Biojäätmed ja biokütused - probleemid ja võimalikud lahendused jäätmekäitluse regulatsiooni r...
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 15

Peeter Eek Jäätmeosakonna juhataja, Keskkonnaministeerium [email protected] PowerPoint PPT Presentation


  • 102 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Biojäätmed ja biokütused - probleemid ja võimalikud lahendused jäätmekäitluse regulatsiooni raamides. 23.03.2011, Tartu. Peeter Eek Jäätmeosakonna juhataja, Keskkonnaministeerium [email protected] 2011. Mõistetest:. Jäätmeseadus: Biolagunevad jäätmed

Download Presentation

Peeter Eek Jäätmeosakonna juhataja, Keskkonnaministeerium [email protected]

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Peeter eek j tmeosakonna juhataja keskkonnaministeerium peeter eekekm envir ee

Biojäätmed ja biokütused - probleemid ja võimalikud lahendused jäätmekäitluse regulatsiooni raamides

23.03.2011, Tartu

Peeter Eek

Jäätmeosakonna juhataja,

Keskkonnaministeerium

[email protected]

2011


M istetest

Mõistetest:

  • Jäätmeseadus: Biolagunevad jäätmed

  • Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.

  • Uus EL Jäätemdirektiiv 2008/98

  • Biojäätmed – biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, samuti kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed

  • ning samalaadsed toiduainetetööstuse jäätmed;

  • Biolagunevad jäätmed on laiem mõiste, lisaks biojäätmetele kuuluvad siia ka paber, papp, puulehed, oksad (aia- ja pargijäätmed laiemalt), taimsed tekstiilid jms.

  • Jäätmeseadus seab konkreetsed piirangud biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamiseks tervikuna, olmejäätmetest on see siiani valdavalt mõjutanud paberi, kartongi aga ka aia-pargijäätmete liigitikogumist, otseselt köögijäätmete liigitikogumisest aga märgatavalt vähem.


Peeter eek j tmeosakonna juhataja keskkonnaministeerium peeter eekekm envir ee

Riigi jäätmekava 2008, Biolagunevad jäätmed olmejäätmetes

  • Biolagunevate jäätmete osatähtsus olmejäätmetes on 65%, e 2005. a tekkis neid jäätmeid ca 320 000 tonni.

  • 2005. a ladestati koos olmejäätmetega prügilasse ca 260000 tonni biolagunevaid jäätmeid.

  • 2010. aastaks tuleb bio-jäätmete ladestamist olmejäätmetega vähendada 20 tuh t võtta ja aastaks 2013 juba 100 tuh t võrra, aastaks 2020 158 tuh t.


Valikud biolagunevate j tmete k itlemisel

Valikud biolagunevate jäätmete käitlemisel:

  • Ladestamine prügilal – siiani laialt levinud - ei ole arvestatav variant tuleviku vaates

  • Põletamine jäätmepõletustehastes või nn jäätmekütusena (RDF) tsemendiahjudes – osalist aktsepeeritav, kui majanduslik paratamatus, kas segajäätmete liigitikogumise probleemide või näit reoveemua saastatatuse tõttu - samas on suurem biojäätmete sisaldus jäätmepõletusel oluliseks probleemiks

  • Ringlussevõtt – katab nii kompostimist kui kääritamist : kompostimine on sageli lihtsam ja odavam, samas elukaare hinnagu (LCA) mudelites on sageli kääritamine eelistatum, kuna toodab ka energiat, mis eriti Eestis põlevkivienergia saastetasemetega võrreldes on selgelt eelistatud


M istetest el t dokument biolagunevate j tmete j tmete lakkamise kriteeriumidest

Mõistetest: EL töödokument biolagunevate jäätmete 'jäätmete lakkamise' kriteeriumidest

  • Kompost: tahke purdmaterjal, mis saadakse kompostimisel ja on hügieniseeritud ja stabiliseeritud.

  • Kompostimine on biolagunevate jäätmete kontrollitud lagunemine protsessides, mis on valdavalt aeroobsed ja mis võimaldavad temperatuuri tõusmist termofiisetele bakteritele sobivale tasemele bioloogilise lagunemisel vabaneva soojuse tõttu

  • Digestaat: pooltahke või vedel anaeroobse kääritamise jääk, mis saadakse biolagunevate materjalide anaeroobsel käitlemisel. See võib olla algsel käärimise jäägi kujul, või ka eraldatud vedelaks ja kiulisi materjale sisaldavaks tahkeks osaks.

  • Anaeroobne lagundamine (kääritamine) on biolagunevate materjalide kontrollitud lagundamise protsess kontrollitud tingimustes, mis on valdavalt anaeroobsed ja tagavad mesofiilsete ja termofiilsetele bakteritele sobiva temperatuuri.


Digestaat olemasolev regulatsioon

Digestaat – olemasolev regulatsioon

  • Eraldi digestaati kvaliteedi ega kasutamisega seotud täpsemat normi Eestis praegu ei ole - nagu ei ole seda paljudes EL riikides.

  • Praegu on esiatavad neli juhtumit erineva sisendmaterjalide alusel:

  • Sisendiks on spetsiaalselt kasvatatatud biomass- ei ole Jäätmeseaduse reguleerimisalas

  • Sisendiks on sõnnik ja läga - siis selle kvaliteet ja kasutamine ei ole Jäätmeseaduse, vaid Väetisseaduse ja selle alamaktide ning kasutamisel kindlasti ka Veeseaduse reguleerimisalas.

  • Kui tegemist on reoveesettega kitsamalt, on kvaliteedinormid Veeseaduse alusel reoveesette määrusega

  • Eraldi bio-jäätmetest pärinev või koos selliste jäätmetega käideldud materjalist digestaat – tegemist on jäätmetega, järelikult Jäätmeseaduse reguleerimisalas


Digestaat soovitav regulatsiooni mudel

Digestaat – soovitav regulatsiooni mudel

  • Kuigi kääritamist saab korraldada vaid ühe mainitud sisendvoo põhiselt, on enamasti praktiline võimalike sisendtite segamine - seega on vajadus üldisema digestaadi normide järele

  • Kui sisendis on jäätmeseaduse reguleerimisalas jäätmeid, on ka väljund esmaselt jääde.

  • Uus EL Jäätmedirektiiv (ülevõttev Jäätmeseaduse eelnõu on menetluses) toob uue õigusmõiste 'jäätmete lakkamine'.

  • EL Cion töötab välja nn jäätmete lakkamise kriteeriumid bio-lagunevatele jäätmetele, mis katab ka digestaati- esmaselt ei reguleeri see puhtast biomassist digestaadi kasutamist (on väljaspool Jäätmeseaduse reguleerimisala)

  • Prognoositav EL Cion OTSUS - 2012


Digestaat j tmete lakkamine seotud k simused

Digestaat – jäätmete lakkamineseotud küsimused

  • Kui digestaat ei ole enam jääde - kas see on siis väetis ja seega ka väetisseaduse reguleerimisalas?

  • Küsimus on eelkõige jäätmete lakkamise kriteeriumidele vastavuse tõendamisega, väetisseaduse alusel on selleks teatud süsteem, kui sellest väljaspool, siis tuleb see õiguslikult eraldi luua, sh sõltumatute sertifitseerijate kaudu, kelle tegevust korraldab akrediteerimiskeskus.

  • Normidele vastavuse tõendamine on oluline ja on mõlemal juhul seotud teatud lisakuludega.

  • 'Jäätmete lakkamise' staatus tähendab, et seda saab üle anda kaubaturul oluliste piirangutega, kuid koos kasutusjuhendiga, kasutamist ei pea katma jäätmearuandlusega, võib vedada ka mujale EL-s ilma Jäätmeveomääruse nõueteta jne.


Digestaat veeseadusest tulenev

Digestaat – veeseadusest tulenev

  • Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded (VV määrus 28.08.2001 nr 288

  • Veeseaduse § 26'1:

  • Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kilogrammi lämmastikku ja 25 kilogrammi fosforit aastas, kaasa arvatud karjatamisel loomade poolt maale jäetavas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Mineraalväetistega on lubatud aastas anda haritava maa ühe hektari kohta selline kogus lämmastikku ja fosforit, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik. Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kilogrammi hektari kohta aastas, tuleb anda jaotatult.

  • Ka digestaadi laotusnormil tuleb arvestada esmaselt selle piiranguga


Digestaat raskemetallid

Digestaat – raskemetallid

  • Raskemetallid on võimalikuks probleemiks eelkõige reoveesette käitlemisel, kuna kääritamisel eraldub algsest kuivainest süsinik olulises osas (kuni 60 %) metaangaasina, siis allesjääv digestaat sisuliselt rikastakse raskemetallide suunas- nende kogus jääb samaks, kuid kontsentratsioon tõuseb

  • Esmalt peaks reovee käitleja tagama, et settesse satuks võimalikult vähe raskemetalle, aga tavapärase sisalduse korral ei ole põhjust digestaati sellel põhjusel ohtlikuks lugeda. Reoveesette määrus kehtestab raskemetallide sisalduse piirid nii settele, laotamiseks kasutatavale põllumullale, kui ka summaarselt 10 a jooksul antavad kogused:


Digestaat v rised

Digestaat – võõrised

  • Võõristeks (ingl Impurities) nimetatakse tavaliselt klaasi, plasti, metalli jms materjalide peenfrakstioonis osi nii kompostides kui digestaadis.

  • Kui sisendina kasutatakse ka liigitikogutud olmejäätmeid, aga ka aia-pargijäätmeid võib see olla probleem

  • Tavapärane lubatud tase teistes EL maades on ≤ 0,5 % KA-st,

  • Eestis ei ole reguleeritud

  • Oluline riskitegur on ideena esitatud segaolmejäätmete MBT töötluse peenfraktsiooni lisamine kääritamisse, seega selles sisalduv klaas, plast jms lisatakse digestaati.

  • Jäätmete lakkamise kriteeriumid piiritlevad väga tõenäoliselt ka sisendina lubatavad jäätmeliigid ainult liigiti kogutud jäätmetega


K ritamine ja digestaat saastaja maksab p him tte v imalused

Kääritamine ja Digestaat – saastaja maksab põhimõtte võimalused

  • EL Biojäätmete 'jäätmete lakkamise' alase uuringu (2011) kohaselt on digestaadil harva positiivne väärus, või on see mõni €/t, olles veidi madalam komposti hinnast.

  • Jäätmekäitluses konkureerib kääritamine teatud osas jäätmete osas just kompostimisega, mille vastuvõtuhinnad on Eestis ca 20-25 €/t. Üldjuhul on kompostimine olnud siiani olulise investeerimistoetusega, kuid isegi selle taustal ei kata vastuvõtuhind sageli tegelikke kulusid, vähemalt liigitikogutud biojäätmete käitlemisel, paljud kompostimisrajatiuse don selgelt alakoormatud ->ka kääritamisel saab selliste jäätmetele rakendada nn väravahinda sisendina.

  • Kuna segajäätmete käitlemisel toimub 2 a jooksul oluline läbimurre – valmivad nii Jäätmepõletustehas Irus, kui ka MBT rajatised Tallinnas Sõjamäel ja Tallinna prügilal, siis on võimalik, et nende vastuvõturajatiste hind on madalam praegusest ladestuhinnast (ca 55 €/t).

  • Kuna selline areng võib veelgi enam ohustada liigitikogumist ja laiemalt ringlussevõtu arengut, sh bio-lagunevate jäätmete osas, siis on võimalikuks majandusmeetmeks segajäätmete taaskasutamise maks, sarnaselt praegusele ladestumaksule.


Bioj tmete liigitikogumsie probleemid

Biojäätmete liigitikogumsie probleemid

  • EL Komisjon kaalub 3-5 a vaates biojäätmete liigitikogumise sihtarvu kehtestamist – tööversioonis on pakutud 35-60 % tekkest, samas tõenäolist esitatakse see X kg/el/a vormis riigi jaoks, jättes kogumise osas paindlikuse

  • Aia-pargijäätmete osas esitab 2009 a ametlik jäätmearuanne tekkena ca 31 tuh t, samas käitluse osas väga vastukäivad andmed - st oluline osa ka kääritamiseks sobivast rohejäätmest 'kaob kuhugi'...

  • Sageli on selliste jäätmete kvaliteet, eriti kalmistujäätmete osas, väga halb- tegemist on sisuliselt segajäätmetega

  • Köögijäätmeid koguvad liigiti Tallinn, Türi, Paide, Kuressaare jt., aastane kogus > 10 tuh t – tegelik teke Eestis kokku ca 100 tuh t

  • Sageli on ka selles osas probleemiks materjali kvaliteet

  • Sisuliselt puudub kohapealne jäätmealane pidev nõustamine ja järelevalve, mis nii liigitikogumise sisulise taseme, kui ka kvaliteedi tagaks – probleemina esitatakse rahastamise puudus, samas jäätmemaksu jms lahendusi vastutatakse tugevalt


Kokkuv te

Kokkuvõte

  • Põhinõuded digestaadi kvaliteedile ja kasutamisele on praegu Vee-, Jäätme- ja Väetisseaduse alusel olemas või paralleelina kasutatavad

  • EL tasemel jäätmete lakkamise kriteeriumid biojäätmetele kinnitatakse tõenäoliselt 2012 (?) - praktiline küsimus on, kas eelnevalt on Eestis oma täpsem regulatsioon vajalik või muutub see EL regulatsiooni tulles hoopis segavaks?

  • Biogaasi tootmise osas on majanduslikult määrava tähtsusega energia hindade teema, samas on teatud mõju ka sobivate olmejäätmete käideldaval kogusel, kvaliteedil ja käitluse hinnal, mis jääb sõltuma muudest olmejäätmete käitluse arengutest, sh Keskonnatasude seaduse muudatustest, edusammudest liigitikogumise kvaliteedi parandamisel jms.


Peeter eek j tmeosakonna juhataja keskkonnaministeerium peeter eekekm envir ee

Tänan tähelepanu eest!


  • Login