Hingamisteede viirusinfektsioonid l.jpg
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 84

Hingamisteede viirusinfektsioonid PowerPoint PPT Presentation


  • 150 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Hingamisteede viirusinfektsioonid. Rita Pihlak TÜK Sisekliinik - nakkusosakond. Haigestumine Eestis. 2002-221 602 2003-245 943 2004-226 646 2005-226 204 2006-247 192 2007 - 248 855 2008-216 404. Haigestumine. 90% - respiratoorsed viirusinfektsioonid

Download Presentation

Hingamisteede viirusinfektsioonid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Hingamisteede viirusinfektsioonid l.jpg

Hingamisteede viirusinfektsioonid

Rita Pihlak

TÜK Sisekliinik - nakkusosakond


Haigestumine eestis l.jpg

Haigestumine Eestis

  • 2002-221 602

  • 2003-245 943

  • 2004-226 646

  • 2005-226 204

  • 2006-247 192

  • 2007 - 248 855

  • 2008-216 404


Haigestumine l.jpg

Haigestumine

  • 90% - respiratoorsed viirusinfektsioonid

    erinevaid viirusi > 200

  • 10% kõik teised viirus-, bakter- ja muud nakkused kokku


Hingamisteede gedate viirusnakkuste tekitajad l.jpg

Hingamisteede ägedate viirusnakkuste tekitajad:

  • Rinoviirused

  • Gripiviirused

  • Paragripiviirused

  • Adenoviirused

  • RS-viirused

  • Koronaviirused


Hingamisteede gedate viirusnakkuste tekitajad5 l.jpg

Hingamisteede ägedate viirusnakkuste tekitajad:

Äge respiratoorne infektsioon ei teki külmetamise, vaid viirusnakkuse tagajärjel!

  • Alla aasta vanused lapsed – RS viirus

  • Alates 4. eluaastast – paragripp, adenoviirus

  • Kooliealised lapsed – respirat. seganakkused

  • Täiskasvanud – A ja B gripp, adenoviirus, paragripp


Sessoonsus l.jpg

Sessoonsus

  • A gripp – detsember, jaanuar, veebruar

  • B gripp – märts

  • Paragripp – oktoober

  • RS-viirus – detsember, jaanuar, veebruar, märts

  • Rinoviirus – igal aastaajal

  • Adenoviirus – igal aastaajal


Nakatumine l.jpg

Nakatumine

  • Piisknakkuse teel aerosoolina

  • Kätlemisel haigega kui seejärel hõõrutakse silmi ja nina

    Viirused püsivad veres kuni 10. haiguspäevani (adenoviirus kauem)


Patogenees l.jpg

Patogenees

  • Toksikoos kujuneb välja kõige tugevamini gripi ja adenoviiruse põdemisel, keskmise raskusega paragripi ja RS-viirusnakkuse korral

  • Toksilis-allergiline reaktsioon koos astmaatilise sündroomiga on iseloomulik RS-viirusnakkusele


Patogenees9 l.jpg

Patogenees

  • Kroonilised bakteriaalsed põletikud (krooniline tonsilliit, nina-kõrvalkoobaste põletik) tekivad sagedamini adenoviiruse põdemise järgselt

  • Haiguspiltide spekter sõltub haige vanusest, vastupanuvõimest ja ulatub rinofarüngiidist kuni trahheobronhiidini


Adenoviirused l.jpg

Adenoviirused

  • Avastati 1953. aastal, DNA viirused, 49 serotüüpi, pooled põhjustavad hingamisteede infektsiooni

  • Levib kontakt või piisknakkusena

  • Viirused püsivad paljunemisvõimelisena seedetraktis: levivad ka faecese kaudu


Adenoviirused11 l.jpg

Adenoviirused

  • Paljunevad epiteelirakkudes (neel, konjunktiiv, peensoole limaskest)

  • Esinevad sageli piisknakkusena koos gripi ja paragripiga

  • Inkubatsiooni periood 6-9 päeva (5-14)

  • Haiguse äge periood on lühike


Adenoviirused12 l.jpg

Adenoviirused

  • Esineb latentset asüptomaatilist nakkust ja viirusekandlust lümfotsüütides

  • Sümptomid tekivad viiruse põhjustatud rakkude hävimise tagajärjel

  • Kliiniliselt: palavik, kurguvalu, nohu, köha, konjunktiviit, larüngiit, obstruktiivne bronhiit, pneumoonia


Adenoviirus l.jpg

Adenoviirus

  • Rasketel juhtudel võib tekkida trahhea, bronhide ja bronhioolide limaskesta nekroos

  • Osa alagruppide viirustest on sooleepiteelis ja põhjustavad kõhulahtisust, osa hepatiiti


Adenoviirused14 l.jpg

Adenoviirused

  • Adenoviirused soodustavad sageli sekundaarsete bakteriaalsete infektsioonide teket: bronhiit, otiit

  • Adenoviirustesse toimet avaldavaid ravimeid ei ole


Paragripp l.jpg

Paragripp

  • Paramüksoviirused, RNA-viirused,

    4 erinevat serotüüpi

  • Levib piisknakkuse teel

  • Inkubatsioon periood 3-6 päeva

  • Haige levitab viirust 4-9 (16) nakatumisjärgse päevani


Paragripp16 l.jpg

Paragripp

  • Paragripiviirused 1 ja 2 kahjustavad kõri kudesid: kõripõletik, krupp

  • Kuni aasta vanustel lastel põhjustab paragripiviirus 3 bronhioliiti ja kopsupõletiku

  • Vanematel lastel ja täiskasvanutel põhjustab traheobronhiiti


Paragripp17 l.jpg

Paragripp

  • Kergematel juhtudel tekivad palavikuta või väikese palavikuga ülemiste hingamisteede põletikud

  • Paragripiviiruse kandlus võib esineda nii lastel kui täiskasvanutel, sagedamini kroonilist ja obstruktiivset bronhiiti põdevatel inimestel (viirused on bronhide silinderepiteelis)


Rinoviirused l.jpg

Rinoviirused

  • > 100 erinevat tüüpi, pikornaviirused, RNA viirused

  • Levib kontakt- või piisknakkusena

  • Esineb aastaringselt kõigis vanuserühmades

  • Kahjustavad limaskesta ripsepiteelirakke

  • Kliiniliselt : ülemiste hingamisteede infektsioon, eriti nohu


Rinoviirused19 l.jpg

Rinoviirused

  • Põhjustavad alumiste hingamisteede infektsioone väikelastel

  • Inkubatsioon periood: 2-3 päeva

  • Viiruse eritamine algab enne sümptomite teket ja lõpeb nädala pärast

  • Tüsistused: lastel kõrvapõletik, obstruktiivne bronhiit


Rs viirused l.jpg

RS-viirused

  • Paramüksoviirused

  • Levivad piisknakkuse teel ja ninaneelu eritise edasi kandmise kaudu

  • Paljunevad ninaneelu rakkudes, nakkus levib rakust rakku

  • Inkubatsiooni periood : 5 päeva (2-8)

  • Erituvad sekreediga 1-2 nädala vältel


Rs viirused21 l.jpg

RS-viirused

  • Sagedamini nakatuvad alla 2-aasta vanused lapsed

  • Põletik haarab algul nina- ja neelu limaskesta, sageli ka kõrvalkoopad ja keskkõrva, levib trahheasse, bronhidesse, bronhioolidesse, kopsu

  • Mida väiksem laps, seda suurem oht kõriturse, obstruktiivse bronhioliidi ja pneumoonia tekkeks


Rs viirused22 l.jpg

RS-viirused

  • Hävivad väikeste bronhioolide ripsepiteeliga rakud

  • Põletikulise reaktsiooni tagajärjel muutub ümbritsev kude turseliseks ja lima eritavate rakkude tegevus intensiivistub


Rs viirused23 l.jpg

RS-viirused

  • Bronhioolide läbimõõt väheneb

  • Nendesse koguneb limast, surnud rakkudest ja fibriinist moodustunud korke: õhu kulgemise takistus  atelektaas

  • Vanematel inimestel võib esineda raske kuluga kopsupõletik, krooniline bronhiit ja emfüseemi ägenemine


Viiruste lokalisatsioon l.jpg

Viiruste lokalisatsioon:


Gripp influenza l.jpg

Gripp - Influenza

Dr. Rita Pihlak

TÜK Sisekliinik nakkusosakond


Termin prantsuse keelest gripper haarama l.jpg

Termin prantsuse keelest – gripper (haarama)

  • Nakatumine õhk-piisknakkuse teel

  • Äge viiruslik nakkushaigus

  • Kliiniliselt palavik, üldine intoksikatsioon, ülemiste hingamisteede kahjustus

  • Perioodiliselt epideemiad, pandeemiad

  • RHK-10 koodid: J10-J11


Ajalugu l.jpg

Ajalugu

  • Kirjeldatud kauges minevikus VI sajandil nn. Itaalia palavikuna

  • XIV sajandil kolm suurt epideemiat:

    1323a.

    1328a.

    1387a.


Ajalugu28 l.jpg

Ajalugu

  • Esimene pandeemia 1580.a.

  • XVIII sajandil neli pandeemiat:

    1830-1833.a.

    1836.a.

    1846-1848.a.

    1889-1890.a.


Ajalugu29 l.jpg

Ajalugu

  • XX sajandil 2 suurt pandeemiat:

    1918 Hispaania gripp – põdes 500 miljonit inimest, suri 20 miljonit

    1957-1958 Aasia gripp – põdes 2 miljardit inimest

    Pandeemiad algasid Kagu-Aasiast ja levisid Euroopasse, Ameerikasse jne.


Ajalugu30 l.jpg

Ajalugu

  • 1968 a. Hongkongi gripi pandeemia, suri

    45 000 inimest

  • 1997 a. talvel levis Moskva gripp sarnaselt pandeemiale

    Alates XVI sajandist kuni tänaseni on registreeritud 20 gripi pandeemiat

    Ajaloost on gripp võrreldav katku, koolera ja rõugetega


Haigestumine eestis31 l.jpg

Haigestumine Eestis

AastaHaiged100 000 elaniku kohta

2000-30 1182195,5

2001-7363538,7

2002-2796204,6

2003-7201531

2004-1400103,2

2005-60344,6

2006-69351,6

2007 - 2832 211,0

2008-112784,0


Epidemioloogia l.jpg

Epidemioloogia

  • Gripp – antropozoonoosne infektsioon

  • Reservuaar – sporaadiline haigestumine

  • Esineb aastaringselt, tõuseb sügis-talvel

  • Levik nelja põhivormina: sesoonne, epideemiline, pandeemiline, linnugripi inimvormina


Etioloogia l.jpg

Etioloogia

  • Gripp on ainuke viirusnakkus, mida tunti enne tekitaja s.o. viiruse avastamist

  • Gripiviirus – sugukond: Orthomyxoviridae

    perekond : Influenzavirus

  • Gripiviirused avastati:

    A – 1933. a.

    B – 1940. a.

    C – 1947. a.


Etioloogia35 l.jpg

Etioloogia


Etioloogia36 l.jpg

Etioloogia

  • B ja C gripiviirused- inimesel

  • A gripiviirus – ka linnu- ja loomaliikidel

  • Gripiviiruse unikaalseks omaduseks on muutlikus, mida nimetatakse triiviks

  • See haarab põhiliselt A gripi viirust ja tema üheksast antigeenist kahte pinnaantigeeni:

    - hemaglutiniini (H)

    - neuraminidaas (N)


Etioloogia37 l.jpg

Etioloogia

  • Hemaglutiniin on gripiviiruse komponent, mis tagab gripiviiruse seostamise rakuga

  • Viiruse geneetiline omapära on segmenteeritud genoom:iga geen paikneb omaette segmendis e. kromosoomis

  • Muutusi võib esineda geenis või on asendunud geen või segment tervikuna s.o. alus uute viiruste alatüüpide tekkele


Etioloogia38 l.jpg

Etioloogia

  • 1933. a. avastatud A-gripiviirust märgistati A (H1N1)

  • 1957.a. Aasia gripipandeemia tekitaja- mõlema muutunud antigeeniga alatüüp

    A (H2N2)

  • 1968.a. Hongkongi gripi pandeemia põhjustas muutunud hemaglutiniiniga alatüüp A (H3N2)


Etioloogia39 l.jpg

Etioloogia

  • Uute alatüüpide tekkeks on mitu võimalust. Kuna viirus paljuneb komponentide kaupa, mis monteeritakse viriooniks, siis raku seganakkuse korral mitme viirusega võib virioonidesse inkorporeerida komponente erinevatelt viirustelt

  • Gripi epideemiate kordumist võimaldab viiruste pidev antigeenne muutumine


Etioloogia40 l.jpg

Etioloogia

  • Väikeste antigeensete omaduste muutused 2-3 aastaste intervallidega: epideemiad

  • Suuremad antigeensete omaduste muutused 10-40 aasta järel: pandeemia


Etioloogia41 l.jpg

Etioloogia

  • Kui A- gripiviiruse geenid püsivad stabiilsena, siis ohtliku epideemiat ei teki. Inimkonnal on selle viiruse vastu teatud immuunsus

  • B – gripiviiruse antigeenne struktuur on suhteliselt stabiilne, omab kahte genotüüpi


Etioloogia42 l.jpg

Etioloogia

  • Toatemperatuuril püsib gripiviirus mõni tund

  • 56º - 60ºC inaktiveerub mõne minutiga

  • Desinfitseerivate vahendite toimel hävib kiiresti


Patogenees43 l.jpg

Patogenees

  • Gripiviirused paljunevad hingamisteede (ninaneelu, trahhea, bronhide) limaskesta rakkudes

  • Gripiviirus on rakusisene, areneb peamiselt tsütoplasmas, vahel ka tuumas


Patogenees45 l.jpg

Patogenees

  • Viirused tungivad organismi ülemiste hingamisteede kaudu.

  • Nakkusprotsess areneb limaskestal või kopsukoes ja kulgeb viies faasis:

    1. Viirused paljunevad hingamisteede limaskesta rakkudes.

    2. Viirused levivad vere ja lümfiga kogu organismis.


Patogenees46 l.jpg

Patogenees

3. Viirused kahjustavad hingamisteede ülemisi ja alumisi osi

4. Kujuneda võivad hingamisteede bakteriaalsed tüsistused

5. Nakkusprotsess taandub ja algab organismi paranemine.


Patogenees47 l.jpg

Patogenees

  • Histoloogiliselt väljendub gripiviiruse kahjustus ülemiste hingamisteede epiteelirakkude düstroofias, nekroosis ja deskvamatsioonis


Kliiniline pilt l.jpg

Kliiniline pilt

  • Inkubatsiooni periood: mõni tund - 5 päeva

  • Gripihaige on nakatamisohtlik üks päev enne ja kuni viis päeva pärast haigusnähtude ilmumist

  • Äge algus: kiire palaviku tõus

  • Külmavärinad

  • Valgusekartus silmades


Kliiniline pilt49 l.jpg

Kliiniline pilt

  • Nõrkus

  • Higistamine

  • Köha (kuiv)

  • Lihasvalu (eriti jäsemetes ja seljas)

  • Luu- ja liigesvalu

  • Peavalu

  • Unetus


Objektiivne leid l.jpg

Objektiivne leid

  • Väljendunud näo hüpereemia, konjunktiviit

  • Ninaneelu hüpereemia

  • Valkja katuga keel

  • Tuhmid südame toonid

  • Tahhükardia või bradükardia

  • Vererõhu langus


T sistused l.jpg

Tüsistused

  • Interstitsiaalne pneumoonia

  • Sekundaarne bakteriaalne pneumoonia

    tekitajad : Streptococcus pneumoniae

    Staphylococcus aureus

    Haemophilus influenzae


T sistused52 l.jpg

Tüsistused

  • Krooniliste kopsu- ja südamehaiguste ägenemine

  • Keskkõrvapõletik

  • Müokardiit

  • Sinusiit

  • Entsefaliit

  • Toksiline shokk

  • Febriilsed krambid


T sistused53 l.jpg

Tüsistused

  • Imikutel ja väikestel lastel:

    kõriturse

    bronhioliit

  • Võimalik letaalne lõpe:

    ajuturse

    hemorraagiline kopsuturse


Diagnostika l.jpg

Diagnostika

  • Gripi diagnoosimine ilma laboratoorsete või epidemioloogiliste andmeteta on ebausaldatav


Diagnostika55 l.jpg

Diagnostika

  • 1. Antigeeni määramine

    • - materjal ninaneelust 2-4 cm sügavuselt ninaõõnest 1.-5. haiguspäeval

    • - võetakse kuiva steriilse tampooniga, vajalikud silinderepiteelirakud

    • - sekreedist määratakse antigeeni struktuurseid osi ja genoomi

    • - vastus järgmisel päeval


Diagnostika56 l.jpg

Diagnostika

  • 2. Antikehade määramine

    • Seroloogia: IgM ja IgA-tüüpi antikehad

      - tekivad nädala jooksul peale haigestumist

      - maksimaalne kontsentratsioon 2.-3. nädalal, seejärel hakkavad langema


Slide57 l.jpg

Ravi

  • Sümptomaatiline ravi:

    • Voodirezhiim

    • Vedelike manustamine

    • Antipüreetilised preparaadid

    • Köhavastased ravimid

    • Nohutilgad


Slide58 l.jpg

Ravi

  • Viirusvastane ravi

  • 1.Preparaadid, mille viirusvastane toime on seotud M-2 proteiiniga (M-2 valk on ründepunktiks)

    • Amantadin - täiskasvanutele, lastele

    • Rimantadin – täiskasvanutele

      • on aktiivsed A-gripi kõigi tüvede vastu

      • ei avalda mõju B-gripi viirustele


Slide59 l.jpg

Ravi

  • Neil ravimitel on farmakokineetilised erinevused

  • Amantadin ei tee läbi metabolismi, eritub muutumatult uriiniga.

  • Rimantadin teeb läbi metabolismi, 15% eritub muutumatult uriiniga, ülejäänud metaboliitidena, võivad olla kõrvaltoimed


Slide60 l.jpg

Ravi

  • Raviefekt:

    • - kliiniline sümptomatoloogia väheneb

    • - palavik alaneb kiiresti

    • - lüheneb viirusest vabanemise aeg

    • - lüheneb haiguse kestvus


Slide61 l.jpg

Ravi

  • Kõrvalnähud:

    • - KNS-i poolt: unetus, uimasus, krambid, peavalu

      - suukuivus

      - nahalööve

      - hüpotoonia

      Üledoseerimisel esineb motoorne rahutus, hallutsinatsioonid, desorienteeritus


Slide62 l.jpg

Ravi

  • 2. Neuraminidaasi inhibiitorid

    • Zanamavir e. Relenza

    • inhibeerib A- ja B-gripiviiruse neuraminidaasi selektiivselt

    • Pärsib gripiviiruse paljunemist hingamisteedes

    • Kasutatakse lokaalselt 26-36 tundi peale esmaste sümptomite ilmnemist: kaks inhalatsiooni 2x päevas viie päeva vältel


Slide63 l.jpg

Ravi

  • Oseltamivir e.Tamiflu

  • Pärsib A ja B-gripi replikatsiooni ja patogeensust

  • Kasutatakse gripi profülaktikaks ja raviks

  • Manustada 5 päeva jooksul:

    - lapsed 1.a.-12.a. vastavalt kehakaalule

    - täiskasvanud 75 mg 2x päevas

  • Kokkupuutejärgne profülaktika: 75 mg 1x päevas seitsme päeva jooksul


Prof laktika l.jpg

Profülaktika

  • Inaktiveeritud vaktsiinid on kasutusel 1940. aastast

  • Vaktsineerimine aitab ära hoida ca 70% rasketest haiglaravi vajavatest infektsioonidest

  • Gripiviirusevastase vaktsiini

    väljatöötamise põhiprobleem on erinevate antigeensete variantide rohkus


Prof laktika65 l.jpg

Profülaktika

  • Gripiviiruse antigeenne muutlikkus põhjustab peaaegu igal aastal uute variantide või antigeensete tüüpide ilmumist ja levimist ülemaailmsete epideemiatena

  • Vaktsiini seisukohast tähendab see vajadust valmistada kolmest viirustüvest igaks aastaks uus kombinatsioon.


Prof laktika66 l.jpg

Profülaktika

  • Gripiviiruse vastane vaktsiin ei sisalda elusviirust vaid viiruse inaktiveeritud pinnavalke

  • Gripiviirus on paljundatud kanamunades, mistõttu gripivaktsiin võib puhastamisest hoolimata sisaldada mõningal määral kanamunavalke


Prof laktika67 l.jpg

Profülaktika

  • Vaktsiini toime: antikehade tekke stimuleerimine neuraminidaasile ja hemaglutiniinile

  • Vaktsiin valmistatakse antud hetkel tsirkuleerivatest serotüüpidest

  • WHO klassifikatsioon märgib ära tüübi, peremehe, geograafilise päritolu, tüve numbri, isoleerimise aasta ja alatüübi.


Prof laktika68 l.jpg

Profülaktika

  • Peale vaktsinatsiooni on võimalik positiivne ELISA test HIV-le, anti-HCV-le ja inimese T-lümfotroopsele viirusele.

  • Immunoblot test jääb negatiivseks

  • See on seotud varase mittespetsiifilise IgM tekkega gripivaktsiinile


Prof laktika69 l.jpg

Profülaktika

Keda vaktsineerida?

  • Kroonilisi südame-, kopsu-, neeruhaigusi ja diabeeti põdevaid patsiente

  • Immuunpuudulikkusega patsiente

  • Immuunsupressioon- ja kortikosteroidravil olevaid patsiente

  • Meditsiinitöötajaid

  • Rasedaid II ja III trimestril


Prof laktika70 l.jpg

Profülaktika

Vastunäidustused:

  • Äge infektsioon või palavikuga haigus

  • Allergia kanamunavalgu suhtes

  • Ebatavaline reaktsioon eelnevatele vaktsineerimistele


Prof laktika71 l.jpg

Profülaktika

  • Vaktsineerida septembris – oktoobris!

    Doosid:

  • Täiskasvanud ja lapsed üle 3 aasta: 0,5 ml

  • Lapsed 6 – 35 kuud: 0,25 ml, teine annus kuu aja pärast


Prof laktika72 l.jpg

Profülaktika

Võimalikud kõrvaltoimed:

  • Lokaalsed nähud: valulikkus, punetus, turse

  • Üldnähud: palavik, jõuetus, peavalu, higistamine, lihas- ja liigesvalu


Prof laktika73 l.jpg

Profülaktika

  • 2008 – 2009 gripihooaja vaktsiini koostis.

    - A/Brisbane/59/2007 (H1N1)

    - A/Brisbane/10/2007 (H3N2)

    - BFlorida/4/2006


Pandeemiline gripp a h1n1 l.jpg

Pandeemiline gripp A (H1N1)

Rita Pihlak

SA TÜK sisekliinik nakkusosakond


Etioloogia75 l.jpg

Etioloogia

  • Avastati 2009.a. aprillis Mehhikos

  • Gripp A (H1N) on kahe seagripi-, ühe linnugripi- ja ühe inimgripiviiruse rekombinantne viirustüüp

  • Ei ole täpselt teada, kuidas see viirustüüp tekkis


Etioloogia76 l.jpg

Etioloogia

  • H1N1 on uus viirus

  • Erinevad geeni omadused pandeemilisel A(H1N1) ja sessoonsel A(H1N1) gripil

  • Kõik pandeemilise A gripi 2009 viirused on olnud analüüsides sarnased


Epidemioloogia77 l.jpg

Epidemioloogia

  • Gripi A (H1N1) pandeemia

  • Ülekanne toimub sama kergelt kui sessoonse A-gripi korral

  • Haigestumine kõrgem Mehhikos, Jaapanis, Uus-Meremaal, Austraalias, Tshiilis


Epidemioloogia78 l.jpg

Epidemioloogia

  • Praegused epidemioloogilised trendid

    • Haigestumine tõuseb seoses reisimisega

    • Pandeemia aeglustub Ameerikas ja Euroopa riikides, kiireneb Aasias, Lõuna-Aafrikas, Kesk -Idas

    • WHO hinnangul on pandeemia keskmise raskusastmega


Kliiniline kulg l.jpg

Kliiniline kulg

  • Suremus <1%

  • Suur osa surmadest tingitud ägedast viiruspneumooniast (ARDS)

  • Suurem risk:

    • kaasuvad haigused

    • rasedad (6% surmajuhtudest)

    • ülekaalulised


Slide80 l.jpg

Ravi

  • Pandeemiline gripiviirus on resistentne M2-blokaatoritele Amantadinile, Rimantadinile

  • WHO soovitab kasutada raviks neuraminidaasi inhibiitoreid:

    • haiguse raske kulg: viiruspneumoonia

    • kaasuvad haigused


Prof laktika81 l.jpg

Profülaktika

  • Kokkupuutejärgne profülaktika:

    -siis kui patsient kuulub riskigruppi või on meditsiinitöötaja

    -kui tõenäosus tüsistuste tekkeks on suur

  • WHO ei soovita antiviirusravi >5.a.lastele


Prof laktika82 l.jpg

Profülaktika

  • Pandeemilise A-gripi vaktsineerimise peamised grupid:

    • meditsiinitöötajad, kes seotud pandeemiaga

    • rasedad (7-ndast raseduskuust)

    • terved noored täiskasvanud 15-49.a.

    • terved lapsed

    • terved täiskasvanud >49.a.


Prof laktika83 l.jpg

Profülaktika

  • Pandeemilise gripi vaktsiin on ühevalentne

  • Immuunsuse saavutamiseks võib vaja minna kaks vaktsiini doosi

  • Pandeemia ajal soovitatakse ka pneumokoki-vastast vaktsineerimist


  • Login