Õpetaja kui juht ja nõustaja IV loeng Helve Saat Nõustamisprotsessi staadiumid.

1. Õpetaja kui juht ja nõustajaIV loeng Helve Saat Nõustamisprotsessi staadiumid. Nõustaja põhioskused.

2. NÕUSTAMISPROTSESSI STAADIUMID (Hackney & Cormier, 1996 põhjal) • I KONTAKTI JA NÕUSTAMISSUHTE LOOMINE • II PROBLEEMI MÄÄRATLEMINE • III EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE • IV SEKKUMINE • V LÕPETAMINE

3. NÕUSTAMISPROTSESSI STAADIUMID (Hackney & Cormier, 1996 põhjal) 1. KONTAKTI JA NÕUSTAMISSUHTE LOOMINE(rapport and relationship building) • kogu järgneva protsessi aluseks • turvalise psühholoogilise kliima loomine • tähelepanu kehakeelel • raskused: vastupanu ja ülekande võimalus

4. Vastupanu (ing. resistance) - kliendi vastuseis nõustamise sihtidele ja meetoditele • ilmneb erineva intensiivsusega, väljendudes sõnaliste reaktsioonidena, vaikimisena, sama hästi tegutsedes, kui tegematajätmises. • põhjuseks on kliendi püüd vältida isiksusliku dispositsiooni (hoiakute, vajaduste, väärtuste, harjumuste ja kalduvuste) olulisi muudatusi

5. ülekande ja vastuülekande võimalus ( ing. transference, countertransference) • ülekanne – klient kannab mingi varasema suhtega seotud tunded üle käesolevasse kliendi-nõustaja suhtesse (K-N) • vastuülekande puhul suund vastupidine (N-K) - tunded võivad olla positiivsed (meeldivus, huvi, seksuaalne külgetõmme, usaldus) - tunded võivad olla negatiivsed (umbusk, ebameeldivus, vihkamine) - ülekande võib käivitada n. väline sarnasus

6. ülekanne on oma olemuselt irratsionaalne, näidates inimese madalat eristusvõimet ja olles nõustamisprotsessi takistav tegur • paradoks: positiivne ülekandesuhe on nõustamise ja toetava psühhoteraapia aluseks- et klient tajuks nõustajat (psühhoterapeuti) kui usaldusväärset, tarka ja meeldivat inimest.

7. Samuti võib kontakti loomist segada isikutaju subjektiivsus. • Võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on inimese tajumine märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja sellest tulenevalt ka ebatäpsem (Bachmann Maruste, 2003) • Inimese taju sõltub(Argyle, 1994) • varasematest kogemustest • esmast muljet mõjutavad teatud moonutused

8. SOOVITUSED KONTAKTI LOOMISEKS- põhirõhk sotsiaalsetel oskustel: • Mine uksele vastu, tervita, tutvusta end. • Võimalusel pöördu kliendi poole nimepidi. • Jälgi, et klient saaks mugavalt istuda. • Kui klient on ärevuses, siis lihtsalt vestle temaga enne probleemi juurde asumist. • Jälgi kliendi kehakeelt, et mõista tema emotsioone. • Anna aega vastamiseks, kannata (s.o tähelepanuoskuste kasutamine)

9. 2. PROBLEEMI MÄÄRATLEMINE (assessment or definition of the problem) • informatsiooni kogumine ja klassifitseerimine kliendi isiksuse ja probleemi kohta • probleemi määratlemine sõltub nõustaja teoreetilisest ettevalmistusest, samuti situatsioonist, milles klient viibib ning kultuurikontekstist

10. Püütakse leida vastused küsimustele (Corey, 2001; Kottler, 2000): • Mis kliendi elus toimub ? • Millised on kliendi tugevad küljed ja nõrkused (emotsionaalsed, akadeemilised, isiksuslikud, moraalsed, käitumuslikud) ? • Kas tegemist on kriisiolukorraga või kaua kestnud probleemiga? • Mis on hetkel kõige häirivam?

11. Mida klient nõustamiselt ootab? • Kuidas mõjutab kliendi probleemi tema perekonna lugu, elukeskkond ja kultuuritaust?kultuuritaust? • Missugune on kliendi toetussüsteem (keda usaldab, kelle peale võib loota)? • Kas kliendi probleemile saab leevendust nõustamise teel või on vaja kaasata teiste erialade spetsialiste? • Millised kliendi elu minevikusündmused võivad seotud olla kliendi praeguse seisundiga?

12. Milline on kliendi füüsiline ja vaimne tervis? • Milles seisneb kliendi probleem/probleemid? Sõnastada.* • Info kogumine toimub küsitlemise teel kasutades nii avatud kui suletud küsimusi • info salvestatakse • samaaegselt kliendi verbaalse ja mitteverbaalse käitumise jälgimine

13. 3. EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE(goal- setting) • koostöös määratletakse, mida klient nõustamisel saavutada soovib ehklõpptulemus • hinnatakse seda, milliseid muutusi see kliendi jaoks kaasa toob • on aluseks nõustamise efektiivsuse hindamisel • aitab määratleda, millal nõustamine lõpetada • lõppeesmärgi, vahe-eesmärkide ja lähieesmärgi sõnastamine • eesmärk võib muutuda uue info lisandumisel

14. 4. SEKKUMINE(initiating interventions) • erinevatel teraapiasuundadel erinev sekkumiste strateegia- erinevad jälgimise ja enesevaatluse ülesanded - käitumuslikud ülesanded(koos tagasisidega-kleepsud) -mõtlemisülesanded -lepingud - skaalade kasutamine jms. • kavandatakse muutusi kas tunnetes, käitumises või mõtetes olenevalt kliendi probleemist

15. 5. LÕPETAMINE JA TULEMUSTE JÄLGIMINE (termination and follow-up) • üleminek nõustamiselt kliendi iseseisvale toimetulekule • kui eesmärk saavutatud, võib töö lõpetada, sellest eelnevalt klienti informeerides • lõpetamine raske - tekkinud suhte olulisuskliendi jaoks • kui eesmärk ei ole saavutatud, tuleb hakata tegelema teiste lahenduste otsimisega.

16. NÕUSTAJA PÕHIOSKUSED • 1. Tähelepanuoskused1.1. Mitteverbaalsed (mittesõnalised) oskused 1. 2. Verbaalsed oskused ehk aktiivse kuulamise tehnikad • 2. Mõjutamisoskused • 3. Nõustamissuhte kvaliteeti mõjutavad oskused

17. 1. Tähelepanuoskused (Ivey & Simek-Downing, 1980)1.1. Mitteverbaalsed (mittesõnalised) oskused A. Visuaalsed ehk nähtavad suhtlemisvahendid (Krips, 2003 põhjal): • Näoilme ehk miimika • Silmside • Žestid ehk käteliigutused,misjagunevad:- kõnet toetavad liigutused - märgid - enesele või esemetele suunatud liigutused

18. 1. 1. Mitteverbaalsed oskused (NB! iseseisvalt omandamiseks) • Pooside ehk kehahoiakute kaudu väljenduvad: - emotsioonid ( kurbus, hirm) - emotsionaalsed seisundid (kirg, sh. armastus; ärevus) - valmisolek suhtlemiseks - tähelepanelikkus • Kehahoid ja liigutused eraldivõetuna ei kanna tähendust, vaid tähendus tuleneb kontekstist (isik, olukord, sõnaline teade). • Oluline on jälgida muutust poosides.

19. 2) B. Hääle toon ja intonatsioon, hääle tugevus, kõne tempo (parakeel) kannavad tõenäoliselt järgmist informatsiooni (metasõnumeid) (L. Sperry järgi): ParakeelEmotsioon/tähendus • monotoonne hääl - tüdimus • aeglane kõne, madal toon - depressioon • kõrge hääl, empaatiline toon - entusiasm • kõrgenev intonatsioon - imestus • järsk kõne - kaitsehoiak • aeglane ja napp, kuid tabav kõne, vali hääl - viha • kõrge hääletoon, hakitud kõne - umbusk

20. 3) C. Välised abivahendid: riietus, soeng D. Prokseemika ehk ruumikäitumine Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlemist ruumisuhete kaudu • vajadus territoriaalse eraldatuse järele (isikuruum) • vajadus teatud distantsi järele suhtlemisel

21. 4) Edward Hall The Silent Language, 1959 järgi: • intiimne distants 0 - 45 cm • personaalne distants 45 -120 cm • sotsiaalne distants 120 - 360 cm • avalik distants 360 cm ja rohkem

22. 1. 2. Verbaalsed oskused ehk aktiivse kuulamise tehnikad • Suletud küsimusedAlgavad tavaliselt sõnadega KAS ning neile saab vastata JAH / EI vastusegaKäisid eksamil. Kas said läbi ? • Suletud küsimusi kasutatakse info kogumisel, probleemi täpsustamisel või ülijutuka kliendi ohjamisel. • Vältima peaks ka MIKS -küsimusi

23. 2) Avatud küsimused • Algavad tavaliselt küsimustega MIS, MILLINE, KUIDAS, MILLAL, KUMB, jne. • Annavad rääkijale võimaluse teemat arendada, kuna nõuab pikemat vastust, sageli kirjeldavat. Kasutatakse kliendi suunamisel eneseanalüüsile.

24. 3) Julgustamine Huvi väljendamine – JAH, NII, JA SIIS, MHM. • “Ukseavajate” kasutamine- RÄÄGI SELLEST TÄPSEMALT, SEE HAKKAB MIND HUVITAMA • Kuulaja annab märku, et ta rääkijat tähelepanelikult kuulab.

25. 4) Ümbersõnastamine • Kliendi viimati väljaöeldud sõnade mõtte põhisisu kordamine. • Edendab arutelu, annab sellele suuna ja järjepidevuse. • Võimaldab nõustajal kontrollida, kas ta on klienti mõistnud. • Keskendab kliendi tähelepanu oma tunnetele.

26. Ümbersõnastamise vormid:a) lihtne b) emotsioonidega c) edasiarendusega

27. 5) Vahekokkuvõtete tegemine • Kasutatakse aeg-ajalt. • Võtab kokku edenemise, annab arutelule suuna, täpsustab arutelu fookust.

28. 6) Milliseid vigu peaks vältima ehk mida teevadhalvad kuulajad (Nelson-Jones 1986, 2000järgi). • häbistavad või on agressiivsed • on moraliseerivad • on kärmed nõuandeid jagama • riivavad kliendi tundeid • kõnelevad endast ebasobival viisil

29. 7) … halvad kuulajad: • märgistavad ja diagnoosivad • kiirustavad, suruvad peale oma tempo • juhivad jutu teemast kõrvale • liialdavad interpreteerimisel • rahustavad ja püüavad nalja heita • teesklevad tähelepanu

30. 2. Mõjutamisoskused Kliendi areng on aeglane, kui kasutatakse vaid tähelepanuoskusi. Samas oluline, et ei toimuks mõjutamist ilma mõistmiseta. • Instruktsioonid • Arvamuste jagamine • Tunnete jagamine • Interpretatsioon

31. 3. Nõustamissuhte kvaliteeti mõjutavad oskused • Empaatia - võime tajuda kliendi maailma nii nagu oleks see sinu enda oma, ( kuid samas mitte kaotades suhet ”just nagu oleks”) ja see mõistmine ka sõnadesse panna (C. Rogers, 1961). • Positiivne kinnitus • Respekt ja soojus • Täpsus

32. 2) • Oskus olla vahetu ja loomulik • Konfrontatsioon e. vastandumine, kliendi vastuolude 3 vormi: a) sõnade ja käitumise vahelb) sõnalise teate ja kehakeele vahel c) sõnalise teate kahe poole vahel • Tänan kuulamast!