1 / 31

Vabatahtlikke on 31% Eesti elanikest

Vabatahtlikke on 31% Eesti elanikest. 7 %. 69%. Vabatahtlikke ca 262-345 tuhat inimest Eestis Maakondadest on kõige suurem vabatahtlike osakaal Jõgevamaal, Võrumaal, Raplamaal; kõige väiksem osakaal Saaremaal, Põlvamaal, Viljandimaal.

brina
Download Presentation

Vabatahtlikke on 31% Eesti elanikest

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Vabatahtlikke on 31% Eesti elanikest 7% 69% • Vabatahtlikke ca 262-345 tuhat inimest Eestis • Maakondadest on kõige suurem vabatahtlike osakaal Jõgevamaal, Võrumaal, Raplamaal; kõige väiksem osakaal Saaremaal, Põlvamaal, Viljandimaal. Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja rahalist tasu saamata, peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks, kusjuures oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.

  2. Millistes sotsiaalsetes rühmades on keskmisest rohkem vabatahtlikke? • 15-24aastased • eesti suhtluskeelega inimesed • kõrgharidusega inimesed • Ettevõtjad, juhid, tipp-spetsialistid • Kesk-Eesti elanikkonnas

  3. Levinumad vabatahtlikud tegevused Levinumad valdkonnad

  4. Kes ei ole vabatahtlikus tegevuses osalenud? 69% ehk ca 656-712 tuhat inimest. Keskmiselt rohkem mittevabatahtlikke on: • 50-64 aastased • Kesk- või keskeriharidusega, s.h kutseharidusega inimesed • Madalaima keskmise sissetulekuga inimesed ja pered • Oskustöölised ja pensionärid • Venemaa ja määratlemata kodakondsusega inimesed

  5. Millistel põhjustel ei osaleta vabatahtlikus tegevuses?

  6. Oluline on ka vabatahtliku tegevuse sagedus • Väiksem osa vabatahtlikke on ühekordsedpanustajad. • Kolmandik kõigist vabatahtlikest on panustanud regulaarselt, neist 70% panustavad vähemalt korra kuus, nädalas või sagedamini. • Keskmiselt panustasid vastanud vabatahtlikud viimase aasta jooksul 63h / 8 tööpäeva, kokku üle 3100 tööpäeva. • Omal algatusel tegutses rohkem vabatahtlikke kui organisatsioonide kaudu.

  7. Vabatahtlik tegevus on mitmekesine: neli vabatahtlike tüüpi Aktiivsed regulaarselt omaalgatuslikult tegutsenud vabatahtlikud (C) kogu elanikkonnast 5% Aktiivsed eestvedajad, kes panustavad seal, kuhu riik piisavalt ei jõua: korrakaitse, sisejulgeolek, pääste. Väheaktiivsed episoodiliselt omaalgatuslikult tegutsenud vabatahtlikud (D) kogu elanikkonnast 10% Kõige nõrgema vabatahtliku identiteediga. Tahavad lihtsalt aidata, olgu keskkonnakaitse, tugi erinevatele tõrjutud rühmadele või esemeliste annetuste kogumine. Aktiivsed regulaarselt organisatsioonide juures/kaudu tegutsenud vabatahtlikud (A) kogu elanikkonnast 5% Vabaühendustega tugevalt seotud – liikmed, juhid. Korraldavad üritusi, tegelevad avaliku huvikaitsega. 28 % 36 % Väheaktiivsed organisatsioonide juures/kaudu tegutsenud vabatahtlikud (B) kogu elanikkonnast 8% Talgulised, kes tulevad üleskutse peale kohale.

  8. Miks inimesed vabatahtlikus tegevuses osalevad? • Kõige kõrgemalt hinnatakse võimalusi rahuldada tunnustus- ja saavutusvajadusi. • Kõige rohkem motiveerib vabatahtliku tegevuse juures võimalus saada oma tegevusest ja saavutustest, teiste inimeste aitamisest emotsionaalset rahulolu ja õnnetunnet. • Vähemoluliseks peavad vabatahtlikud kasvamise, arenemise ja vaheldusrikkusega seotud võimalusi. • Kõige vähem motiveerib võimalus läbi vabatahtliku tegevuse paran­dada oma väljavaateid teha meelepärast tööd - seega nähakse vabatahtlikuna tegutsemises pigem muid võimalusi kui kasu oma tööelule.

  9. Vabatahtlik tegevus on ühiskonnas väärtustatud ja hea mainega • Nii vabatahtlikud kui mittevabatahtlikud peavad vabatahtliku tegevuse mainet heaks. Vabatahtlikku tegevust peetakse vajalikuks inimeste ja ühiskonna üldise arengu jaoks. • Enamus vabatahtlikest hindab oma kogemust kõrgelt ja on suur huvi ka edaspidi panustada – vabatahtlikud on jätkuvalt valdkondadele suur potentsiaal. • Vabatahtlike tagasiside neid kaasanud organisatsiooni(de)le on positiivne: organisatsioon on ühiskonnas hea mainega, pakub vabatahtlikule piisavalt tegutsemisvõimalusi, arvestab vabatahtliku vajaduste ja võimalustega. • Üle poole arvavad, et vabatahtlik tegevus pole piisavalt väärtustatud riigi poolt, samas hinnatakse vabatahtliku tegevuse tugistruktuure piisavaks – ei teadvustata, et suur osa neist on loodud riigi kaasabil.

  10. Vabatahtliku tegevuse trendid Euroopa Liidus 2000 - 2010 • Hoiakutes on olulised sotsiaalsed ja keskkonnateemad • mõju on avaldanud avalikud kampaaniad, Eestis näiteks „Teeme ära!” • Kasvab vabaühenduste arv - inimestel on võimalik liituda uute organisatsioonidega ja valida mitme teema vahel. • Vabaühendused kaasavad vabatahtlikke üha rohkem avalike teenuste osutamisse ning vabatahtlikud liituvad ka projekti­de tegevustega

  11. Vabatahtlike osaluse määr ja noorte vabatahtlik tegevus eri riikides

  12. Eelistatud vabatahtliku tegevuse valdkonnad ELis • sport, rekreatsioon, vaba aeg • kultuur ja kaunid kunstid • haridus, koolitamine ja teadus • sotsiaalvaldkond • tervis

  13. Populaarsed vabatahtlikud tegevused ELis • administratiivsed ja assisteerivad ülesanded, • vabatahtliku tegevuse ettevalmistamine ja elluviimine, • juhtimise ja koordineerimise ülesanded, • kampaaniad ja kommunikatsioon • ürituste korraldamine

  14. Vabatahtliku tegevuse majanduslik väärtus, %SKT-st

  15. Küsimused aruteluks • Kes on meie peamised sihtrühmad – nimeta kõik, keda pead eristuvateks ja olulisteks • Mis neid motiveerib? Aga mis tuge või infot nad vajavad? • Mida see tähendab meie tegevuse jaoks? – mis strateegia peaksime iga grupi jaoks kujundama?

  16. Järeldused kommunikatsioonistrateegiast 2012

  17. Milleks ühendusele vabatahtlikud?

  18. Aga…… Küsitlusest selgus, et ühendustel puuduvad või ei ole läbi mõeldud võimalused, kuidas vabatahtlikke paremini värvata • kolmveerand vastanutest on seda meelt, et vabatahtliku tegevuse võimalused pigem ei ole või ei ole hõlpsasti leitavad nende kodulehel. • organisatsioonidel puudub tegevuskavavabatahtlike värbamiseks (ca 95%). • ligi 60% ühendustest ei ole välja töötatud sõnumeid, millega potentsiaalseid vabatahtlikke organisatsiooni kutsuda • Kõige rohkem leitakse vabatahtlikke otse kutsumisega (78%), informatsiooni levitamisega sõprade ja organisatsiooni liikmete seas (74%)

  19. Mida arvavad vabatahtlikud end värvanud ühendusest? - 2014

  20. Üldine teadlikkus vabatahtlikust tegevusest on siiski madal. Praktilisest informatsioonist vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta on puudus Vabatahtlikke kaasatakse suusõnalisel teel ja oma lähiringis, sotsiaalmeedias Ühendused ei ole kursis võimalustega, mida pakuvad VTA, maakondlikud arenduskeskused ja teised tugistruktuurid. Üleriigilises meedias on vabatahtlik tegevus vähe kajastatud. Ei tegeleta piisavalt noortega ega venekeelsetega, kui potentsiaalsete vabatahtlike sihtrühmaga. Puudub teadlik teavitus- ja kaasamistegevus erasektori suunal kuidas vabatahtlikkust kommunikatsiooniga arendada?

  21. Muutused 4 aasta jooksul • Infopuudus vähenenud: 19% 2009.aastal -> 7%-le 2013 aastal. Kõige paremini informeeritud on 35-49aastased. Vastajate enesehinnang, et nad pigem ei ole kursis võimalustega panustada oma aega avalikes huvides ja tasu saamata – aga trend näitab infopuuduse vähenemist. • Neist, kes pole vabatahtlikus tegevuses osalenud, pole suur osa (38%) vabatahtliku tegevuse ja selle võimaluste kohta infot saanud – selle vastuse valis mitu korda suurem hulk mitteosalenuid kui aastal 2009. Peamised infokanalid on televisioon, sotsiaalmeedia ja ajalehed/ajakirjad – sama esikolmik oli 2009. aasta uuringus. • Vabatahtlikus tegevuses osalenud saavad teavet peamiselt interneti sotsiaalvõrgustikest ning sõprade ja perega otse suheldes. Alles seejärelnimetati tavameediat, nagu televisioon ja aja­lehed/ajakirjad.

  22. Peamised infokanalid - 2014

  23. Kommunikatsioonistrateegiafookused Ühtsed sõnumid Omavaheline koostöö Tegijate tunnustamine Vabaühenduste koolitusprogramm Erasektori kaasamine 23

  24. Eesmärk 1: Suurem teadlikkus avalikkuses, ettevõtjate seas, tugistruktuurides, rakendusüksustes ja vabaühendustes vabatahtlikkusest, selle mõjust indiviidile, ühiskonnale ja organisatsioonidele. STRATEEGIA EESMÄRGID

  25. Eesmärk 2: Tihedam ja efektiivsem kommunikatsiooni-alane koostöö erinevate rakendusüksuste vahel ning vabaühenduste ja rakendusüksuste vahel. STRATEEGIA EESMÄRGID

  26. Eesmärk 3: Vabatahtlike aktiivsem kaasaminevabaühenduste poolt, sealhulgas nende lülitamine oma põhitegevuse korraldusse. Vabaühenduste võimekuse kasv vabatahtlike kaasamise, hoidmise ning motiveerimise osas ning oma sellealase tegevuse läbimõeldud planeerimine. STRATEEGIA EESMÄRGID

  27. Eesmärk 4: Ärisektori ja avaliku sektori organisatsioonide suurem teadlikkus vabatahtlikkusest ning selle soodsast mõjust oma eesmärkide saavutamisele. Organisatsioonide toetav suhtumine ja konkreetsed sammud vabatahtliku tegevuse soodustamiseks oma töötajaskonnas. STRATEEGIA EESMÄRGID

  28. Eesmärk 5: Meedia ja avalikkuse teadlikkuse ning huvi kasv vabatahtlikkuse ja selles valdkonnas tegutsevate inimeste ja organisatsioonide tegevuse osas. Valdkonna arengute, kitsaskohtade ja sündmuste tihedam kajastamine avalikus meedias. STRATEEGIA EESMÄRGID

  29. Eesmärk 6: Informatiivse, dünaamilise ja ühendava infokeskkonna kujundamine, mis tooks kokku tegutsevad ja potentsiaalsed vabatahtlikud, vabaühendused, ettevõtted ja rakendusüksused, oleks atraktiivseks infokanaliks valdkonnas toimuva kohta ka laiemale avalikkusele ja meediale. STRATEEGIA EESMÄRGID

  30. Kommunikatsioonitegevused Vabatahtlike tunnustamine Meedia Üleriigilised kampaaniad Ettevõtted Ühtne infoportaal ja vabatahtlike mess Potentsiaalne vabatahtlik Vabaühendused 30

  31. Küsimused aruteluks: kuidas oma sihtrühmi kõnetada? • Kellel on mis ülesanded? (Kodukant, maakondlik keskus, ühendused, riik, ….? • Mis on kõige olulisemad kommunikatsioonitegevused, millele just teie oma organisatsioonis panustate?

More Related