Sooline võrdõiguslikkus – põhimõisted, järgimine ja edendamine

1. Sooline võrdõiguslikkus – põhimõisted, järgimine ja edendamine 19.01.2006 Margit Sarv

2. Ettekande ülesehitus I Põhimõisted II Kuidas mitte sattuda seadusega pahuksisse III Kuidas soolise võrdõiguslikkust edendada IV Soolise võrdõiguslikkuse voliniku töö

3. Soolise võrdõiguslikkuse seadus • Vastu võetud 7. aprillil 2004 • Jõustunud 1. mail 2004 • Kohaldatakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades • Nõudeid ei kohaldata: 1) registrisse kantud usuühendustes usu tunnistamisele ja viljelemisele või vaimulikuna töötamisele;2) perekonna- või eraelu suhetes (SoVS § 2)

4. Põhiseaduslikud õigused • Eesti Vabariigi põhiseadus § 12 – võrdsus seaduse ees ja diskrimineerimise üldkeeld § 19 – indiviidi õigus vabale eneseteostusele ja teiste isikute õiguste austamine, seaduskuulekus

5. I Mis on sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus on naiste ja meeste • võrdsed õigused, • võrdsed kohustused, • võrdne vastutus tööelus, hariduse omandamisel ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel (SoVS § 1)

6. Otsene sooline diskrimineerimine Otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras. Otsene sooline diskrimineerimine on ka isiku ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega ning seksuaalne ahistamine (SoVS § 3 lg 1 p 3)

7. Kaudne sooline diskrimineerimine Kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tegevus seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud (SoVS § 3 lg 1 p 4)

8. Seksuaalne ahistamine Seksuaalne ahistamine leiab aset, kui esineb mis tahes alluvus- või sõltuvussuhtes isikule soovimatu tahtlik sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, mis loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna, ning isik kas tõrjub sellist tegevust või talub sellist tegevust põhjusel, et see on otseselt või kaudselt väljendatuna eelduseks teenistusse või tööle võtmisele, töösuhte säilimisele, koolitusele lubamisele, tasu maksmisele või muudele eelistustele või soodustustele (SoVS § 3 lg 1 p 5)

9. Sooliseks diskrimineerimiseks ei loeta: • sätteid, mis sisaldavad naiste erilist kaitset seoses raseduse ja sünnitamisega; • kohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtestamist ainult meestele; • ainult naiste või ainult meeste vastuvõtmist mittetulundusühingu liikmeteks, kui see tuleneb ühingu põhikirjast; • tööle saamisel või selleks vajaliku koolituse võimaldamisel erinevat kohtlemist isiku soo tõttu, kui sugu on teatud kutsetegevuse olemuse või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav nõue ning taolise erineva kohtlemise eesmärk on õigustatud ja nõue proportsionaalne eesmärgiga; • soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist, mis annavad eeliseid alaesindatud soole või vähendavad soolist ebavõrdsust. (SoVS § 5 lg 2)

10. II Soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmine • Värbamine, tööle või ametikohale valimine • Töö kestuse või ulatuse määramine • Töö tasustamine • Edutamine • Koolitusele või väljaõppele saatmine • Tööülesannete jaotamine ja töötingimuste kehtestamine • Kaitse seksuaalse ahistamise eest • Töötingimuste halvendamine, karistamine • Töösuhte lõpetamine (SoVS § 6)

11. Tööandja kohustus anda seletusi ja esitada andmeid • Palga arvutamise aluste kohta • Põhjendused ja andmed valituks osutunud isiku kohta: - tööstaaž; - haridus; - töökogemus ja muud tööks vajalikud oskused; - muud selgeid eelised andvad oskused või põhjendused. (SoVS § 7)

12. III Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Tööandja kohustus edendada soolist võrdõiguslikkust: • Vabadele töökohtadele mõlemast soost isikute tööle võtmine • Erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naiste ja meeste töölevõtmine ja • neile edutamisel võrdse kohtlemise tagamine • Töötingimuste sobivaks kujundamine nii naistele kui meestele ja • töö- ja pereelu ühitamisvõimaluste tõhustamine vastavalt töötajate vajadustele • Töötaja kaitsmine seksuaalse ahistamise eest töökeskkonnas • Töötajate teavitamine nende õigustest • Regulaarne teavitamine soolise võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis • Soopõhiste statistiliste andmete kogumine (SoVS § 11)

13. Kuidas tagada parem õiguste kaitse • Kohtuvälised kaebemehhanismid lisaks kohtusse pöördumise võimalusele (töövaidluskomisjonid, õiguskantsler, soolise võrdõiguslikkuse volinik) • Isiku esindamise võimalus õigustatud huviga organisatsioonidel (ametiühingud, naiste ühendused, ohvriabi organisatsioonid) • Jagatud tõendamiskohustus • Mõistlik kahju hüvitis (SoVS § 13) • Nn ‘ohvristamise’ keeld (SoVS § 6 lg 2 p 6)

14. Kuidas toimida diskrimineerimiskahtluse korral • Taotleda kirjalikku seletust tööandjalt SoVS § 6 lg 1 alusel diskrimineerimise kahtluse korral • Tööandja kohustatud andma seletuse 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest, esitades põhjenduseks järgmised andmed: 1) tööstaaž 2) haridus 3) töökogemus ja muud tööks vajalikud oskused4) muud selgeid eeliseid andvad oskused või põhjendused SoVS § 6 lg 2 alusel diskrimineerimise kahtluse korral peab tööandja andma selgituse 15 tööpäeva jooksul

15. Kohtuvälised õiguste kaitse vahendid • Õiguskantsleri nn ombudsmani menetlus • Õiguskantsleri lepitusmenetlus • Soolise võrdõiguslikkuse voliniku arvamus

16. Õiguskantsleri nn ombudsmani menetlus • Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi järelevalvealune asutus) järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava (ÕKS § 19 lg 1) • ÕK võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui see on esitatud pärast ühe aasta möödumist õiguste rikkumisest teada saamisest (ÕKS § 34 lg 2 p 1) • Õiguskantsleri ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul. ÕK seisukoht on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav • Ettepaneku täitmise korral võib ÕK teha ettekande asutus üle järelevalvavale asutusele, Vabariigi Valitsusele või Riigikogule

17. Õiguskantsleri lepitusmenetlus diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks • Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineerinud soo tõttu (ÕKS § 19 lg 2 p 1) • Lepitusmenetlus on vabatahtlik, konfidentsiaalne • ÕK võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui see on esitatud pärast nelja kuu möödumist väidetavast diskrimineerimisest teada saamisest • ÕK võib teha ettepaneku asjakohaste toimingute sooritamiseks, hüvitise maksmiseks ja avaldaja õiguste taastamiseks • Lepitusmenetluse poolte kokkuleppe kinnitab ÕK, pooltele täitmiseks kohustuslik, see on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav, kokkuleppe võib esitada kohtutäiturile täitmiseks • Lepitusmenetluse katkemisel on isikul õigus 30 päeva jooksul pöörduda kohtusse

18. Soolise võrdõiguslikkuse voliniku arvamus SoVS § 17. Voliniku arvamus (1) Volinik annab arvamuse diskrimineerimise läbi kannatanud isikule ja isikule, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuse eesmärk on anda hinnang, mis võimaldaks koostoimes käesoleva seaduse ning Eesti Vabariigi jaoks siduvate välislepingute ning muude õigusaktidega hinnata, kas konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. (3) Arvamuse taotleja esitab volinikule avalduse, milles on kirjeldatud soolisele diskrimineerimisele viitavad asjaolud. (4) Arvamuse andmiseks on volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt, kes võivad omada diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku informatsiooni, ja nõuda kirjalikke seletusi oletatava soolise diskrimineerimise asjaolude kohta, dokumentide või nende koopiate esitamist tema määratud tähtaja jooksul. (5) Arvamus antakse kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse esitamisest arvates.

19. Soolise võrdõiguslikkuse voliniku pädevus Volinik:1) jälgib käesoleva seaduse nõuete täitmist;2) võtab vastu isikute avaldusi ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta;3) analüüsib seaduste mõju naiste ja meeste seisundile ühiskonnas;4) teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohalikele omavalitsustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta;5) nõustab ja teavitab Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi ning kohalike omavalitsusüksuste asutusi käesoleva seaduse rakendamist puudutavates küsimustes;6) võtab tarvitusele meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks (SoVS § 16)

20. Margit Sarv Soolise võrdõiguslikkuse volinik e-post: info@svv.ee telefon: 626 9111 faks: 6992 209 aadress: Gonsiori 29, 15027 Tallinn kodulehekülg: www.svv.ee