Jeremy rifkin t l pp originaal 1995 eesti keeles 1998
Download
1 / 22

Jeremy Rifkin “TÖÖ LÕPP” Originaal 1995, eesti keeles 1998 - PowerPoint PPT Presentation


  • 177 Views
  • Uploaded on

Jeremy Rifkin “TÖÖ LÕPP” Originaal 1995, eesti keeles 1998. Tööhõive, inimese identiteedi ja ühiskondlike suhete probleemid infoajastul. Seos Marxiga:. Marx nägi ette, et “automatiseeritud tootmise süsteem” asendab inimtööjõu majandusprotsessis. Ta nimetas seda “töö viimaseks metamorfoosiks:

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' Jeremy Rifkin “TÖÖ LÕPP” Originaal 1995, eesti keeles 1998' - blade


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
Jeremy rifkin t l pp originaal 1995 eesti keeles 1998

Jeremy Rifkin“TÖÖ LÕPP”Originaal 1995, eesti keeles 1998

Tööhõive, inimese identiteedi ja ühiskondlike suhete probleemid

infoajastul


Seos marxiga
Seos Marxiga:

  • Marx nägi ette, et “automatiseeritud tootmise süsteem” asendab inimtööjõu majandusprotsessis.

  • Ta nimetas seda “töö viimaseks metamorfoosiks:

  • “See, mis oli töölise töö sisu, saab masina tööks.”


Probleem
Probleem:

  • Sedamööda, kuidas eelolevatel kümnenditel inimtööjõud asendub üha suuremal määral masinatega, “vabastatakse” miljonid inimesed tööst. Nii jäävad nad väljapoole majandusprotsessi ja turgu.

  • “KASUTAMATA INIMTÖÖ SAAB OLEMA SAABUVA AJASTU KESKSE TÄHTSUSEGA REALITEET JA PROBLEEM”, MILLEST SÕLTUB KOLMANDA TÖÖSTUSREVOLUTSIOONI ÜLEELAMINE.


1994. aastal oli maailmas töötuid ligi 800 miljonit.Igal aastal kaotatakse USA suurettevõtetes ligi 2 miljonit töökohtaSee tähendab, et mõne prognoosi järgi kaob 90 miljonit töökohta 124 miljonist


“Ettekujutus ühiskonnast, mis ei rajane enam tööle, on nii sügavalt võõras kõigile meie ettekujutustele sellest, mil viisil organiseerida suuri inimhulki ühiskondlikuks tervikuks, et meil seisab tõenäoliselt ees vajadus ümber hinnata ühiskondliku leppe põhilisimad alused”(lk 31)


“Üleminek massilisel tööhõivel põhinevast ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist. Üksikisiku rolli ümberdefineerimine ühiskonnas on võib-olla saabuva aja kõige viljakam mõtlemisteema.”


P llumajandus t stus teenindus teadmistesektor t line kaob tootmisest nagu hobune p llumajandusest
Põllumajandus ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist. →Tööstus→Teenindus→Teadmistesektor“Tööline kaob tootmisest nagu hobune põllumajandusest.”


Tehnoloogilise n rgumise idee majanduspoliitika alus t stusriikides
Tehnoloogilise nõrgumise idee: ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist. majanduspoliitika alus tööstusriikides

  • Uus tehnoloogia:

  • kiirendab tootlikkuse arengut

  • alandab tootmiskulusid

  • suurendab odavate kaupade pakkumist

  • See omakorda:

  • stimuleerib ostujõu kasvu

  • avardab turge

  • loob juurde uusi töökohti

  • Niisiis: tehnoloogia edusammud saavad osaks massidele odavnevate kaupade, kasvava ostujõu ja rohkete tööpakkumiste näol...


Tarbimise evangeelium
TARBIMISE EVANGEELIUM ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist.

  • Sõna “tarbimine” – consumption – tähendas algselt “hävitamist, rüüstamist, alistamist, ärakulutamist”

  • Veel 1920. aastateni oli sel negatiivne tähendus, näiteks räägiti, et tuberkuloos “konsumeerib” haiget...

  • Rifkin: “Tarbimise metamorfoos pahest hüveks on üks 20. sajandi olulisemaid, ent ka üks vähemuuritud nähtusi.” (lk 37)


Tarbimise evangeelium 2
Tarbimise evangeelium 2 ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist.

  • Tööstussuhete konsultant Edward Codrick tõi käibele termini

  • RAHVUSE UUS MAJANDUSLIK EVANGEELIUM

  • Varem: protestantlik töö-eetika väärtustas kokkuhoidlikkust, kasinust, järeltulevatele põlvedele parema elujärje tagamist

  • Eneseohverduse voorust peeti väärtuslikumaks kui silmapilkse rahulduse otsimist turul


Tarbimise evangeelium 3
Tarbimise evangeelium 3 ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist.

  • Äriliidrid pingutasid selle nimel, et luua

  • RAHULDAMATU TARBIJA

  • Näiteks Charles Kettering (General Motorsist):

  • “Majandusliku õitsengu võti seisneb organiseeritud viisil rahulolematuse tekitamises.”

  • Niisiis hakati automudeleid igal aastal muutma ja püüti reklaamikampaania abil kasvatada rahulolematust olemasoleva mudeliga....


Tarbimise evangeelium 4
Tarbimise evangeelium 4 ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist.

  • Uut tüüpi reklaam:

  • Varem kasutati utilitaristlikke argumente ja jagati kirjeldavat infot

  • Näiteks: Coca-Colat tutvustati algul peavalurohuna ja patent kuulus ühele Atlanta apteekrile.

  • Patendi ostis ära Asa Candler ja kujundas toote ümber karastusjoogiks:

  • “...paljudel inimestel esineb peavalu kõigest kord aastas. Aga on olemas üks hirmus haigus, mille käes igaüks meist... kannatab päevast päeva... mida ravitakse kuue kuni kaheksa kuu vältel aastast ja millest saadakse ka kergendust, kuid mis vähem kui tunni aja pärast on jälle tagasi. See haigus on janu!”


Tarbimise evangeelium 5
Tarbimise evangeelium 5 ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist.

  • Reklaamis: emotsioonidel põhinev mängimine staatusele ja ühiskondlikule diferentseeritusele: äärelinnad, “Jones’idega sammupidamine

  • Tarbijakrediit: 1929. a kriisi eel osteti 60 protsenti autodest, raadiotest, mööblist võlgu.

  • Hazel Kyrk: “Rikaste luksus tuleb muuta vaesemate klasside vajaduseks.”

  • “Moodsa – vanamoodsa” vastandamine, “kodukootud” esemete halvustamine

  • “STAATUSE ALUSEKS EI OLE ENAM VÕIME ASJU VALMISTADA, VAID VÕIME NEID OSTA” (H. Braverman)


N gemus tehnoparadiisist
Nägemus tehnoparadiisist ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist.

  • Iga ühiskond loob endale idealiseeritud ettekujutuse tulevikust, mis aitab suunata rahva kujutlusvõimet ja energiat.

  • Näiteks: tõotatud maa, taevane paradiis, kommunism...

  • Moodsal ajal tööstusriikides: usk tulevikumaailmasse, kus masinad asendavad inimtöö ning saabub külluse- ja jõudeolekuajastu...


Tehnoparadiis
Tehnoparadiis ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist.

  • USA-s valitses nende riigi ajaloo algusest peale korraga kaks suurt mõttevoolu:

  • Taevane ja igavene lunastus (religioosne)

  • Loodusjõud ja võitlus nendega (metsiku lääne hõivamise paatos)

  • Masinast saab kultuuriikoon eriti 19. sajandi viimasel veerandil:

  • “Inimene on muutunud mehaaniliseks ka oma peas ja südames, nii nagu on muutunud mehaaniliseks tema käsi” (inglise kriitik Thomas Carlyle)


Religiooni ja tehnoprogressi kummaline liit
Religiooni ja tehnoprogressi kummaline liit ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist.

  • 19. sajandi lõpul tekib uus ilmalik pseudoreligioon, eriti ulmekirjanduse baasil.

  • Iseloomulikke pealkirju:

  • “Maa täiustamine”, “Uus epohh”, “Suur ärkamine”, “Kuldne ajastu”, “Miljonär”, “Rikkuse päev”, “Elu tehnokraatias”, “Milltillionäär”.

  • Idee, et teadus ja tehnika käsikäes usinate töötajate riigiga viib meid suure rikkuse ja rohke jõudeajaga maapealsesse paradiisi, on tänaseni juhtiv ühiskondlik ja majanduslik paradigma.


Mber pe
ÜMBERÕPE? ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist.

  • Uuring “Täiskasvanute kirjaoskus Ameerikas” 1993:

  • Üle 90 miljoni ameeriklase haridus on nii napp, et nad ei suuda “kirjutada lühikest kirja, mis selgitaks viga krediitkaardi arvestuses, leida laupäevast bussi väljumisaega sõiduplaanis või kasutada kalkulaatorit, et arvutada välja vahe allahindluse ja tavalise hinna vahel.”

  • Üks kolmest täiskasvanud USA kodanikust on funktsionaalselt, osaliselt või täielikult kirjaoskamatu.

  • Rohkem kui 20 miljonit ameeriklast ei oska üldse lugeda või jääb nende oskus alla viienda klassi taseme. Veel 35 miljoni lugemisoskus jääb alla 9. klassi taseme.


Jaotamine
Jaotamine ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist.

  • 1953: ettevõtte juhtkonna tasu oli 22% ettevõtte kasumist

  • 1987. aastal: juhtkonna osa kasumist oli 61%

  • 1979: firma tippjuht teenis 29 korda rohkem kui tööline

  • 1988: firma tippjuht teenib 93 korda rohkem kui keskmine tööline.

  • 1977-1990 kasvasid USA tippjuhtide palgad 220 %, reatööliste palk aga vähenes mõnikümmend dollarit.


Jaotamine 2 rikkus
Jaotamine 2: rikkus ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist.

  • 1980. aastaid kutsutakse “priskete kasside kümnendiks”:

  • Miljardäride arv kasvas 26 perekonnalt 52-le kahe aastaga (1986-1988)

  • Kõige rikkamate perede koguvara (o,5% elanikkonnast): 5,62 triljonit dollarit;

  • alumise 90% perede varandus: 4,8 triljonit...


Jaotamine 3 vaesus
Jaotamine 3: vaesus ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist.

  • 1992. aastal elas ametliku uuringu andmetel allpool vaesuspiiri 36,9 miljonit ameeriklast.

  • 40 % neist vaestest töötab, kuid ei tule ots-otsaga kokku osalise tööaja ja madala palga tõttu.

  • Riiklikust toiduabist sõltub üks igast kümnest inimesest (s. o. suurim protsent pärast programmi käivitamist 1962. aastal): 27,4 miljonit inimest. Hinnanguliselt oleks toiduabi vaja veel 20 miljonil, kes pole seda taotlenud.


Olukord t na
Olukord täna: ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist.

  • Suur hulk inimesi langeb püsivalt alamklassi seisundisse. Nad otsivad juhuslikke tööotsi või kalduvad kuritegelikule teele. Narkokaubandus ja prostitutsioon laienevad. Kõrvaletõrjutud inimeste abipalved jäävad tähelepanuta, kuna valitsused kärbivad riigi kulutusi ja prioriteedid nihkuvad hoolekande asemel korrakaitsejõudude ja vanglate finantseerimisse.


Rifkini lahendused
Rifkini lahendused: ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate muutmist.

  • Lühendatud tööaeg, mis tagab töötamise võimaluse rohkematele inimestele.

  • Seejuures kasumi jagamine õiglasemalt, nõnda et lühem tööaeg ei tooks kaasa töötajate massilist vaesumist.

  • Kuritegevuse ja asotsiaalsuse vältimiseks tugevdada kolmandat sektorit.

  • Sotsiaalpalk vabatahtliku töö eest, ühiskonna teenimise eest...


ad