1 / 12

Kalanduse struktuuriabi Riiklikus Arengukavas 2004-2006

Kalanduse struktuuriabi Riiklikus Arengukavas 2004-2006. EL Ühtse Kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks on loodud – Kalanduse Arendusrahastu ( Financial Instrument for Fisheries Guidance – FIFG ). Põhilised EL määrused. Nõukogu määrus nr 1260/1999 , üldsätted struktuurifondide kohta

blake
Download Presentation

Kalanduse struktuuriabi Riiklikus Arengukavas 2004-2006

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kalanduse struktuuriabi Riiklikus Arengukavas 2004-2006

  2. EL Ühtse Kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks on loodud – Kalanduse Arendusrahastu (Financial Instrument for Fisheries Guidance – FIFG)

  3. Põhilised EL määrused Nõukogu määrus nr 1260/1999, üldsätted struktuurifondide kohta Nõukogu määrus nr 1263/1999 Kalanduse Arendusrahastu kohta 21. juuni 1999 Nõukogu määrus nr. 2792/1999, mis sätestab detailsed eeskirjad ja meetmed Ühenduse struktuurabi andmiseks kalanduse sektoris

  4. Kalanduse Arendusrahastu raames rakendatavate meetmete eesmärgiks on: • saavutada püsiv tasakaal kalavarude ja nende kasutamise vahel • tugevdada struktuuride konkurentsivõimet ning majanduslikult elujõuliste ettevõtete arengut selles sektoris • parandada kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega varustamist ja suurendada nende lisandväärtust • toetada kalapüügist ja vesiviljelusest sõltuvaid piirkondi

  5. RAK 2004-2006 Aastatel 2004-2006 on planeeritud Kalanduse Arendusrahastu raames rakendada 5 meedet: • Meede 18. Vesiviljeluse investeeringutoetus • Meede 19. Kala ja vesiviljelussaaduste töötlemise investeeringutoetus • Meede 20. Uute turgude leidmine • Meede 21. Kalasadamate moderniseerimine • Meede 22. Kalalaevastiku restruktureerimine • 22.1 Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine • 22.2 Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine • 22.3 Kalanduse restruktureerimisega kaasnevad sotsiaalsed meetmed

  6. Vesiviljelus ??? Vesiviljelus (ingl. k. “aquaculture”) on: veeorganismide sealhulgas kala, molluskite, koorikloomade ja veetaimede kasvatamine. Kasvatamine on viljeldava liigi regulaarne täiendamine, söötmine, kaitsmine ja muu selline tegevus, toodangu suurendamise eesmärgil.

  7. Meede 18.Vesiviljeluse investeeringutoetus Eesmärgiks on: • tootmistingimuste kaasajastamine ja uutetehnoloogiate juurutamine • toodangu kvaliteedi tõstmine • vesiviljelusega kaasneva keskkonnakoormusevähendamine • toodangumahu suurendamine

  8. Toetatavad tegevused • kasvatustiikide, -basseinide ning -sumpade jamuude vesiviljelusrajatiste rajamine jarenoveerimine koos juurdekuuluvate seadmetega • uute masinate ja seadmete, sealhulgas integreeritudinfotehnoloogia (arvuti riist- ja tarkvara) ja kalaesmatöötlemisvahendite ostmine • negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine (settetiikide rajamine, filterseadmete paigaldamine jne) • keskkonnamõju hindaminelitsentseeritud ekspertide poolt Ei toetata: veekogude asustamist kalaga, kasvatusmaterjali hankimist

  9. Toetuse taotlejad Vesiviljelusega tegelevad või alustadasoovivad ettevõtjad. Taotleja peab: • tõestama ettevõtte majanduslikku jätkusuutlikkust; • piisavaid kutseoskuseid ja pädevust; • täitma keskkonna, hügieenitingimuste ja loomade heaoluga seotud miinimumnõudeid või hakkab neid täitma peale investeeringu tegemist.

  10. Toetuse määr ja rakendamispiirkond Avaliku sektori poolset toetust võib taotleda kuni 60% investeeringu kogumaksumusest. Rakendamise piirkonnaks on Eesti.

  11. Taotluste vastuvõtmine ja menetlemine Antud meetme rakendamisüksuseks onPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Taotlused vaadatakse läbi ja otsus langetatakse vastavalt toetuse saamise kriteeriumidele lähtudes vastaval aastal meetmele eraldatud rahalistest vahenditest.

  12. Meede 18. rahastamine 2004-2006(miljonites kroonides - 1999 aasta hindades)

More Related