Suuõõne tervisekäitumise uuring Eesti elanike hulgas

1. Suuõõne tervisekäitumise uuringEesti elanike hulgas Koostajad: Jevgenia Tšerednikova, Jekaterina Klebanskaja Juhendaja: Dr. Rita Nõmmela

2. Suuõõne tervisekäitumise parandamine • Suuõõne tervise säilitamisel on väga suur tähtsus suuhügieeni harjumustel ja inimeste teadlikkusel. • Lõputöö koosneb kahest osast: • veebipõhise kursuse juhendamine • küsimustiku abil uuringu koostamine

3. Lõputöö eesmärgid • E-kursusel “Terved hambad kõigile“ • juhendada õppijaid • hinnata õppijate kodutöid • vastata küsimustele • õpetada suuõõne hügieeni • Hinnata õppeainet õppijate tagasiside järgi • Uurida suuõõne tervisekäitumist väikese Eesti elanike gruppi seas • Uurida suuõõne tervisekäitumise muutumist pärast vestlust suuõõne hügieeni teemal

4. 1. OSA | KURSUSE JUHENDAMINE E-kursus • 79 inimest • 100 % veebipõhine • Aastast 2011 • Juhendaja Rita Nõmmela • Kodutöö essee vormis, situatsioonülesannete lahendamine, vahetest, lõputest • Lõpphindamine – mitteeristav

5. 1. OSA | KURSUSE JUHENDAMINE E-kursus „Terved hambad kõigile“

6. 2.OSA | UURING Suuhügieeni harjumustest maailmas • Riyadh (Saudi-Araabia), uuring 161 tervishoiutöötaja seas, küsimutik • Arstidel keskmiselt kõrgemad teadmised. • 66,7% arstitudengitest lähevad hambaarsti vastuvõtule ainult siis, kui neil esineb hambavalu. • Hirm puurimise ees - põhilisene põhjus hambaarsti vältimiseks.

7. 2.OSA | UURING Suuhügieeni harjumustest maailmas • California, maapiirkondade ladinaameeriklastest isad, N=20 • Laste hambad peaksid olema hooldatud alates varasest lapsepõlvest (pärast 2. eluaastat). • Laps ei vaja järelvalvet pärast 4. eluaastat. • Minimaalne lastele suuhügieeni teostamisel osutatav abi - sõnaline meeldetuletamine.

8. 2.OSA | UURING Suuhügieeni harjumustest maailmas • 2010. a. Nigeeria, 242 hambaravi ja hambatehniku eriala tudengit. • 63,2% võttis arvessehambaharja tugevust • 78,9% kasutas “medium” hambaharja • 71,9% vastanutest pesi hambaid 2 korda päevas • Keele puhastamist teostas 94,2% • 90,4% vastanutest on ülikooli väliselt õpetanud teisi inimesi suuõõne tervise eest hoolt kandma.

9. 2.OSA | UURING Suuõõne tervisekäitumise parandamine maailmas • 196 Jeruusalemma 1. klassi õpilast. • 92% pesi vaid esihammaste labiaalseid pindu • Ainult 32% pesi oklusaalset pinda. • 4 kuu möödudespesi 98% labiaalseid pindu, 43% tagumiste hammaste sisepindu, 87% pesi oklusaalseid pindu • Keskmine puhastatavate hambapindade arv kasvas 2,8-st 5,7-le.

10. 2.OSA | UURING Suuõõne tervisekäitumise uuring Eesti elanike hulgas • Hügieeniõpetus tuttava peal – september • Tulemuste hindamine - detsember • Küsimustik (2 osa) - detsember • 38 inimest • Naisi - 57.9%, mehi 42.1% • Vanus 7 – 47 aastat (keskmine 22.2)

11. 2.OSA | UURING Tulemused enne ja pärast vestlust

12. 2.OSA | UURING Vanuseline erinevus (ENNE vestlust)

13. 2.OSA | UURING Happeliste jookide tarbimine

14. 2.OSA | UURING Harjumuste muutmine (enda hinnangul)

15. 2.OSA | UURING Kokkuvõte • Suuõõnehügieeni õpetus parandab inimeste harjumusi • Suuõõne hügieeni õpetuse efektiivsus ei sõltu vestluskaaslase soost, haridustasemest ning näitlikustamisvahendite kasutamisest. • Nooremad muudavad oma harjumusi seoses suuõõne hügieeniga kergemalt.

16. 2.OSA | UURING Kokkuvõte • Nooremad külastavad hambaarsti sagedamini kui vanemad inimesed. • Vanemad inimesed kasutavad rohkem suuõõne hügieeni abivahendeid. • Mehed tarvitavad happelisi jooke sagedamini kui naised.

17. Millist kasu sain mina? • Õppisime selgitama hammaste tervise põhimõtteid lihtsas keeles. • Süvendasime oma teadmisi. • Saime teada, et inimeste teadmsed nõuavad täiustumist suuhügieeni valdkonnas. • Õppisime kuidas teha statistilist analüüsi.

18. Aitäh tähelepanu eest!