1 / 38

Kuidas hoida oma tervist kui olete juba haigestunud 2 t pi diabeeti

Teemad. Veresuhkru head v??rtusedMis on HbA1c? Mida see anal??s n?itab?Milliseid anal??se tuleks patsiendile teha?Milliseid uuringuid tuleks patsiendile teha?Kokkuv?teK?simused patsientidele. Kui k?rged peaksid olema Teie veresuhkrud?. EDMOND Kliinik. Head veresuhkru v??rtused. Kui tihti tuleks veresuhkruid m??ta?.

bjorn
Download Presentation

Kuidas hoida oma tervist kui olete juba haigestunud 2 t pi diabeeti

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


    1. Kuidas hoida oma tervist kui olete juba haigestunud 2 tüüpi diabeeti? Verner Fogel 2010

    2. Teemad Veresuhkru head väärtused Mis on HbA1c? Mida see analüüs näitab? Milliseid analüüse tuleks patsiendile teha? Milliseid uuringuid tuleks patsiendile teha? Kokkuvõte Küsimused patsientidele

    3. Kui kõrged peaksid olema Teie veresuhkrud?

    4. Head veresuhkru väärtused

    5. Kui tihti tuleks veresuhkruid mõõta? Kui 2 tüüpi diabeet on alles diagnoositud või veresuhkrud ei ole normipiirides Mõõtke veresuhkrut üle päeva Hommikul enne sööki Enne lõuna-ja õhtusööki 2 tundi peale sööki Enne uinumist Veresuhkru väärtused kirjutage päevikusse Päevik võtke alati arsti vastuvõtule kaasa, sest veresuhkru väärtustest sõltub Teie edasine ravi

    6. Kui tihti tuleks veresuhkruid mõõta? Kui Teie veresuhkrud on normipiirides Mõõtke veresuhkrut 1-2 korda nädalas Hommikul enne sööki Enne lõuna-ja õhtusööki 2 tundi peale sööki Enne uinumist Veresuhkru väärtused kirjutage päevikusse Päevik võtke alati arsti vastuvõtule kaasa sest veresuhkru väärtustest sõltub Teie edasine ravi

    7. Tühjakõhu kõrgete veresuhkrute tähtsus diabeedi kompensatsioonis This study analysed the diurnal glycaemic profiles of 290 patients with T2DM investigated at different levels of HbA1c. The patients were treated with diet or oral hypoglycaemic agents (not acarbose). Plasma glucose (PG) concentrations were determined at fasting and during postprandial and post absorptive periods. The areas under the curve above fasting PG concentrations and >6.1 mmol/l (110 mg/dl) were calculated for further evaluation of the relative contributions of postprandial and fasting PG increments to the overall diurnal hyperglycaemia. The value of 6.1 mmol/l (110 mg/dl) was chosen because this threshold has been defined as the upper limit of normal PG at fasting or preprandial times by the American Diabetes Association. The data were compared over quintiles of HbA1c. The main contributor to overall hyperglycaemia in patients with poorly controlled T2DM was found to be fasting hyperglycaemia. Fasting hyperglycaemia was the dominant factor in patients who were furthest from HbA1c target. Monnier L, et al. Diabetes Care 2003;26:881?5.This study analysed the diurnal glycaemic profiles of 290 patients with T2DM investigated at different levels of HbA1c. The patients were treated with diet or oral hypoglycaemic agents (not acarbose). Plasma glucose (PG) concentrations were determined at fasting and during postprandial and post absorptive periods. The areas under the curve above fasting PG concentrations and >6.1 mmol/l (110 mg/dl) were calculated for further evaluation of the relative contributions of postprandial and fasting PG increments to the overall diurnal hyperglycaemia. The value of 6.1 mmol/l (110 mg/dl) was chosen because this threshold has been defined as the upper limit of normal PG at fasting or preprandial times by the American Diabetes Association. The data were compared over quintiles of HbA1c. The main contributor to overall hyperglycaemia in patients with poorly controlled T2DM was found to be fasting hyperglycaemia. Fasting hyperglycaemia was the dominant factor in patients who were furthest from HbA1c target. Monnier L, et al. Diabetes Care 2003;26:881?5.

    8. Suremus ja söögijärgne veresuhkur In this study, PPG was found to be an independent and progressive risk factor for mortality. 1. DECODE Study Group. Lancet 1999; 354: 617–21.In this study, PPG was found to be an independent and progressive risk factor for mortality. 1. DECODE Study Group. Lancet 1999; 354: 617–21.

    9. Mis asi on glükohemoglobiin? Mida see analüüs näitab?

    10. Mida näitab HbA1c? A1c näitab kui palju veresuhkrust on seotud punalibledes hapnikku transportiva valguga Näitab 2-3 kuu keskmist veresuhkru taset A1c tase sõltub hommikusest tühjakõhu veresuhkru väärtusest A1c on hea, siis tuleks veresuhkruid kontrollida ka 2 tundi peale sööki Ei anna informatsiooni madalate veresuhkrute ja lühiaegsete veresuhkru muutuste kohta

    11. HbA1c ehk analüüs mis näitab Teie 3 kuu keskmist veresuhkrut Diabeet on hästi ravitud HbA1c on antud juhul alla 7% Kontrollitakse 2 korda aastas

    12. HbA1c ehk analüüs mis näitab Teie 3 kuu keskmist veresuhkrut Diabeet on halvasti ravitud HbA1c on antud juhul üle 7% Kontrollitakse 4 korda aastas

    13. HbA1C ja väikeste veresoonte tüsistuste tekkimise risk Good glycaemic control is essential to reduce the risk of diabetic complications Based on the Diabetes Control and Complications Trial data, the relative risk for microvascular complications such as diabetic retinopathy, nephropathy, neuropathy, and microalbuminuria increases with increasing levels of A1C1-3 The relative risk of complications is set to “1” for an A1C of 6%1 It is important to note that the risk gradient is continuous, with no glycaemic threshold for developing complications1Good glycaemic control is essential to reduce the risk of diabetic complications Based on the Diabetes Control and Complications Trial data, the relative risk for microvascular complications such as diabetic retinopathy, nephropathy, neuropathy, and microalbuminuria increases with increasing levels of A1C1-3 The relative risk of complications is set to “1” for an A1C of 6%1 It is important to note that the risk gradient is continuous, with no glycaemic threshold for developing complications1

    15. HbA1c langetamine vähendab tüsistuste riski Data from the UKPDS demonstrated the substantial impact of good glycemic control on microvascular and macrovascular complications. In an analysis of these data, it was estimated that a 1% decrease in HbA1c, which reflects a measure of glycemia over the past 2–3 months, correlates with: 21% reduction in the risk of deaths related to diabetes (P < 0.0001)? 37% reduction in the risk of microvascular complications (P < 0.0001)? 14% reduction in the risk of myocardial infarction (P < 0.0001). These striking reductions in risk form the basis for diabetes management guidelines recommending aggressive targets for HbA1c in individuals with type 2 diabetes. Stratton IM, et al. BMJ 2000; 321:405–412.Data from the UKPDS demonstrated the substantial impact of good glycemic control on microvascular and macrovascular complications. In an analysis of these data, it was estimated that a 1% decrease in HbA1c, which reflects a measure of glycemia over the past 2–3 months, correlates with: 21% reduction in the risk of deaths related to diabetes (P < 0.0001)? 37% reduction in the risk of microvascular complications (P < 0.0001)? 14% reduction in the risk of myocardial infarction (P < 0.0001). These striking reductions in risk form the basis for diabetes management guidelines recommending aggressive targets for HbA1c in individuals with type 2 diabetes. Stratton IM, et al. BMJ 2000; 321:405–412.

    16. Milliseid analüüse tuleks veel teha diabeeti põdevatele patsientidele?

    17. Teised vajalikud analüüsid Kolesteroolid Valk hommikuses uriinis Vajadusel mikroobide analüüs uriinist

    18. Kolesteroolide kontroll

    19. Teised vajalikud analüüsid Kolesteroolide väärtused 2 tüüpi diabeetikul: Üldine kolesterool alla 4,5 mmol/l Hea kolesterool ( ehk HDL) üle 1,1 mmol/l Halb kolesterool ( ehk LDL) infarkti või insuldi anamneesita alla 2,5 mmol/l Halb kolesterool ( ehk LDL) infarkti või insuldi anamneesiga alla 1,8 mmol/l Triglütseriidid( ehk rasvhapped) alla 1,7 mmol/l

    20. Teised vajalikud analüüsid Kolesterool koguneb veresoonte seintesse Tekivad naastud, mis halvendavad verevarustust Suured naastud lähevad katki ja sinna piirkonda tekib tromb Trombi tekkimine põhjustab infarkti, insulti ja jalgade gangreeni

    22. Teised vajalikud analüüsid Kui Teie kolesteroolid on raviga või ravita normipiirides, siis korratakse analüüse 1 kord aastas Kui Teie kolesteroolid ravil või ravita on kõrged, siis korratakse analüüse 3 kuu tagant Kui kolesteroolid ei ole normipiirides, siis tuleks ravi muuta või ravi alustada

    23. Neerude kontroll

    24. Teised vajalikud analüüsid Valk uriinis näitab, kas Teil esineb neerude kahjustust või mitte Diagnoosimiseks peab olema 2 analüüsi üle normi Albumiini kreatiniini suhe meestel peaks olema alla 2 ja naistel alla 3

    25. Teised vajalikud analüüsid Kui esimene analüüs ei ole korras, siis tuleks teha teine analüüs 2-3 kuu pärast Kui 2 analüüsi olid korras või juba varasemalt neerude kahjustus teada, siis korratakse analüüsi 1 kord aastas

    26. Teised vajalikud analüüsid Kuidas parandada või ära hoida valgu sattumist uriini Teie veresuhkrud peavad olema normipiirides Teie vererõhk peab olema normipiirides Põletiku ravimine neerudes või kusepõies

    27. Teised vajalikud analüüsid 1 kord aastas tuleb kontrollida neerude analüüse verest ( kreatiniin ja uurea)

    28. Teised vajalikud analüüsid Mikroobide kontroll uriinist Kui esinevad kaebused sagedale urineerimisele, seljavalule, kõrvetustundele urinineerimisel Analüüsi tuleks korrata kaebuste taastekkimisel Raviks kasutatakse antibiootikume

    29. Milliseid uuringuid tuleks teha 2 tüüpi diabeetikul?

    30. Vajalikud uuringud Igal vastuvõtul tuleks mõõta vererõhku Neerukahjustuseta patsiendil peaks vererõhk olema alla 130/80 mmHg Neerukahjustusega patsiendil peaks vererõhk olema alla 125/75 mmHg

    31. Vajalikud uuringud 1 kord aastas tuleb käia silmaarsti juures Silmaarst vaatab, kas Teil on muutusi silmapõhjades Silmaarst vaatab, kas Teil on kaed või silmasisese rõhu tõusu

    32. Vajalikud uuringud 1 kord aastas katsutakse pulsse jalgadel ja kontrollitakse haavandite olemasolu jalgadel Vajalik veresoontes olevate ahenemiste varajaseks leidmiseks Vajalik närvikahjustuse uurimiseks Vajalik haavandite varajaseks avastamiseks ja gangreeni ning amputatsiooni ärahoidmiseks

    33. Soovitused patsiendile Kui tulete arsti vastuvõtule, siis Võtke oma kingad või saapad jalast Võtke kaasa oma koduste vererõhkude näidud Rääkige oma kodustest probleemidest ( jalad, vererõhk, silmad)

    34. Kokkuvõte Hoidke veresuhkrud normipiirides Hoidke vererõhk normipiirides Käige regulaarselt arsti juures kontrollis Kui veresuhkrud või vererõhud on üle normi, siis pöörduge perearsti või endokrinoloogi juurde Käige regulaarselt silmaarsti juures

    35. Küsimused Kui kõrged peaksid olema Teie veresuhkrud, et diabeet oleks hästi ravitud? Kui kõrge peaks olema Teie HbA1c, et diabeet oleks hästi ravitud? Kui tihti peaksite käima arsti juures, kui HbA1c on alla 7%? Kui tihti peaksite käima arsti juures, kui HbA1c on üle 7%?

    36. Küsimused Mida näitab HbA1c? Milliseid analüüse ja uuringuid tuleks teha 2 tüüpi diabeetikul? Kui tihti tuleks käia silmaarsti vastuvõtul? Kas kõrget kolesterooli on vaja ravida?

    37. Küsimused Milleks on vaja kolesterooli ravida? Kui kolesterool ei ole korras ravil, millal tuleks uuesti kontrollida? Kui kõrge võiks olla diabeetikul vererõhk, et lugeda seda normipiirides olevaks? Kui tihti tuleks teha neeruanalüüse? Kas peaksite arsti juurde minnes kaasa võtma kodused veresuhkrud ja vererõhud?

    38. Hoidke oma tervist! Teie elate ainult ühe korra!

    39. Tänan!

More Related