidmiseks vaatasin ka indiviiditaseme analüüse e. teostasin konfiguratsioonilise sagedusanalüüsi. Sellega hindasin erinevatest muutujatest loodud mustreid ja vaatasin, kuidas esineb teatud tunnuste kombinatsiooniga juhtumeid. Sagedamini esinevad kombinatsioonid on tüübid, harvemini esinevad antitüübid. • Vaatasin õpilaste suhtemustreid nii eelistatuse kui tõrjutuse aspekti analüüsides. • Uurimisvahendiks olid - sotsiomeetria testi osaülesanded, milles õpilastel paluti kirjutada klassist nende nimed, keda nad eelistaksid ja keda ei sooviks kaasa kutsuda kolimisel teise paika elama) . • Sotsiomeetria3. klassi analüüsides osales: (N=1154 , keelekümblejaid: 54 ja mitmekeelseid 120) • Sotsiomeetria 5. klassi analüüsides (N=1156, sellest keelekümblejaid:55 ja mitmekeelseid 131)

17. Sotsiomeetria-3 Tulemustest selgus, et enamus tüüpe ja antitüüpe, mida leidub 3. Klassis sotsiomeetria mustrites, esinevad ka 5. Klassi sotsiomeetria mustrites . Korduvad Tüübid nii 3. kui 5. klassis: - ehk selliseid mustreid esines statistilises mõttes oodatust rohkem. 1)     kõrge soositus-madal tõrjutus – segaklasside eestikeelsetel 2)     madal soositus-kõrge tõrjutus – segaklasside mitmekeelsetel 3)     madal soositus-madal tõrjutus- keelekümblejatel Korduvad Antitüübid nii 3. Kui 5. Klassis – ehk selliseid mustreid esines statistilises mõttes oodatust vähem nendel keelerühmadel. 1)     Kõrge soositus-madal tõrjutus – segaklasside mitmekeelsetel 2)     Madal soositus-kõrge tõrjutus – keelekümblejatel 3)     Kõrge soositus-madal tõrjutus - keelekümblejatel vaid 3. klassis esineb antitüübina madal soositus-madal tõrjutus – monoklasside eestlastel vaid 5. Klassis esineb antitüübina kõrge soositus-kõrge tõrjutus  - keelekümblejatel

18. Tulemused - 1 • Keelekümblejate 3. Klassi matemaatika testi tulemused on madalamad kui mitmekeelsetel õpilastel eestikeelses klassis (ilma tugiprogrammita). • Keelekümblejate 3. klassi matemaatika testi tulemus erineb eestikeelsete rühmade tulemustest olles madalam. Mitmekeelsete rühma tulemus ei erine oluliselt eestikeelses klassis eestikeelsete õpilaste tulemustest, küll aga on madalam segaklasside eestikeelsete õpilaste tulemustest. • Vaid kahe rühma võrdluses selgus samuti, et esineb oluline erinevus 3. klassi testitulemuste osas. Keelekümblejate tulemused on madalamad. • Selgus, et 5. klassi matemaatika testis enam erinevust ei esinenud. Keelekümblejad olid jõudnud matemaatika tulemustes segaklasside mitmekeelsetele järele. • Raveni testi tulemuste poolest ei erine mitmekeelsed ja keelekümblejad. (Raveni testiga mõõdetakse vaimseid võimeid.)

19. Tulemused - 2 • Rühmatasemel analüüsides keelekümblejatel ja segaklassi mitmekeelsetel ei esinenud erinevusi sotsiomeetrilise eelistuse muutujate osas nii 3. kui 5. klassis. Rühmad eristuvad sotsiomeetrilisetõrjutuse aspekti osas. • Individuaaltaseme analüüsid (konfiguratsioonilised sagedusanalüüsid) tunduvad kinnitavat rühmataseme analüüsides leitut sotsiomeetria osas. • Keelekümblejatel esineb vähem tõrjutust ka võrreldes monokeelsete klasside eesti õpilastega. 

20. Kokkuvõte 1 Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel viidatakse muuhulgas ka keelekümblusega seotud müütidest, mis väidetavalt tõeks ei osutu. Seal hakkas silma üks väide: On müüt, et reaalaineid on teises keeles keerulisem õppida. Ma ei saa vastata oma andmete põhjal, kas teises keeles on reaalaineid keerulisem õppida. • Küll, aga näitavad uuringu andmed, et matemaatika testi tulemused jäävad 3. klassis keelekümblejatel madalamaks kui mitmekeelsetel eestikeelses tavalises klassis. Jäi silma ka teine aspekt Keelekümbluse 2007–2008. aasta uurimuse aruandest: Lapsevanemate arvates on keelekümbluse eelised muude loetletud tugevuste hulgas ka ekskursioonid, laagrid, ühisprojektid eesti koolidega ning head õpetajad. Sotsiaalne ühistegevus ja head sotsiaalse keskkonna loojad. • Tundub esmapilgul, et minu poolt vaadatud analüüside tulemustes esinevad keelekümbluse tugevused sotsiaalsete aspektide osas.

21. Kokkuvõte 2 • Tulemustest ilmneb, et olulises aines - matemaatikas ei ole keelekümblejatel hoolimata toetusprogrammidest eelist võrreldes mitmekeelsete õpilastega segaklassides. Tulemused on isegi halvemad 3. klassis ja samasugused 5. klassis. • Tulemused viitavad, et keelekümblejad tunduvad olevat vähem kaaslaste poolt tõrjutud võrreldes mitmekeelsete segaklassi lastega. Tundub nii, et kui matemaatika testi tulemused rääkisid pigem keelekümblusprogrammide kahjuks (viidates, et ei ole kasutegurit, pigem tulemused halvemad spetsiaalses toetusprogrammis osalejatel, hiljem samasugused), siis positiivsed efektid keelekümbluse kasuks ilmnevad suhetes kaaslastega.