VALGA LINNA, HUMMULI VALLA, KARULA VALLA, TAHEVA VALLA, TÕLLISTE VALLA JA ÕRU VALLA

1. VALGA LINNA, HUMMULI VALLA, KARULA VALLA, TAHEVA VALLA, TÕLLISTE VALLA JA ÕRU VALLA ÜHINEMISE TEOSTATAVUS- JA TASUVUSANALÜÜS NING ÜHINE ARENGUSTRATEEGIA

2. Projekti eesmärk Käesoleva projekti eesmärgiks on: • viia läbi uuring võimaliku ühinemise tulemuslikkuse kohta, • leida alternatiivsed lahendused ühinemiseks, • töötada välja võimaliku ühinemise järgne arenguplaan • ning selgitada välja kohaliku rahva arvamus ühinemise alternatiivide kohta.

3. Töö toimus komisjonides • Juhtkomisjon (4 koosolekut) • Hariduse, kultuuri ja spordi komisjon (2 koosolekut) • Sotsiaalteemade ja tervishoiu komisjon (2 koosolekut) • Rahanduse, juhtimise ja varahalduse komisjon (2 koosolekut) • Majanduse ja ettevõtluse komisjon (2 koosolekut)

4. Uuringu esitamine Uuring on koostatud Advisio OÜ konsultantide poolt, kes koordineerisid uuringu läbiviimise protsessi ning vormistasid kogutud andmed ja töörühmade seisukohad uuringu kaustadesse: I osa – ühinemise põhimõtted (14 lk); II osa – sotsiaal-majanduslik analüüs (144 lk); III osa – ühinemise analüüs (80 lk); IV osa – ühine arengustrateegia (57 lk); V osa – ühinemise tegevuskava (5 lk). Presentation name

5. Probleemid - haridus Laste transportimine koolieelsetesse lasteasutustesse eelkõige väljaspool Valga linna on raskendatud (suured vahemaad, hõre asustus). Maakoolide õpilaste arvu langus (demograafilisest situatsioonist + linnakoolidesse viimine). Üldiselt ei oska paljud inimesed maakoole piisavalt väärtustada. Raskendatud on kvalifitseeritud õpetajate ja eriti uute noorte õpetajate leidmine. Probleem on erinevate õppeainete puhul erinev. Paljude õpetajate töötamine osalise tööajaga ning kaadri voolavus, mis ohustab väiksemate maakoolide sulgemist. Ei teki tugevat sidet koolide ja lastega. Munitsipaalelamupindade puudus õpetajatele (eelkõige noortele). Vähene uuendusmeelsus ja liitumine erinevate algatustega. Koolide juhtimises on senimaani märgata liialt vähe uuendusmeelsust ning erinevate algatustega kaasaminekut. Presentationname

6. Probleemid – kultuur Kultuurivaldkonna liialt suured majandamiskulud (hoonete ülalpidamiskulud, eriti küte ja remont) ning vähene rahaliste vahendite suunamine valdkonna sisuliseks arendamiseks. Maapiirkonna omapärast tingitud suured vahemaad ja transpordiküsimused, mis pärsivad inimeste võimalusi kooskäimiseks. Presentation name

7. Probleemid – sport Kohalike elanike kohatine madal tegutsemistahe ja olemasolevate rajatiste madal kasutusaktiivsus. Atraktiivsete sportimisvõimaluste puudumine maapiirkondades (jõusaalid, spordiplatsid). Presentation name

8. Probleemid – sotsiaalhoolekanne ja tervishoid • Perearstiteenuse kohatine halb kättesaadavus ning üldine perearstide puudus. • Sotsiaalkorterite puudus. • Puuetega laste eest hoolitsemine on halvasti korraldatud. • Abivajajate transport. • Alkoholism. • Teenuste killustatus. • Praktiliselt puudub ennetustöö. • Sotsiaaltöötajate erinev kompetents. Presentation name

9. Probleemid – majandus ja ettevõtlus Üldine ettevõtlussektori nõrkus. Uusi suuri ettevõtteid piirkonda ei teki ning samuti on halb areneda väikestel ettevõtetel, kuna puudub piisav turg ja haare laiemalt oma kaupu ja teenuseid müüa. Tööjõu (kvalifitseeritud) puudus. Kohapeal ei ole võtta mõistlikku tööjõudu. See pärsib uute ja suuremate ettevõtjate tulekut piirkonda. Kui võtta eesmärgiks näiteks mitmesaja töökohaga tootmisettevõtte rajamine piirkonda, siis ei ole võimalik Valga linnast ja lähimast ümbrusest leida sellises mahus oskuslikku tööjõudu. Üldine infrastruktuuri halb olukord (olulisim teede halb seisukord). Ettevõtja piirkonda tulekuks on vajalik luua toimiv taustsüsteem mitmekülgse ja korraliku infrastruktuuri näol. Transiidi arengu takerdumine. Piiripunkti mõju ja transiidi arendamise potentsiaal ei ole ennast tõestanud ning reaalseid arenguid ei ole toimunud. Samuti on pidurdunud arengud raudteesektoris. Presentation name

10. Probleemid – tehniline infrastruktuur Teede remontimise ja arendamise valdkond on see, millele laekub elanike ja ettevõtjate poolt enim kaebusi. Investeeringuvajadus kõigis omavalitsustes on väga suur, kuid arvestades reaalseid rahalisi võimalusi jäävad enamik teid remontimata. Teede üldine kvaliteet on väga halb. Viimasel ajal puuduvad rahalised vahendid isegi jooksvaks remondiks. Vee- ja kanalisatsioonivarustuse osas on suurimaks ja üldisemaks probleemiks vanad trassid, mis põhjustavad rohkelt lekkeid ja muid probleeme. Välisvalgustuse osas on võimalik välja tuua valgustuse rakendamise suurt jooksvat kulu ning samuti leidub suur hulk rekonstrueerimist vajavaid liine. Leidub ka kohti, kus valgustus üldse puudub. Presentationname

11. Probleemid - juhtimine Peamiseks puuduseks võib nimetada teatud kompetentside puudust, mistõttu peavad ametnikud tegelema mitmete valdkondadega korraga ning seetõttu võib langeda teenuse ja asjaajamiskorra kvaliteet. Valga linna puhul on optimaalne ametnike struktuur kujunenud ning suuremaid probleeme ei esine. Näiteks Hummuli valla majandus- ja ehitusspetsialist tegeleb täiendavalt keskkonnaküsimustega ja jäätmehooldusega, Taheva valla maakorraldaja tegeleb ehitusküsimustega, Tõlliste valla abivallavanem tegeleb ehitusküsimustega ja veel palju muuga, Õru vallavanem tegeleb ehitusküsimustega, majandusasju lahendab valla allasutus. Seega peamised puudujäägid jäävad ehitus- ja planeerimisvaldkonda, keskkonnavaldkonda ning hariduse- ja kultuurivaldkondadesse. Samuti puuduvad maaomavalitsustel arendusspetsialistid. Presentationname

12. Alternatiivid 0-alternatiiv: ükski nimetatud omavalitsustest ei ühine ning säilib senine halduskorraldus. I-alternatiiv: maksimaalse ühinemise variant, mille käigus ühinevad kõik nimetatud kuus omavalitsust (võimalikud alavariandid). Maksimaalse ühinemise käigus tekiks omavalitsus kogupindalaga 912,3 km2 (Valga linn 16,5 km2, Hummuli 162,7 km2, Karula 230 km2, Taheva 204,7 km2, Tõlliste 193,8 km2 ja Õru 104,6 km2 vallad), mis oleks Eesti pindalalt kõige suurem omavalitsus. Järgneksid Märjamaa 871,6 km2, Suure-Jaani 742,8 km2 ja Kuusalu 707,9 km2 vallad. II-alternatiiv: ühinevad Hummuli, Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru vallad ning Valga linn jääb toimima eraldiseisva omavalitsusüksusena. Nimetatud alternatiivi puhul toimuks kõigi uuringus käsitletud maaomavalitsuste omavaheline ühinemine. Ühinemise puhul muutub kõige valulikumaks küsimuseks omavalitsuse juhtimine, identiteedi kujundamine ning ühe tugeva (valla)keskuse tekitamine. Presentationname

13. Soovitused ühinemiseks Advisio ei saa öelda, kas ühineda või mitte, sest peale uuringus toodud argumentide ning teemade on olemas veel kohaliku kultuuriga seotud väärtused, mida on äärmiselt raske ühel konsultatsiooniettevõttel hinnata. Soovitused ühinemiseks –uuringu tulemustele tuginedes on mõistlik kaaludaI-alternatiivi ehkmaksimaalse ühinemise variandi elluviimist. Maksimaalse ühinemise käigus tekiks omavalitsus kogupindalaga 912,3 km2, mis oleks Eesti pindalalt kõige suurem omavalitsus. Järgneksid Märjamaa 871,6 km2, Suure-Jaani 742,8 km2 ja Kuusalu 707,9 km2 vallad. Maksimaalse ühinemise puhul muutub kõige olulisemaks keskuste hierarhia ning avalike teenuste osutamise põhimõtted ja kättesaadavus maapiirkondades. Maksimaalsest ühinemisest võib reaalses elus välja kasvada uuringus käsitlemata alternatiive: ühe või enama valla ühinemine Valga linnaga. Presentation name

14. Olulisemad soovitused valdkondlike analüüside tulemusena Rakendada volikogu juures maaelu komisjoni töö ning analüüsida otsuseid maapiirkondade huvidest lähtuvalt (ääremaastumise küsimustega tegelemine). Tõsiselt on vajalik kaaluda osade teenuste delegeerimist kolmandale sektorile. Rajada piirkondlikud teeninduspunktid endistesse vallakeskustesse ning luua teenuskeskuste selge hierarhia. Töötada välja ühistel aluste toimiv ühistranspordi võrgustik ning lülitada liiklusskeemi kõik olulisemad asustuskeskused. Lähtuda teenuse kättesaadavusest, mitte liinide majanduslikust tasuvusest. Vajalik on kaaluda erinevate maapiirkondade omavahelist ühendamist, et tekiks ühtne identiteet. Liikluse tagamine ainult endiste vallakeskuste ja Valga linna vahel ei ole piisav lahendus. Vajalik on luua ühtne õpilastranspordi pakkumise mudel ning korraldada õpilastransport uues omavalitsuses ühistel alustel. Õpilastranspordi korraldamisega tegeletakse väljaspool Valga linna piiri. Presentationname

15. Olulisemad soovitused valdkondlike analüüside tulemusena Moodustada maapiirkondade lasteaedadest üks asutus ning säilitada kõik piirkondlikud rühmad ning liita maaraamatukogud. Algatada erinevaid koostööprojekte ning koordineerida koolide ühisüritusi, millest on võimalik osa saada kõikidel koolidel. Traditsioonide tekkimisel süveneb omavalitsuse sisene ühtekuuluvustunne. Külaliikumisele suunatud arendusspetsialisti potentsiaali rakendamine ning kõikide piirkondade arengu tagamine ning organisatsioonide nõustamine projektide initsieerimisel, kirjutamisel ja hilisemal elluviimisel. Sotsiaalteenuste pakkumise struktuuri korrastamine ning ametnike spetsialiseerumine, mis võimaldab ülesannete jaotuse optimeerimise abil tegeleda senisest enam individuaalse klienditööga, kus senisest suurem osakaal on ennetustegevusel. Tekkiva eelarve mahuefekti oskuslik kasutamine ning investeeringute prioriteedi seadmine lähtudes olemasolevate probleemide ulatusest ja tõsidusest. Presentation name

16. Ühinenud omavalitsus Ühinenud omavalitsust hakkab tulevikus juhtima eeldatavalt 21-liikmeline volikogu, mille juures tegutsevad seitse temaatilist komisjoni. Täidesaatva võimuorganina hakkab kohalikku elu korraldama viie-liikmeline vallavalitsus, kes rakendab tööle vallavalitsuse kui ametiasutuse, kus ühtekokku seitsmes osakonnas töötab 68 ametnikku (hetkel 92). Lisanduvad ligikaudu 720 allasutuste töötajat ning ligikaudu 70 abiteenistujad (sh. hooajalised töötajad). Ühinemise järgselt koondub omavalitsuse juhtimine Valga linna, kuid kohapeale endistesse vallakeskustesse luuakse piirkondlikud teeninduspunktid, kus rakendatakse tööle infospetsialistid, kes on võimelised vastama inimeste päringutele, selgitama erinevate omavalitsuse teenuste kättesaadavust ja tarbimise võimalusi ning korraldavad kodanike suunamist pöördumiste korral. Presentation name

17. Eeldatavad NEGATIIVSED muutused Üleminekuperioodil tekib omavalitsuse juhtimises teatud seisaku aeg, mille pikkust on raske prognoosida ning sõltub uute juhtide ja uue volikogu võimekusest. Seisak on tingitud organisatsioonikultuuri loomisest ning erinevate meetodite ja tööstiilidega harjunud ametnike sulandamisest uude keskkonda. Kohalikele elanikele tundub, et kohalik võim on neist kaugenenud, kuid hea juhtimise korral on võimalik saavutada olukord, kus pole kadunud huvi omavalitsuse kaugemate piirkondade vastu. Ääremaastumise probleemi aitavad vältida eelkõige maaelu komisjoni moodustamine volikogu juurde ning külaliikumise küsimustega tegeleva arendusspetsialisti ametikoha loomine. Pikeneb otsuste menetlemise aeg. Volikogu muutub eelkõige erinevate piirkondade häälekandjaks ning eriarvamusi välja toovaks esinduskoguks. Presentation name

18. Eeldatavad POSITIIVSED muutused Paraneb omavalitsuse poolt pakutavate avalike teenuste kvaliteet, kuid teenuste kättesaadavus ei pruugi oluliselt paraneda, seda eelkõige maapiirkondades väljaspool suuremaid asustuskeskusi. Siiski on võimalik ohtu elimineerida tõhusa ühistranspordi võrgustiku loomise ja e-teenuste juurutamise abil, mida toetavad piirkondlikud teeninduspunktid. Oluliseks muutub endistes vallakeskustes teeninduspunktide toimimine ning suhtlemine kohalike elanikega, kuna esialgselt on psühholoogiliselt raske aktsepteerida bürokraatliku halduse suurenemist ning valla juhtimise muutumist spetsialistikeskseks (isiklike kontaktide vähenemine). Korraldatakse ümber omavalitsuse poolt hallatavate asutuste struktuur ja tööpõhimõtted avalike teenuste kvaliteedi kasvatamisest lähtuvalt. Strateegiliste arengukavade kvaliteet tõuseb, eriti strateegilise komponendi osas. Suurema omavalitsuse kontekstis on võimalik analüüsida ja prognoosida arengulisi küsimusi laiemas plaanis ning leida efektiivsemaid lahendusi (seda on võimalik teha ka omavalitsusüksuste koostöös, kuid koostöö mittesujumise korral jääb projektide elluviimine vaid jutu tasemele). Presentationname

19. Eeldatavad POSITIIVSED muutused Tõhusamaks ja läbimõeldumaks muutub omavalitsuse eelarve koostamine ja investeeringute planeerimine. Mahuefekti tõhusal rakendamisel on võimalik tagada kiirem areng ning kutsuda esile efektiivsemaid muutusi. Oluliselt kasvab külavanemate roll ning kolmanda sektori ja omaalgatuse tähtsus. Õigesti talitades arendatakse välja maapiirkondade nišid ning luuakse tugevad keskused endistesse vallakeskustesse ning muudesse tihedama asustusega paikadesse. Hea juhtimise korral tekib teenuste pakkumise hajutamine erinevate piirkondade vahel. Jõuvahekorrad omavalitsuse volikogus joonistuvad selgemalt välja. Oluliselt kasvab volikogu roll otsuste tegemisel. Töömahu kasvamine ja otsuste kaalukuse suurenemine pikendab menetlemise aega ning seetõttu muutub üha olulisemaks ettevalmistav analüütiline töö volikogu komisjonide tasemel. Presentation name

20. Ühinenud omavalitsuste tulude ja kulude arvestus koondina Kasutades maksimaalset kokkuhoidmise alternatiivi on võimalik ühtekokku säästa ca 5,83 miljonit krooni (sh. 4,23 miljonit ametnike palgafondilt, 0,6 miljonit volikogu kuludelt ning 1,0 miljonit valitsussektori majandamiskuludelt). Siiski on mõistlik tõsiselt kaaluda pädeva ametnikkonna loomist ning kogu Eesti mõistes konkurentsivõimeliste spetsialisti palkade loomist. Sellisel juhul kasvataks palgafond kulusid hoopis 1,44 miljoni krooni võrra ning kokkuhoid koondina oleks ca 0,1-0,2 miljonit krooni aastas (arvestusega, et volikogu kulusid ja valitsussektori majandamiskulusid ikkagi kärbitakse). Kulutused suurenevad kultuuri valdkonnas eeldatavalt ca 0,15 miljoni krooni võrra, mis on seotud loodava maaraamatukogu juhtaja ametikohaga (palgafond aastas). Kokku on võimalik tulusid kasvatada 4,02 miljoni krooni võrra (sh. 2,42 miljonit krooni maamaksu viimine maksimaalse määrani, lasteaedade puhul lapsevanemate omaosaluse tõstmine maksimaalse määrani 0,46 miljonit krooni ning toidupäeva maksumuse ühtlustamine maksimaalseni 1,14 miljonit krooni). Ühinemise järgselt tagatakse riigi poolt nelja aasta jooksul tasandus- ja toetusfondi suurus ning lisarahastus, kuid alates viiendast aastast hariduse lisarahastus kaob 2010. a. andmetele tuginedes ca 2,6 miljoni krooni ulatuses. Presentation name

21. Seega, hoides kokku maksimaalselt ning samuti kasvatades tulusid maksimaalselt on koondina võimalik saada ühinemisest kasu 9,85 miljonit krooni aastas (arvestatuna 2010. a. eelarvetele tuginedes). Riigilt tuleva hariduse lisarahastuse kadumisel peab arvestama ca 2,6 miljoni suuruse kahjumiga alates viiendast aastast peale ühinemist. Ühinemispiirkonna omavalitsuste 2010. a. eelarvete summaarne maht on 232,8 miljonit krooni. Viiendal aastal peale ühinemist (aluseks 2010): saada aastas kasu 9,85 miljonit, kaotades 2,6 miljonit on kasu 7,25 miljonit, mis on 232,8-st miljonist 3,1%. Majanduslik kasu ei ole eriline argument. Presentationname

22. Ühinemistoetus Valga ühinemispiirkonna puhul kujuneb eeldatavalt ühinemistoetus järgnevalt: Valga linn 4 miljonit, Hummuli vald 2 miljonit, Karula vald 2 miljonit, Taheva vald 2 miljonit, Tõlliste vald 2 miljonit, Õru vald 2 miljonit krooni, moodustades kokku 14 miljonit krooni. Presentation name

23. Aitäh!