1 / 39

Sunrise LNG iha Timor-Leste Mehi, Realidade no Obstaklu sira

Sunrise LNG iha Timor-Leste Mehi, Realidade no Obstaklu sira. La’o Hamutuk Fevereiru 2008. Se pipa gas Greater Sunrise dada mai Timor-Leste. Oinsa ita bele maximiza benefisiu no minimiza risku sira?. Benefisiu husi LNG iha TL. Rendementu Taxa

celine
Download Presentation

Sunrise LNG iha Timor-Leste Mehi, Realidade no Obstaklu sira

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Sunrise LNG iha Timor-LesteMehi, Realidade no Obstaklu sira La’o Hamutuk Fevereiru 2008

  2. Se pipa gas Greater Sunrise dada mai Timor-Leste Oinsa ita bele maximiza benefisiuno minimiza risku sira?

  3. Benefisiu husi LNG iha TL • Rendementu Taxa • Bele fo servisu ba Timor-oan • Subkontratu ba empresariu lokal • Dezenvolve infrastrutura • Motorizada ba dezenvolvementu ekonomia • Fasilita industria sekundariu seluk Atu realiza mehi sira ne’e presiza planu ne’ebe realistiku, asaun ba tempu naruk no serbisu maka’as.

  4. Riskuhusi LNG iha TL • Laiha rendementu ba taxa ne’ebe signifikante • Dependente maka’as ba industria petroleu • Quaze servisu hotu fo ba ema estranjeiru • Estraga meiu ambiente • Muda ema husi sira nia rain-rasik • Se halakon rai no tasi ba halo to’os, kaer ikan no sst. • Asidente katastrofiku • Violasaun ba diretus humanu no komunidade • Projetu enklave sei la rekruta ema Timor-oan ka aumenta infrastrutura lokal ka industria Konsekuensia sira ne’e tipiku tebes ba projetu petroleu iha nasaun barak.

  5. Opsaun sira husi Woodside • Lori gas ba Darwin, Australia no halo prosesamentu iha planta LNG ne’ebe existe ka hari-foun. • Halo prosesamentu planta LNG namlele (floating) iha tasi leten; Ne’e sei sai hanesan planta premeiru iha mundu. • Lori gas mai Timor-Leste no halo prosesamentu iha planta LNG foun iha Timor-Leste. La’o Hamutuk hamosu opsaun seluk mak • Hein to’o rendementu Bayu-Undan la sufisiente ona ba nesesidade Timor-Leste nian mak hahu produsaun ba Sunrise, maizumenus tinan hitu husi agora.

  6. Who decides where Sunrise gas will be processed?

  7. Prosesu LNG ConocoPhillips nian

  8. Planta LNG iha Darwin, Australia

  9. Planta LNG iha Snøhvit, Norwejia Planta LNG ne’e foin komesa hahu servisu iha fatin isoladu ida iha parte norte, Norwejia. Hanesan Tasi Mane iha Timor-Leste, iha rai Melkøya existe infrastruktura nato’o fatin ba makaer knaar sira; sasan no ema hotu lori tama mai husi liur. Foto Satelit husi Google Earth.

  10. Konsiderasaun ba fatin • Atu hatu’un folin, pipa tenke habadak no haklarek. No tenke hases husi instavel ka klean tasi okos nian. • Planta ne’e presiza rai tetuk, 1-2 km quadradu ka maizumenus luan kampu futubola 30 nia-laran. • Rai tenke to’os atu bele tahan equipamentus todan. • Bele iha asesu ba ro’o ahi bo’ot LNG nian. • Tenke respeitu rai no tasi ne’ebe mak uza hela. • Ba Timor-Leste nia benefisiu, fatin ne’e tenke iha asesu fasil ba komunidade lokal no hatutan ba estrada bo’ot nian.

  11. Konsiderasaun fatin iha TL Kor-de-roja no mean indika area ekolojika protejidu.Kor-matak indika rai tetuk. Kor-pontu-mean indika sentru populasaun.

  12. Planta ne’e tenke ajuda Timor-Leste la’os hari deit iha ne’e. • Ba ema Timor-Leste atu hetan benefisiu husi projetu ne’e, no ba komunidade bele simu, tenke basea ba respeitu malu. • Governu no kompania sira tenke transparante, komunikativu no konsultativu. • Kompania sira tenke respeitu direitu populasaun lokal, fo servisu ba sira, no uza sira nia fornesementu.

  13. Faze projektu nia moris • Konstrusaun: tinan 3-6, fatin servisu 2000 • Preparasaun fatin: Luron, edifisu, hamos-rai, eletrisidade, be, porto. • Heliportu, uma ba trabalhador sira, tratamentu ba foer. • Komponentes ba prosesamentu gas se halo iha rai-seluk no tula lori tama mai. • Operasaun: tinan 30-50, fatin servisu 200-300 • Ne’e sei akumula lizu, estragas, kimika-beneno sira, nomos hahusik polusaun ba anin, rai no be. • Wainhira gas uza hotu tiha, planta lafolin ona no kompania se husik hela tiha. Timor-Leste tenke asegura katak kompania sira se lala’o hela ita ho estragus no lizu sira ne’e.

  14. Rendementu taxa ba Timor-Leste Iha komponentes importante tolu: • Rendementu (lukru) taxa husi projetu rasik. Atualmente 30%, ne’ebe bele aumenta maizumenus miliaun $3500 to’o vida planta ne’e nia rohan. (Maibe, governu proposta atu hatun ba 10%). • Taxa husi sosa servisu konstrusaun, ho total maizumenus miliaun $140. • Taxa husi salariu no rendementu ema sira ne’ebe mak servisu iha planta ka simu kontratu ka fornese servisu, ho total maizumenus miliaun $100.

  15. Hafahe lukru gas Sunrise

  16. Involvimentu ekonomia lokal • Rekruta trabalhador Timor-oan, liu-liu iha faze konstrusaun hahu ho servisu ne’ebe selu ho uitoan deit. • Sosa material husi fornesementu lokal, maibe oras ne’e dadaun fornesementu lokal uitoan deit. • Uza apoiu servisu husi negosiu lokal sira, inklui seguransa, transporte, uma no ai-han ba trabalhador estranjeiru sira. • Wainhira konstrusaun hotu, planta sei sustenta an rasik, hodi fo servisu ba maizumenus trabalhador nain 200.

  17. Gastu UNTAET/UNMISET 1999-200495% nunka mai Timor-Leste.

  18. Integra ba iha infrastructura • Enerjia Domestika: Planta ne’e bele fornese eletrisidade ba nasaun. • Gas ne’e iha, LPG ka kondensat bele truka ai-sunu ka importasaun combustivel ba presiju uma-laran nian. • Ponte-kais ka portu konstrusaun bele sai mos portu komersiu ida. • Ajuda industria sira, hanesan fertilizador ka petrokimikal seluk, bele ajuda fali planta LNG hodi dezenvolve Timor-Leste nian ekonomia. Importante liu mak atu planu sedu.

  19. Empregu • Konstrusaun: Tinan 3-6, ho kampu servisu to’o 2000. Barak liu mak ema estranjeiru, maibe Timor-Leste bele fo supporta servisu. • Operasaun: Tinan 30-40, kampu servisu permanente 200-300. Barak liu presija konesimentu no esperiensia ne’ebe nivel as. Tinan ba tinan, prosentage Timor-oan bele aumenta to’o besik kampu servisu hotu. • Servisu sekundariu seluk: Planta LNG se hamosu servisu sira seluk liu husi uza sasan no servisu ne’ebe oferese husi impresariu lokal no komunidade. Iha Snøhvit, halo ona estimasaun katak numeru servisu ne’ebe iha mak hanesan ho empregu direita, maske balun mos sei ba estranjeiru.

  20. Konstrusaun servisu iha planta seluk

  21. Servisu ba Timor-oan sira to’o planta ne’e remata Inkluindu kontratu no servisu seluk, maibe ladun tuir importansia industria sira nian. Ne’e asume ami nia rekomendasaun ba preparasaun, edukasaun fo servisu ba ema lokal no prokuramentu implementa ona.

  22. Impaktu ba ambiente • Usa rai no tasi, hamuda ka disturbiu ema, vida-moris (kair-ikan, agrikultura), aktividades relijosa no kulturais. • Lakon provisaun ambiente; posivel fo impaktu ba zona verde nasional no area protejidu. • Polusaun, barulhu no so’e foer husi aktividades normal. • Asidentes, ahi-han, esplozaun ka hafakar. • Hatama trabalhador husi estranjeiru rihun ba rihun. • Altera Klima Global. Planta ne’e se hadalas Timor-Leste nia emisaun gas estufa ba dalas 30 husi nivel ne’ebe iha ona, se la’e hahusik CO2 no tau ses husi atmosfere. Timor-Leste seidauk iha Lei Asesmentu ba Impaktu Ambiente ne’ebe efetivu ka kontrola konstruksaun no operasaun ba planta.

  23. Risku ne’ebe se bele mosu • Asidentes iha rai no tasi, inklui ahi han, soke malu no nakfakar. • LNG bele sunu no nakfera se fakar iha be leten. • Tanki armajen no fasilidades sira seluk tenki bele tahan presaun as sira tamba temperatur malirin nebe mak as. • Material sira seluk no fatin lisu, inclui gas propana no LPG, bele hamosu perigu. Agora dadaun, Timor-Leste seidauk preparadu ba responde be eventu katastrofiku.

  24. Efetu ba feto • Kompensasaun ba rai dala-barak liu fo ba mane ka lederes tradisional sira, maske feto sira hamuda mos husi sira nia fatin rasik. • Fetu sira responsabiliza ba be-mos, ai-han no saude diak ba nia familia, ne’ebe bele disturbiu husi planta LNG. • Programa treinu no fo servisu dala-barak haluhan tiha existensia feto nian. • Prostitusaun no violensia domestika dalabarak akompanha trabalhador husi rai-liu no polarizasaun ekonomia. • Justisa no mekanismu ba resolusaun konflitu tradisional dalaruma diskrimina hasoru feto. Feto prense papel importante iha familia, sosiadade no hari nasaun ne’e. Sira partikularmente vulneravel no dala barak exklui tiha husi desizaun politika no komunidade nian.

  25. Impaktu politika • Osan barak ne’ebe involve iha projetu mina no gas dalabarak hamosu korupsaun no violensia. • Lider governu no kompania sira tau sira nia interese iha lei nia leten ka trabalhador sira. • Komunidade lokal bele sola-an husi planta LNG ne’ebe besik se sira sente la hetan benefisiu. • Operador planta bele viola diretus humanu ka hamosu forsa militar se sira sente katak sira nia projetu ka investementu hetan ameasa husi komunidade lokal. • Kliente ne’ebe sosa LNG husi planta ne’e tenke iha konfiansa katak sira bele fiar sira nia abastesementu • Ne’e bele kontribui ba Australia nia interese ne’ebe barak iha Timor-Leste.

  26. Rekomendasaun: Planu antes • Tenke informa didiak ba mane no feto sira iha komunidade ne’ebe afetu konaba projetu ne’e. • Lei sira tenke maneja no proteje diretu ba rai, ambiente, fatin lulik, diretu trabalhador nian, transparansia, no konflitu interese. • Timor-oan sira tenke preparadu ba servisu ho skil nivel as iha projetu ne’e, ho programa bolsu estudu, treinamentu no edukasaun. • Responde ba emersjensia tenke hadia atu bele responde ba dizastrus no asidente nakfakar. • Projetu tenke integra ba planu dezenvolvimentu local, basa se presija be, eletrisidade, transporte rai no tasi, no infrastrutura seluk. Ita tenke komes halo agora atu bele hetan benefisiu husi Sunrise LNG.

  27. Rasaun ba adia-lai Sunrise • Se iha tempu atu treinu ita nia trabalhador sira no dezenvolve negosiu sekondariu sira, aumenta rendementu ba ita nia ekonomia. • Tempu atu implementa no aumenta esperiensia ho lei ambiente sira no prerequirementus legal seluk ba asegura susesu projetu ne’e. • Regulator sira se iha tempu atu dezenvolve sira nia kapasidade, atu nue’e sira bele asegura katak projetu ne’e tuir dunik interese Timor-Leste nian. • Ita bele hetan benefisiu husi improvimentu hodi dezenvolve lalais LNG no teknolojia pipa be klean. • Folin sasan konstrusaun ne’ebe as agora se bele baratu. • Rendementu se aumenta, tuir folin faan mina no gas ne’ebe se aumenta bebeik ba tempu naruk. • Ita bele negosia fali tratadu CMATS, hetan ona ketan tasi ida, no fakfahek rekursu ne’ebe mak inklina tuir ita nian.

  28. Annual petroleum revenues, 2009&2015

  29. Rekomendasaun: Asuntu ekonomia • Redusaun taxa impresariu nebe proposta husi 30% ba 10% se hatama biliaun rua husi projektu LNG. • Governu tenke halo estudu kona ba oinsa atu uza gerador, porto konstrusaun, no infrastruktura seluk nebe fo beneficio ba desenvolvimentu ekonomia lokal. • Governu tenke desenvolve sektor privado, liu husi trenimento no apoiu financieru, hodi nunee negociantes lokais bele servi nesesidade projektu LNG. Mudanca legal tenke facilita impresariu no cooperativas lokais. • Kontraktu, lei, no politiku seluk tenke enkoraje kompania sira hodi fo servisu ba trabalhadora locais no sosa produtu no servisu nebe fo husi Timor-Leste. Osan hotu sei sai ba rai liur se ita la obriga mai iha Timor-Leste.

  30. Rekomendasaun: Empregu • Governu tenke hahu ona prepara ema ho skil ne’ebe mak projetu presija. • Edukasaun vokasional tenke haforsa, no kualidade no kapasidade departementu enjineria universidade nian tenke hasa’e. • Kodeku Trabalhador no Lei ba saude no seguru tenke hadia ho regulasaun ne’ebe klaru konaba horas servisu no kondisaun, esiko ba ambiente, kanek, no mate. Se ita hakarak servisu ne’ebe diak iha projetu generasional-oi-oin ne’e, ita tenke iha trabalhador qualifikadu sira.

  31. Rekomendasaun: Asuntu sosial no kultura • Diretu rai no propriadade tenke klarifika ba maknain nudar individual no kolektiva, ho kompensasaun ne’ebe klaru ba rai no be ne’ebe mak uza ka afeta husi projetu. • Kontratu ho kompania tenke hatama koordenasaun no mekanismu resolusaun konflitus atu minimiza konflitu entre trabalhador husi rai seluk no komunidade sira. • Institusaun hotu tenke fo konsederasaun espesial ba asuntu generu, atu hases husi hanoin diskriminasaun hasoru feto. Populasau mak deside hodi hasimu projetu ne’e, la’os atu obriga ba sira.

  32. Rekomendasaun: Ambiente • Governu tenke hadia Lei Asesmentu ba Ambiente no nia mata dalan, inklui detailu Planu Managementu ba Ambiente no haluan konsultasaun iha nivel hotu. • Lei kontrola polusaun tenke fo limita ba hahusik polusaun, inklui emisaun gas estufa. Ida ne’e tenke spesifika requerementu ba hasoe foer, inklui tau-matan efetivu no mekanismu regulatoriu. • Lei tenke obriga ba halo dekomisaun no restaurasan hodi proteje ambiente depois kompania sira ba tiha. • Kada lei tenke spesifiku, ho obrigasaun ne’ebe efetivu no sansaun hanesan atu obriga hodi halo tuir, iha fatin molok asina kontratu. Se Governu Timor-Leste la proteje ita nia ambiente, sei laihatan ema seluk.

  33. Hanoin deit saida mak importante Obrigado. Iha perguntas ruma?

  34. Fatin planta iha Darwin

  35. Skenariu premeiru husi ne’en seluk

  36. Area mina no gas besik Timor-Leste

  37. Offshore oil and gas fields

  38. LH team examines a site

  39. Lore protected area

More Related