1 / 25

Psühhiaatrilise eriarstiabi vajadused ja arenguperspektiivid

Psühhiaatrilise eriarstiabi vajadused ja arenguperspektiivid. Veiko Vasar Psühhiaatria erialakomisjon Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/. Psühhiaatriline eriarstiabi.

caden
Download Presentation

Psühhiaatrilise eriarstiabi vajadused ja arenguperspektiivid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Psühhiaatrilise eriarstiabi vajadused ja arenguperspektiivid Veiko VasarPsühhiaatria erialakomisjon Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikSA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/

  2. Psühhiaatriline eriarstiabi • Psühhiaatria on arstieriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, ravi ja rehabilitatsiooniga. Psühhiaatria alaeriala onlastepsühhiaatria(=laste ja noorukite psühhiaatria). • Psühhiaatrilises eriarstiabis on oluline koostöös perearstide, teiste arstierialade ja sotsiaalhoolekande süsteemiga; • Psühhiaatrilisse ravimeeskonda kuuluvad: psühhiaater, psühhiaatriaõde (õde), kliiniline psühholoog, /harvemini või seotuna konkreetsete teenustega: logopeed, eripedagoog, sotsiaaltöötaja.

  3. Psüühilise haigestumise trendid Eestis 1992-2001 • Psüühikahäirete esmajuhtude arvu tõus N M EESTI TERVISHOIUSTATISTIKA 2000–2001, Sotsiaalministeerium, Tallinn 2002

  4. Psühhiaatriline ambulatoorne vastuvõtt ja statsionaarsete haigusjuhtude arv (1994-2001)

  5. Aasta jooksul psühhiaatri poolt konsulteeritud patsientide arv(1999-2001)

  6. Psühhiaatri poolt ambulatoorselt konsulteeritud isikute arv 2001. aastal

  7. Psüühikahäiretega patsiendid : esmane haigestumus ja haigusjuhtude arv (SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik 1996 - 2001) Sealhulgas:

  8. Alkoholi kasutamisest põhjustatud psüühikahäired(SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik 1996 - 2001) • Alkoholdeliiriumi ja –psühhoosijuhtude sagenemine = vältimatu ja erakorralise abi suurenemine

  9. Narkootiliste ja muude ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäirete tõttu ravil viibinud isikud Eestis 1994 – 2000 (Allikas: Eesti Uimastipreventsiooni Sihtasutus) • Rasked intoksikatsioonid • Rasked võõrutusseisundid • Psühhootilised häired, deliiriumid = vältimatu ja erakorralise abi suurenemine

  10. Depressioonijuhtude sagenemine(SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik 1996 - 2001) • Valdav osa depressioonidest on ravitav ambulatoorselt (kerge/mõõdukas) • Raskete ja psühhootiliste häiretega patsientide arvu suurenemine tõstab statsionaarse vältimatu abi vajadust; • Eesti terviseuuringu tulemused: 11% elanikkonnast omab kliinilist tähendust omavaid depressiooni sümptome

  11. Suitsiidide arv Eestis 1992 - 2000 Sotsiaalministeerium, 2001

  12. Statsionaarne psühhiaatriline arstiabi 1994 -2001 • Voodikohtade vähenemine: 1585 - 973 = 612 e. 39% võrra ; voodite arv 2001 oli 7,1/10 000; (WHO, 2001: Euroopas keskmiselt – 8,7) • Keskmine ravil viibimise aeg on lühenenud 2,4 korda; • Hospitaliseeritud patsientide arv on suurenenud 1,23 korda; Sotsiaalministeerium, 2001* täiskasvanud

  13. Psühhiaatrilise abi finantseerimine 2001 (EHK): erialade lõikes • Psühhiaatria raviarvete summa kokku aastal 2001.a.: 110,1 milj.-  neist statsionaarsete raviarvete summa: 89,5 milj. (89 500 736 kr) • neist ambulatoorsete raviarvete summa: 20,6 milj (20 592 592 kr)

  14. Psühhiaatrilise abi finantseerimine 2001 (EHK): psüühikahäirete põhigrupid (kõik erialad)

  15. Raviteenuse osutamine vanusegruppide järgi 2001.a(eriala=psühhiaatria)

  16. Raviteenuse osutamine vanusegruppide järgi 2001.a.(eriala=psühhiaatria) (tuh.EEK)

  17. Psühhiaatria eriala raviteenuste jaotumine EHK piirkondade lõikes 2001.a. (eriala=psühhiaatria)

  18. Ambulatoorsete ja statsionaarsete raviteenuste jaotumine elaniku kohta EHK piirkondades 2001.a.

  19. Raviasutuste statsionaarse tegevuse näitajad

  20. Ambulatoorsete raviteenuste summa kroonides 1 elaniku kohta EHK piirkonnades 2001.a

  21. Ambulatoorne ravi Perearstid Psühhiaatrid Laste-psühhiaatrid Statsionaarse psühhiaatrilise abi arenguperspektiividPsühhiaatriliste voodikohtade vajadus aastaks 2015 Statsionaarsed palatiplokid: Sotsiaalhoole-kande süsteem.Rehabilitatsiooni-hooldusasutused Ebastabiilsete psühhooside ravi – (95) [0,66] /90%/ - tahtest olenematu- piiratud teovõime - vältimatu tahtest olenematu ravi- ööpäevaringne psühhiaatri valve(Tallinn 2, Tartu 1, Ida-Virumaa 1, Viljanid/Pärnu 1) Akuutpsühhiaatria(51) [0,38] /75%/ Psühhiaatria(402) [3,0] /90%/ - vältimatu ravi- erakorraline - plaaniline eraldi palatiplokid: - lastele;- noorukitele- sõltuvushäiretega noorukitele Lastepsühhiaatria (47) [0,30] /90%/ Kokku: 595 voodikohta [4,34] Sundravi (50) Tähistused: (..) – voodikohtade arv; [.....] 10 000 kohta; /.../voodihõive

  22. Ambulatoorse psühhiaatrilise abi arenguperspektiivid Valdav osa psühhiaatrilisest abist osutatakse ambulatoorselt Psühhiaatrilise abi organisatsiooniliseks aluseks onpiirkondliku vastutusega ambulatoorsete üksuste võrk: - iseseisvad üksused või raviasutuse koosseisus /üldhaigla, keskhaigla/ regionaalhaigla/.../ • vähemalt 2-3 psühhiaatrit, et tagada abi pidev kättesaadavus; • 1 psühhiaatri ametkoht 10 000 elaniku kohtaarvestusega mitte üle 8 vastuvõtu päevas (praegu kuni 10 vastuvõttu päevas);/Soomes koormusnormid üle 2 korra väiksemad;/ - 1 lastepsühhiaatri pädevusega psühhiaater 75 000 elaniku kohta;koormusnorm lastepsühhiaatrias kuni 6 vastuvõttu päevas; - muud spetsialistid: 1,5 ametkohta 1 psühhiaatri kohta • Meeskonnatöö põhimõtete ja juhtumikorralduse rakendamine raskete püsivate psüühikahäiretega patsientide ravis; • uute raviteenuste kasutuselevõtmine • tulemuslik koostöö perearstide ja sotsiaalhoolekande süsteemiga;

  23. Spetsialistide arv ja vajadus psühhiaatrias Kvaliteetse psühhiaatrilise abi aluseks kvalifitseeritud spetsialistid • Psühhiaatrid** - praegune arv on ligikaudu 160-170 • Vajalik psühhiaatrite arv 225 – 275 (sh lastepsühhiaatrid) • neist ambulatoorses võrgus 130-140 psühhiaatrit(1 psühhiaater 10 000 elaniku kohta) - neist lastepsühhiaatreid kuni 30(1 lastepsühhiaater 75 000 elaniku kohta) • neist statsionaarsetes osakondades 75-85 • + õppe- ja teadustööga seotud psühhiaatrid • Vajalik suurendada residentuuri vastuvõttu,+ residentuur lastepsühhiaatrias; • Õed** - ligikaudu 400(neist psühhiaatriaõed umbes 20%) • Vajadus: >500 õde, neist 80% psühhiaatriaõed- neist ambulatoorsetes üksustes: 130-140 • Kliinilised psühholoogid • Logopeed / Eripedagoog / Sotsiaaltöötajad

  24. Psühhiaatrite vajadus ambulatoorses abis

  25. Kokkuvõte • Psühhiaatrilist abi vajavate patsientide arv suurneb. • Nõudlus psühhiaatriliste teenuste osas suureneb. • ambulatoorne abi ja vältimatu statsionaarne abi (depressioonid, ...) • Peamine küsimus on, kuidas toime tulle suurenenud nõudlusega? • Vältimatu on ambulatoorse abi mahu ja tulemuslikkuse suurendamine • Paranda finantseerimist • Tõsta spetsialistide arvu: • Psühhiaatria residentuuri vastuvõtu suurendamine; • Lastepsühhiaatria tunnustamine alaerialana ja residentuuri avamine; • Riiklik koolitustellimus psühhiaatriaõdedele. • Statsionaarse psühhiaatrilise abi efektiivsust ja tulemuslikkust on võimlik tõsta alljärgnevatel tingimustel: • teenuse hind järgib suurenenud kulusid seoses tegevus intensiivsuse kasvuga ja rakendatakse diferentseeritud voodipäeva hindasid: 1) Psühhiaatria, 2) akuutpsühhiaatria, 3) lastepsühhiaatria, 4) ebastabiilsete psühhooside ravi - leitakse võimalused investeeringuteks kaasaja nõuetele vastavate palatiplokkide väljaehitamiseks.

More Related