Asja igusseadus

1. Asja�igusseadus

2. Seadus on vastu v�etud 1993.a. ja 22 korral muudetud Allikana vaadake elektroonilise Riigi Teataja tervikteksti. Asja�igusseadus koosneb 9 osast 365�-st

3. I osa�ldosa Seaduse �lesanne Asja�igused Omanik

4. II osaValdus ja kinnistusraamat �lds�tted Kannete liigid Kustutamine

5. III osaOmand M�isted Liigid Kaasomand Omandi kaitse

6. Vallasomand Heauskne omandamine H�ivamine Leid (leiutasu) Igamine

7. Kinnisomand Ruumiline ulatus Piir Kinnisomandi kitsendused, ulatus, viibimine Naabrus�igused, kahjulikud m�jurid Teed, tehnov�rgud Veed Mets

8. IV osaServituudid (kohustused ld. k) Isiklikud servituudid Kasutusvaldus

9. V osaReaalkoormatised Liigid (avalik-�iguslik, era�iguslik) Tekkimine, v�ljaostuhind jms

10. VI osaHoonestus�igus M�iste Tekkimine L�ppemine H�vitis hoonestus�iguse eest T�htaeg

11. VII osaOstuees�igus Ostja �igused Ostja piirangud

12. VIII osaPandi�igus M�iste Liigid Vallaspant K�sipant Panditud asja m��k Registerpant �iguste pantimine Kinnispant H�poteek

13. IX osaSeaduse rakendamine K�esolev seadus j�ustub tema rakendusseaduses etten�htud korras ja tingimustel.

14. Seaduse �lesanne Asja�igusseadus s�testab asja�igused, nende sisu, tekkimise ja l�ppemise ning on aluseks teistele asja�igust reguleerivatele seadustele.

15. Asja�igused Asja�igused on omand (omandi�igus) Piiratud asja�igused: Servituudid, Reaalkoormatised, Hoonestus�igus, Ostuees�igus, Pandi�igus.

16. Valdus Valdus on tegelik v�im asja �le

17. Otsene valdaja: Isik, kes valdab asja rendi, ��ri, hoiu, pandi- v�i muu suhte alusel. * Teine isik on aga kaudne valdaja

18. Heauskne ja pahauskne valdus Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub �iguslik alus ja teisel isikul on suurem �igus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab v�i peab teadma, et tema valdusel puudub �iguslik alus.

19. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu.

20. Omavoli Omavoli on valdaja n�usolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine v�i valduse �rav�tmine. Valdaja v�ib valdust omavoli vastu kaitsta, �letamata seejuures h�dakaitse piire.

21. Kinnistusraamat Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asja�iguste kohta. Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses etten�htud andmed. Kinnisasja v�ib �hendada �heks kinnisasjaks v�i �hte kinnisasja jagada mitmeks omaniku soovil.

22. Eba�ige kande muutmiseks v�i kustutamiseks kui n�usolekut ei saada on �igus esitada kohtule hagi.

23. Omand Omand on isiku t�ielik �iguslik v�im asja �le. �hine omand on kaasomand v�i �hisomand. Kaasomaniku osad �hises asjas on v�rdsed. Kaasomanik v�ib temale kuuluva m�ttelise osa �hises asjas v��randada, p�randada, pantida v�i muul viisil k�sutada.

24. Kasu v�ljaandmine ja h�vitamine Valdaja vastutab asjast saadud kasu v�ljaandmise v�i h�vitamise eest vastavalt v�la�igusseaduse �-dele 1037 � 1040. Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga on lisaks eelpool toodule h�vitama ka saamata j��nud kasu, mida omanik ise asja vallates oleks saanud.

25. H�ivamine Vallasomand tekib h�ivamisega, kui isik v�tab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada omanikuks. Asi on peremehetu, kui see ei ole olnud kellegi omandis v�i kui omanik on omandist loobunud. Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses.

26. Leid Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse v�tnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale v�i omanikule. Kui kaotaja v�i omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama politseile, kui asja v��rtus �letab sada krooni.

27. Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses v�i transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud selle andma asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile v�i politseile

28. Leidjal on �igus p�rast avalikku teatamist m��a asi avalikul enampakkumisel, kui hoidmine on kulukas v�i asi kiiresti riknev. Kui leidja on oma kohustuse t�itnud ja omanik ei ole selgunud �he aasta jooksul, omandab leidja asja v�i seda asendava raha.

29. Leiutasu m��ratakse leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidluste korral m��rab selle kohus. Leiutasu ei saa n�uda, kui leidja rikub teatamiskohustust v�i kui ta leidu varjab.

30. Peitvara Peitvara on masse kaevatud v�i muul viisil peidetud raha v�i v��rtasi nagu kalliskivid, p�rlid, v��rismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- v�i vallasasjast see leiti. Peitvara leidjal on �igus saada leiutasu peitvara pooles v��rtuses.

31. Erilise v��rtusega peitvara Peremehetu looduslik v�i ajaloolise, teadusliku, kunsti- v�i muu kultuuriv��rtusega asi kuulub riigile s�ltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti.

32. Igamine Vallasomand tekib igamisega ,kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Igamine on v�listatud, kui valdaja on pahauskne.

33. Kinnisomand Kinnisasi omandatakse tehinguga (asja�igusleping), millega kohustatakse omandama v�i v��randama kinnisasja ja see peab olema notariaalselt t�estatud. Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna �igusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik

34. Kinnisasja omandamine igamisega � 124 Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse v�i ei n�htu ,et omanik enne valdaja poolt valduse saamist surnud aasta jooksul ja ei ole tehtud kannet, mille tegemiseks on vajalik omandaja n�usolek, v�ib valdaja n�uda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. N�ue kande tegemiseks esitatakse kohtule, kes avaldab kuulutuse, kui m��ratud t�htajaks vastuv�iteid ei esitatud teeb kohus otsuse, mis on kande tegemise aluseks (kehtib 1.01.2006.a.)

35. Kinnisomandi ulatus Kinnisomand ulatub maapinnale ning �huruumile �lalpool ja maap�uele allpool seda pinda sellise k�rguse v�i s�gavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.

36. Piir Piir k�lgnevate maat�kkide vahel m��ratakse plaanide ja piirim�rkidega seaduses s�testatud korras. Kinnisasja omanik peab tagama piirim�rgistuse s�ilimise, ta ei v�i muuta ega neid �mber paigutada. Kinnisasja omanik peab naabri p�hjendatud n�udmisel aitama piiri kindlaks teha.

37. Kinnisomandi ulatus maavaradele Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu s�testatakse seaduses.

38. Kinnisomandi ulatus veekogule �he kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule. Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogust t�mmatava m�ttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti t�mmatav m�tteliste joonte vahel v�i veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele t�mmatavat m�tteliste joonte vahe kui lepinguga ei ole s�testatud teisiti.

39. Mere rannajoon Kinnisomand ulatub mere rannajooneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir.

40. P�hjavesi Kinnisomand ei ulatu p�hjaveele

41. Kinnisomandi kitsendused Need on seadusej�rgsed v�i need seatakse kohtuotsuse v�i tehinguga.

42. V��ral maat�kil viibimine F��silise isiku v�i era�igusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt t�histatud, ei v�i teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole s�testatud teisiti. F��silise isiku v�i era�igusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja t�histamata maal ei v�i teised isikud omaniku loata viibida p�ikeseloojangust p�ikeset�usuni.

43. Naabrus�igused Kinnisasja omanikul ei ole �igust keelata gaasi, suitsu, auru, l�hna, tahma, soojuse, m�ra, p�rutuste ja muu seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate m�jutuste levimit oma kinnisasjale. M�jutuste tahtlik suunamine on keelatud.

44. �le piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad Kinnisasja omanikul on �igus �ra l�igata ja endale v�tta naaberkinnisasjalt tema kinnistule ulatuvad puude ja p��saste juured, osad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber hoiatusele vaatamata ei ole neid k�rvaldanud.

45. Kinnisasja omanikul on �igus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt. Piiril kasvavad puud ja p��sad on naabrite kaasomandis.

46. Teed ning tehnov�rgud ja rajatised Omanik, kelle kinnisasja l�bib avalikult kasutatav tee, ei v�i takistada selle tee kasutamist. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdep��s avalikult kasutatavalt teelt, on �igus n�uda juurdep��su �le v��ra kinnisasja, juurdep��su asukoht, kasutamise tasu m��ratakse kokkuleppel v�i kohtus

47. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnov�rk (k�tte, veevarustus-, kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni-, v�i elektriv�rk, k�ttegaasi-, v�i elektripaigaldis), surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis ei ole kinnisasja oluline osa

48. Mets Avalik-�igusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas on iga�hel �igus viibida, seeni ja marju korjata Omaniku poolt piiratud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni korjata metsaomaniku loal Piiramata ja t�histamata erametsas on �igus seeni ja marju korjata kui nad sellega ei tekita omanikule �lem��rast kahju.

49. Servituudid Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on �igustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama v�i et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandi�iguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma

50. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asja�igusleping peab olema notariaalselt t�estatud. See ei teki igamisega. See annab �iguse teha �ksnes tegusid, mis sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud.

51. Isiklikud servituudidKasutusvaldus Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on �igustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Seda v�ib piirata m�ne kasutusviisi v�listamisega. Leping peab olema notariaalselt t�estatud. Kasutusvaldus l�peb kasutusvaldaja surmaga

52. Kasutusvaldaja on kohustatud kasutusvalduses oleva asja omal kulul ka alles hoidma. Kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja v�laintressid tasub ning majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja.

53. Reaalkoormatised Kinnisasja v�ib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud perioodilisi makseid rahas v�i natuuras v�i tegema teatud tegusid. Reaalkoormatised on: Avalik-�iguslik (riik, kohalik omavalitsus) Era�iguslik Selleks peab leping olema notariaalselt t�estatud

54. Reaalkoormatis l�heb koos koormatud kinnisasjaga �le kinnisasja omandajale tema n�usolekust s�ltumata.

55. Hoonestus�igus Kinnisasja v�ib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestus�igus on seatud, on v��randatav ja p�randatav t�htajaline �igus omada kinnisasjal sellega p�sivalt �hendatud ehitist. �hele kinnisasjale v�ib seada ainult �he hoonestus�iguse. Hoonestus�igus ulatub lisaks ehitusalusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Ei v�i piirduda ehitise �he osaga nagu korrus

56. Hoonestus�iguse l�petamiseks on vajalik omaniku n�usolek. N�usolek ei ole tagasiv�etav. Hoonestaja maksab omanikule tasu. Hoonestus�igus ei l�pe ehitise h�vimisega. Hoonestus�igust v�ib seada kindlaks t�htajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks. Hoonestajal on �igus ehitis �ra vedada

57. Ostuees�igus Kinnisasja v�ib koormata asja�igusliku ostuees�igusega. See peab olema notariaalselt t�estatud.

58. Pandi�igus Asja v�ib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on pandiga tagatud n�ude rahuldamisele panditud vara arvel, kui n�uet ei ole koheselt t�idetud. Pant on vallaspant ja kinnispant Pantida v�ib asju, varalisi �igusi. Pandiga v�ib tagada iga rahalise n�ude. Pandiga on tagatud ka menetluskulud (kohtukulud), asja m��giga seotud kulutused (1.01.2006)

59. VallaspantK�sipant Panditud asi antakse �le pandipidaja valdusse v�i kolmandale isikule. Samale vallasasjale ei v�i seada mitut k�sipanti. Pandipidaja on kohustatud asja s�ilitama ja korras hoidma. Panditud asi m��akse avalikul enampakkumisel

60. Registerpant Patent, kaubam�rk, t��stusdisainilahendus jms. Registerpant ei eelda tagatava n�ude olemasolu. Registreerimisel kantakse registrisse pandipidaja ja registerpandi rahaline suurus. Registerpandile kohaldatakse h�poteegi kohta s�testatut.

61. �iguste pantimine Varaline �igus v�ib olla pandi esemeks, kui see on �leantav.

62. KinnispantH�poteek Kinnisasja v�ib h�poteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks h�poteek on seatud (h�poteegipidaja), on �igus h�poteegiga tagatud n�ude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. H�poteek ei eelda tagatava n�ude olemasolu. Kinnisasja omanik v�ib h�poteegi seada enda kasuks.

63. H�poteek ulatub kinnisasja osadele, rendi ja ��rin�uetele ja ka kindlustatud kinnisasja kindlustush�vitise n�uetele. Kui h�poteegiga tagatud n�uet ei t�ideta, on h�poteegipidajal �igus n�uda sundt�itmist t�itemenetluse seadustikus s�testatud korras.

64. H�poteegiga koormatud kinnisasi m��akse kohtu otsusel avalikul enampakkumisel.

65. Asja�igusseaduse rakendamise seadus See s�testab valduste kaitse , omandi kaitse, igamised. Valdused, mis on omandatud enne 1993.a. 1.dets. Algab igamist�htaeg 1.dets. 1993.a. Tagastatud maa kinnistamine. Erastatud maa kinnistamine. Hoonestus�iguse seadmine Talumaa p�lise kasutamise �igus Kitsendused, pantimise keelud jms.

66. T�nan!