1 / 17

Laamtektoonika, Maa laamad

Laamtektoonika, Maa laamad. Riina Laidemäe Sille Lihulinn. Maa siseehitus. Tuum – sisetuum ja välistuum Vahevöö Maakoor. Maakoor ehk litosfäär. Jaguneb: Ookeaniline maakoor – õhem; koosneb peamiselt basaldist ja sinna peale settinud setetest;

bonner
Download Presentation

Laamtektoonika, Maa laamad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Laamtektoonika, Maa laamad Riina Laidemäe Sille Lihulinn

  2. Maa siseehitus • Tuum – sisetuum ja välistuum • Vahevöö • Maakoor

  3. Maakoor ehk litosfäär • Jaguneb: • Ookeaniline maakoor – õhem; koosneb peamiselt basaldist ja sinna peale settinud setetest; • Mandriline maakoor – paksem; koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest.

  4. Laamad • Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. • Astenosfäär – poolvedel kivimimass, millel triivivad litosfääri laamad. • Laamtektoonika – geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi.

  5. Laamad • Litosfäär koosneb seitsmest suuremast laamast: Põhja-Ameerika laam, Lõuna-Ameerika laam, Antarktika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, Austraalia laam, Vaikse ookeani laam; ja umbes 20 väiksemast laamast.

  6. Laamad

  7. Laamade liikumine • Laamad liiguvad soojuslike konventsioonivoolude tõttu – suurema tihedusega ained liiguvad planeedi sisemusse ja väiksema tihedusega maapinna suunas. • Laamad liiguvad erineva kiirusega ja eri suundades.

  8. Laamade liikumine • Aeglaselt liiguvad suuri mandreid kandvad laamad, mis nihkuvad ookeani keskmäestike teljest 2-4 cm aastas. • Kiiremini liiguvad ookeanilise maakoorega laamad – 10-16 cm aastas. • Laamad võivad üksteisest eemalduda või kokku põrgata, aga ka küljetsi nihkuda. • Laamade eemaldumisel teineteisest tekib uus maakoor, põrkumisel see hävib.

  9. Laamade lahknemine • Toimub enamasti ookeanide keskmäestikes, mis kujutavad endast paljudest paralleelsetest ahelikest ja nende vahel asuvatest lõhedest koosnevat süsteemi. • Lõhesid mööda tungib magma maakoorde, tardub seal, tekivad kivimid. • Kivimite kuhjumisel tekivadki veealused mäeahelikud, mis üle veepinna ulatudes moodustavad vulkaanilisi saari. Näiteks Bouvet’ saar ja Surtsey saar.

  10. Bouvet’ saar

  11. Surtsey saar

  12. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine • Sukeldub raskem ookeanilise laama serv mandrilaama alla. • Sellistesse kohtadeses tekivad ookeanis süvikud. • Mandrilaama servale tekivad aga mäestikud. • Sellega kaasnevad vulkaanipursked ja maavärinad. • Nii on tekkinud näiteks Peruu-Tšiili süvik ja Andid.

  13. Kahe ookeanilise laama põrkumine • Sukeldub ühe laama serv vahevöösse. • Sukeldumisejoont tähistavad süvikud. • Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd, mis võivad moodustada saarestikke. • Näiteks Mariaani süvik ja Mariaani saarestik

  14. Kahe mandrilise laama põrkumine • Nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeteks mäeaehelikeks. • Liiga kerged, et üksteise alla sukelduda. • Esineb tugevaid maavärinaid, kuid mitte vulkaanipurskeid. • Nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik.

  15. Laamade liikumine küljetsi • Laamad liiguvad üksteise suhtes piki kokkupuutejoont, takistades nii teineteise liikumist. • Tugevate pingete vallandumisel tekivad purustavad maavärinad. • Näiteks San Andrease murrang.

  16. San Andrease murrang • Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laamu eraldav murrang. • Murrangu pikkuseks on 1300 km. • On põhjustanud California osariigis mitmeid raskete tagajärgedega maavärinaid, millest üks kuulsaim on San Francisco maavärin 1906. aastal.

  17. Täname tähelepanu eest!

More Related