1 / 16

Rahvas

Rahvas. Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus. Rahva mõiste 1. Rahvas ( Staatsvolk ) kui riigi suveräänsuse lõplik kandja, võimu õige allikas. Riik/rahvuskeham /kodanikkond (kansakunta) kui dünaamiline toimija, mis on moodustanud või püüab moodustada suveräänset poliitilist ühendust, riiki

cerise
Download Presentation

Rahvas

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Rahvas Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

  2. Rahva mõiste 1 • Rahvas (Staatsvolk) kui riigi suveräänsuse lõplik kandja, võimu õige allikas. Riik/rahvuskeham /kodanikkond (kansakunta) kui dünaamiline toimija, mis on moodustanud või püüab moodustada suveräänset poliitilist ühendust, riiki • Rahva kontseptualiseerimine: • Passiivne (ÜK) • Aktiivne/eneseteadlik (SPR ja muutus) • Aktiivne ja kultuuriliselt määratletud (Sks)

  3. Rahva mõiste 2 • Suur Prantsuse Revolutsioon: rahvas kui poliitiliselt organiseerunud, oma minevikust ja eripärast teadlik, toimiv subjekt • Identiteedialus: rahvustunne vs. Habermasi põhiseaduspatriotism (1776/1787/1789) • Ühisidentiteet (kollektiivne identiteet) • Riigi sümbolid • Ühtsus, keel ja kultuur

  4. Kaks suveräänsuse käsitlusliini • Rahvasuveräänsus – seotud rahvaste enesemääramisõigusega (lisaks demokraatiateooria, ühiskondliku lepingu teooria) • Riiklik suveräänsus – seotud osaluse ja tunnustatusega rahvusvaheliste suhete süsteemis (valitseja võimu ülima allikana)

  5. Kodakondsuse mõiste • Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline poliitiline ning õiguslik side, mille kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused • Kodakondsus tähendab isiku kuulumist riigiks organiseerunud ühiskonda ja allumist seal kehtivale õiguskorrale • Riigiti on kodakondsusel mõneti erinev sisu (õiguste ja kohustuste ulatus)

  6. Riigi ja inimese suhete mudelid

  7. Kodanikud kui riigi rahvas • Modernse riigi kolm alustala: • maa-ala • rahvas • sõltumatu (suveräänne) avalik võim • Rahvas on muude riigi algetega lahutamatult seotud elukoha, jurisdiktsiooni, lojaalsuse jm kaudu. Valdavalt, ent mitte kõikjal ka etnilisuse kaudu – rahvusriik, community of fate • Riigi rahvas ja kodanikkond peavad kattuma, välja arvatud üksikud erandid (diplomaadid). Rahva hulka mittesobijad, mittekodanikud, otsigu oma kohta mujalt (väljaarvamine)

  8. Kodakondsuse põhitegurid • Kodaniku ja riigi vastastikune tihe side • Mõlemapoolsed õigused ja kohustused • Enumeratiivne, fikseeritud inimring, pass • Vastastikune lojaalsusnõue • Välistab teised sama tasandi sidemed • Seotud riigivõimu suveräänsuse käsitlusega ja riigi põhjendusega kodanike kaitsja ja ühiselu hõlbustajana

  9. Avaliku võimu ja rahva seosed

  10. Kodakondsuse sisustamine

  11. Õhuke ja sügav kodakondsus

  12. „Hea kodanik”, Eesti 2003 (a) • tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad • aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid • astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu • teeb tööd ja õpib kogu elu • austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades

  13. „Hea kodanik”, Eesti 2003 (b) • tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks • austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev • hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele • tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri • on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast

  14. Eesti kodaniku eriõigused • Ühtegi Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata või takistada Eestisse asumast (§ 36) • Ühtegi Eesti kodanikku ei tohi välisriigile välja anda, välja arvatud rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimustel ja korras vabariigi valitsuse otsusel (§ 36) • Ainult Eesti kodanikud võivad kuuluda poliitilistesse erakondadesse (§ 48) • Teovõimeline Eesti kodanik, kes on saanud 18 aastat vanaks, saab õiguse osaleda Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel (§ 57, 60)

  15. Näiteid Eesti kodanikele reserveeritud ametikohtadest • President, õiguskantsler, riigikogu liikmed, presidendi valimiskogu liikmed • Ülikooli või rakenduskõrgkooli rektorid, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud • Riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, valla- ja linnasekretärid • Politsei-, piirivalve- ja kaitseväeteenistujad • Kohtunikud, prokurörid, kohtutäiturid, notarid, advokaadid (osaliselt avatud EL-i kodanikele) • Eesti Panga president ja nõukogu liikmed, Eesti Raadio ja Televisiooni nõukogu liikmed

  16. Eesti kodaniku erikohustused • Eesti kodanik peab olema ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsma Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, võib ta osutada omaalgatuslikku vastupanu. (§ 54) • Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras.Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. (§ 124)

More Related