ettevaatusprintsiip kui iguslik ettekirjutus
Download
Skip this Video
Download Presentation
Ettevaatusprintsiip kui õiguslik ettekirjutus

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 22

Ettevaatusprintsiip kui õiguslik ettekirjutus - PowerPoint PPT Presentation


  • 199 Views
  • Uploaded on

Ettevaatusprintsiip kui õiguslik ettekirjutus. Hannes Veinla TÜ keskkonnaõiguse dotsent (Dr.iur). Vaidlused printsiibi sisu üle. Tegemist on mitte õigusnormiga (kui A - siis B) vaid just printsiibiga, mis demonstreerib teatud eesmärki, mille poole tuleb püüelda.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' Ettevaatusprintsiip kui õiguslik ettekirjutus' - cece


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
ettevaatusprintsiip kui iguslik ettekirjutus

Ettevaatusprintsiip kui õiguslik ettekirjutus

Hannes Veinla

TÜ keskkonnaõiguse dotsent (Dr.iur)

vaidlused printsiibi sisu le
Vaidlused printsiibi sisu üle
  • Tegemist on mitte õigusnormiga (kui A - siis B) vaid just printsiibiga, mis demonstreerib teatud eesmärki, mille poole tuleb püüelda.
  • Ettevaatusprintsiibi eesmärgiks on, et ka ebakindlaid ohte ei tohiks ignoreerida ja sellega tagada nii keskkonna kui ka inimese heaolu KÕRGE TASE, mis on Euroopa Liidu (seega ka Eesti) üks olulisemaid eesmärke.
vaidlused printsiibi sisu le1
Vaidlused printsiibi sisu üle
  • Kas see üldse on õiguslik printsiip – USA precautionary approach
  • Millal rakendub – vahetegu ettevaatusprintsiibi ja vältimise printsiibi vahel
  • Kui ettevaatlik peab/võib olema – kaitstuse kõrge tasema printsiip ja proportsionaalsus-printsiip - kas näiteks ka täielikud keelud on ebakindluse olukorras lubatud.
ettevaatusprintsiibi m ratlemine
Ettevaatusprintsiibi määratlemine
  • Ettevaatusprintsiibist on kujunenud kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne tuum, vähemalt Euroopas.
  • Ettevaatusprintsiibi esilekerkimise peamiseks põhjuseks oli pettumine nn. keskkonna assimileerimisvõime teoorias, mis uskus
    • Et keskkond “lakub” üldjuhul ise oma haavad
    • Et teadus on võimeline “ära tundma” “ohutu” keskkonnakasutuse määra
    • Alati on võimalik võtta meetmeid kahju ärahoidmiseks – kunagi ei ole hilja.
ettevaatusprintsiibi m ratlemine1
Ettevaatusprintsiibi määratlemine
  • Wingspread´i avaldus 1998. aastast, milles öeldakse järgmist:
    • Kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud.”
ettevaatusprintsiibi m ratlemine2
Ettevaatusprintsiibi määratlemine
  • Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (1994) artikkel 3 lõikes 2 sätestatakse:
    • “Konventsiooni osapooled rakendavad ettevaatuspõhimõtet, s.t. võtavad tarvitusele ennetavaid meetmeid, kui on põhjust eeldada, et otseselt või kaudselt merekeskkonda viidud aine või energia võib ohustada inimese tervist, kahjustada mere elusressursse ja ökosüsteeme, kahandada heaolu ning takistada mere õiguspärast kasutamist, isegi kui puuduvad lõplikud tõendid heite ja selle oletatavate tagajärgede põhjusliku seose kohta.”
  • NB! Niisiis ei ole printsiip teadusvaenulik – lihtsalt ei pea (või ei tohi) oodata lõplikke tõendeid ohu olemasolu kohta
teaduse muutunud roll keskkonna iguses
Teaduse muutunud roll keskkonnaõiguses
  • Ettevaatusprintsiip on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas.
  • Keskkonnakaitse õiguslik olemus seisneb isikute keskkonnaalaste õiguste kitsendamises. Igasugune õiguste kitsendamine peab õigusriigis olema põhjendatud. Keskkonnaõiguse varasemas ajaloos oli selliseks põhjenduseks teadus – teaduslikud faktid.
  • Varem mindi teadlaste - kui oraaklite juurde - kes teavad lõplikku tõde.
  • Ettevaatusprintsiibi alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka teaduslikku (SIC !)kahtlust võimaliku negatiivse mõju osas. Viimast eriti siis, kui võib olla oluline oht inimtervisele.
teaduse muutunud roll keskkonna iguses1
Teaduse muutunud roll keskkonnaõiguses
  • Kohane riskianalüüs ei ole puhtalt teaduslik protsess – riskianalüüsi alusel otsuste langetamisse peab kaasama avalikkuse
  • WTO Apellatsioonikogu – “..risk ei ole ainult see, mis on kindlaks tehtud teaduslaborites, vaid ka see, mis eksisteerib reaalses maailmas – kus inimesed elavad ja MURETSEVAD enda ja oma järglaste tervise ja keskkonnaseisundi pärast.”
  • Niisiis tunnistab isegi WTO inimeste “muret” (isegi irratsionaalset) õigusliku argumendina.
  • Keskkonnaalased õiguslikud otsused on nn väärtusotsused, mitte teaduslikud järeldused. Teaduslike faktide kõrvale (mitte neid asendama) peavad asuma ka inimlikud väärtused.
  • Teadusliku ebakindluse olukorras on eksimine paratamatu, aga eksida võib vaid suurema ohutuse suunas – in dubio pro natura.
euroopa ja usa suur vastasseis
Euroopa ja USA suur vastasseis
  • Tegelikult rakendab USA ettevaatusprintsiipi siseriiklikult väga ulatuslikult – nii keskkonnaõiguses (margin of safety) kui ka näiteks narkovastases võitluses
  • Vaid rahvusvahelise kaubanduses ollakse justkui selle vastased ja nõutakse “tõsist teadust” (sound science)
  • WTO-s on USA olnud Euroopa vastu edukas
  • Mida peab tõestama – USA: GMOd on ohutud, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Euroopa: GMOd on potentsiaalselt ohtlikud, kuni ei ole tõestatud vastupidist
ettevaatus versus v ltimine
Ettevaatus versus vältimine
  • Ettevaatusprintsiibi kõrval tuntakse ka vältimise printsiipi. Ettevaatusprintsiibi ja vältimise printsiibi vahekorra kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Varem ei nähtud neil suurt erinevust. Viimasel ajal aga on nende eristamine reegliks muutumas.
  • Aluse vaheteoks on andnud Saksa õigus. Saksa õiguses rakendub vältimise printsiip (Prävention) siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga (Gefahr), ettevaatusprintsiip (Vorsorge) aga siis, kui tegemist on ebakindlusega varjutatud ohuga (Risiko). Lisaks sellele eristatakse riske, mida tuleb taluda (Restrisiko) ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud.
ettevaatus versus v ltimine1
Ettevaatus versus vältimine
  • “Hea riik” peab olulisi ja ilmseid ohte vältima “iga hinna eest”
  • Ettevaatusmeetmete rakendamisel võib olla “ettevaatlikum” ja arvestada muude asjaoludega (majanduslikud ja sotsiaalsed faktorid) rohkem
otsene ettevaatusprintsiip
Otsene ettevaatusprintsiip
  • Otseneettevaatus toetub keskkonda kasutava isiku omavastutusele ja kirjutab talle ette, et lisaks kõigile õigusaktides (sealhulgas keskkonnalubades) sätestatud keskkonnanõuetele tuleb tal võtta ka kõik muud vajalikud meetmed selleks, et ära hoida ebakindlusega varjatud ohte.
  • Näide Eesti õiguseset – KK ministri määrus prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded.
    • Arvulise normi piiresse jääva (SIC !) või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid, mille kulud ei ole selgelt ülemäärased.
kaudne ettevaatus
Kaudne ettevaatus
  • Kaudne ettevaatusprintsiip rakendub keskkonnamõju hindamise kaudu, tõendamiskoormise saastajale ümberasetamise kaudu, keskkonnakvaliteedi normatiivide kaudu, turueelse teavitamise vahendite kaudu, keskkonnalubade mehhanismi kaudu jne.
ettevaatusprintsiip eesti iguses
Ettevaatusprintsiip Eesti õiguses
  • Säästva arengu seaduse § 5 jaotab taastuva loodusvara varu kriitiliseks varuks ja kasutatavaks varuks ja sätestab, et kriitilise varu suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus, arvestades juurde määramatusest tuleneva reservi.
  • Veeseaduse § 15 - Heitvee juhtimise veekogusse peatab keskkonnajärelevalve asutus või kohalik omavalitsus, kui see põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele või tekitab kahju keskkonnale.
  • Jäätmeseaduse § 21 - “… iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi.”
  • Parima võimaliku tehnika nõue
ettevaatus e kohtu praktikas
Ettevaatus EÜ Kohtu praktikas
  • EÜ Kohtu praktikas
    • Briti loomaliha TÄIELIK KEELD – toetudes teadlaste vähemuse arvamusel
    • Briti loomaliha kaasus - „Kui inimeste tervisele ohu olemuse või selle ulatuse kohta puuduvad lõplikud tõendid, võivad pädevad organid võtta kaitsemeetmeid, ilma et nad peaksid ootama, kuni sellise ohu reaalsus ja tõsidus muutub silmnähtavaks.“
ettevaatusmeetmete proportsionaalsus
Ettevaatusmeetmete proportsionaalsus
  • Nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti Riigikohtu tõlgenduses tuleb meetme proportsionaalsuse hindamisel läbida kolmeastmeline test:
    • Meede peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks;
    • Meede peab olema vajalik selles mõttes, et puudub teine, vähemkoormav meede;
    • Meede peab olema mõõdukas.

Aga kuidas seda kõike hinnata ebakindluse olukorras.

ettevaatusmeetmete proportsionaalsus1
Ettevaatusmeetmete proportsionaalsus
  • Alpharma kaasus
  • „tervise kaitse võib õigustada kahjulikke tagajärgi ja isegi väga kahjulikke tagajärgi konkreetsetele ettevõtjatele […]. Tervise kaitse, mida vaidlustatud määrus peab garanteerima, peab üles kaaluma majanduslikud kaalutlused“.
  • Proportsionaalsuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda selle õigushüve TÄHTSUSEST, mida kaitstakse
ettevaatusmeetmete proportsionaalsus2
Ettevaatusmeetmete proportsionaalsus
  • Artegodam kaasus
    • „Euroopa Ühenduse õiguse üldprintsiibiks muutunud ettevaatusprintsiip nõuab pädevatel asutustelt seda, et need võtaksid keskkonna ja tervise kaitses ning ohutuse tagamisel kohaseid ennetavaid meetmeid, andes nendele kaitstavatele huvidele ülekaalu majanduslike huvide ees.“
  • Keskkonna ja tervise kõrgtasemeline kaitse tähendab järelikult kollisiooni korral nende eelistamist majanduslikele kaalutlustele
ettevaatusmeetmete proportsionaalsus3
Ettevaatusmeetmete proportsionaalsus
  • Saaremaa sadama asi ja Waddenzee kaasus
    • Hollandi Ülemkohtu küsimustest päris selle järele, kas kava või projekti tuleb Loodusdirektiivi artikkel 6 lõike 3 alusel hinnata siis kui on need tõenäoliselt ala mõjutavad (hindamise käigus tehakse kindlaks mõju olulisus), või peab hindamise läbi viima vaid siis, kui on piisavalt tõenäoline , kava või projekt avaldab alale olulist mõju. Kohus viitas oma vastuses EÜ asutamislepingus sätestatud ettevaatusprintsiibile ja keskkonna kaitstuse kõrge taseme printsiibile ja tõi esile selle, et hinnata tuleb iga kava või projekti, mille puhul ei saa välistada olulist mõju Natura alale. Niisiis tuleb hindamine läbi viia kõikidel nendel juhtudel kui esineb kahtlus olulise mõju puudumise osas. Ainult siis kui mingit kahtlust ei jää võib hindamise ära jätta.
ettevaatusmeetmete proportsionaalsus4
Ettevaatusmeetmete proportsionaalsus
  • Kui põhjalik peab hindamine olema
  • Tallinna Halduskohus asus järgmisele seisukohale:
    • ”... arvestades looduskeskkonna keerukust, on kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid võimalik uurida ning prognoosida pikka aega ning uuringud kujutavad endast põhjalikku teadustööd. Proportsionaalse keskkonnmõju hindamise menetluse eemärgiks ei ole selliste mahukate ja pikki aastaid vältavate uurimisprojektide läbiviimine ning rahastamine arendaja poolt...”
  • Ka Tallinna Ringkonnakohus asus samale seisukohale ja leidis et vee erikasutusloa väljaandmiseks oli keskkonnmõju hindamine küllalt põhjalik ja et hindamist tuleb arvestada kõige tõenäolisemate mõjudega.
ettevaatusmeetmete proportsionaalsus5
Ettevaatusmeetmete proportsionaalsus
  • Waddenzee asjas asus EÜ Kohus järgmisele seisukohale. - Hindamine tähendabantud juhul seda, et ”parimatest teadussaavutustest lähtuvalt tuleb kindlaks teha kõik … aspektid, mis võivad ala kaitse eesmärke oluliselt mõjutada.
ettevaatusmeetmete proportsionaalsus6
Ettevaatusmeetmete proportsionaalsus
  • EÜ kohus leidis, et kava või projekti võib lubada, kui pädevad asutuse on kindlaks teinud, et kava või projekt ei avalda ala terviklikkusele negatiivset mõju. EÜ Kohtu arvates on see nii, kui teaduslikust seisukohast ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust, et negatiivne mõju ala terviklikkusele puuduks. Kohus põhjendas oma seisukohta jällegi ettevaatusprintsiibiga ja märkis, et üksnes eelnimetatud range kriteerium (kahtluse puudumine negatiivse mõju osas) võimaldab tõhusalt vältida plaanis olevate kavade ja projektide tõttu Natura ala terviklikkusele avaldatavat negatiivset mõju.
ad