1 / 10

Keemine

Keemine. Loodusõpetus Birgita Käsk 7.b. Vedelik keeb kindlal temperatuuril. Seda temperatuuri nimetatakse keemistemperatuuriks. Igal vedelikul oma oma kindel keemistemperatuur. . Keemine. Keemise temperatuur sõltub õhurõhust. Vesi keeb temperatuuril 100 kraadi.

becka
Download Presentation

Keemine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Keemine Loodusõpetus Birgita Käsk 7.b

  2. Vedelik keeb kindlal temperatuuril. • Seda temperatuuri nimetatakse keemistemperatuuriks. • Igal vedelikul oma oma kindel keemistemperatuur. Keemine

  3. Keemise temperatuur sõltub õhurõhust. • Vesi keeb temperatuuril 100 kraadi. • Kiirkeetjas, kus keemisel tekib kõrge rõhk ,on vee keemistemperatuur 120 kraadi. • Kõrgel mägedes võib vee keemistemperatuur olla nii madal, et toidu valmistamine võtab palju rohkem aega kui merepinna kõrgusel.

  4. Keev vedelik aurub kogu ulatuses. • Vedelikus on alati lahustunud gaasi, mis keemisel eraldub imepisikeste mullikestena. • Nendesse mullikestesse vedelik aurubki. • Kuna mulle on palju, siis võibki öelda, et vedelik aurub kogu ulatuses. • Keemisel mullid paisuvad ja pinnale jõudes lõhkevad.

  5. Ainetel on kindel keemistemperatuur. • Keemisel toimub aurumine kogu vedeliku ulatuses. Pea meeles!

  6. Mihkel on üliõpilane. Ta elab omaette korteris. Noormees paneb köögis veel pliidile. Ise töötab kõrvaltoas. Mihkel tead täpselt, millal vesi keema hakkab. Kõigepealt kuuleb ta nõrka kahinat, siis kahin vaibub. Nüüd juba Mihkel ootab, millal mulin kostma hakkab. Siis vesi keeb. Näide

  7. Raud keeb 3200. kraadi juures. • Kuld keeb 2947. kraadi juures. • Vask keeb 2540. kraadi juures. • Alumiinium keeb 2467. kraadi juures. • Elavhõbe keeb 357. kraadi juures. • Vesi keeb 100. kraadi juures. • Hapnik keeb -183. kraadi juures. • Lämmastik keed -196. kraadi juures. Ainete keemistemperatuurid

  8. Mis on keemisel vees olevates mullikestes? • Mis temperatuuril keeb Alumiinium? • Kas keemisel toimub aurumine kogu vedeliku ulatuses, või ainult osa vedeliku ulatuse? Küsimused.

  9. Lahustunud gaas eraldub imepisikeste mullidena. Mullidesse aurub vedelik. • Alumiinium keeb 2467. kraadi juures. • Kogu vedeliku ulatuses toimub aurumine. Vastused

  10. Loodusõpetuse õpik 7. klassile autor Enn Pärtel Kasutatud kirjandus

More Related