Produktiivsuse kasv ja seos innovatsioonisüsteemiga

1. Produktiivsuse kasv ja seos innovatsioonisüsteemiga

2. Tootmispõhine etapp Investeeringutepõhine etapp Innovatsioonipõhine etapp Heaolupõhine etapp Odav loodusvara, odav tööjõud Investeeringud uude tehnoloogiasse Uute tehnoloogiate ja teadmiste rakendamine ning loomine Ettevõtete ja ühiskonna konkurentsivõime Porteri arenguetapid

3. Innovatsioon on uue idee või meetodi kasutusse võtmine Teaduskeskne versus kasutuskeskne lähenemine Radikaalne versus inkrementaalne lähenemine Ettevõtetes on innovatsioon Uuendatud või uus protsess Uuendatud või uus teenus Uuendatud või uus toode Eestis on innovatsiooni mõiste müstifitseeritud teaduskeskseks, teadusmahukaks ja ettevõtlusega vähesidustatuks Innovatsiooni mõiste

4. Palga ja tootlikkuse kasv

5. Teaduspõhine Radikaalne Inkrementaalne Kliendikeskne Innovatsiooni ja produktiivsuse seos 99% ettevõtetest Mõju produktiivsusele 0,5%-5% käibest

6. Community Innovation Survey 3 Eesti ettevõtted investeerisid innovatsiooni aastal 2000 2 miljardit krooni Põhiliselt on see tehnoloogia ja teabe import ja integratsioon Innovatsioon kui väliskaubanduse defitsiidi üks mootoreid tarbimise kõrval Kas Eesti ettevõtted on innovaatilised?

7. Teadlased Parim teadus Asjakohasus Tõhusus Ettevõtjad Uus protsess Uus teenus Uus toode Innovatsiooni tugisüsteemi roll Tugisüsteem Raha Tugiteenused Infrastruktuur Avatud infoühiskonnas otsivad ettevõtjad uuendusteks vajalikku parimat, asjakohast ja tõhusat teadust, mitte lähimat teadust.

8. Hetkel on valitsuse tasandil vastutus teadus- ja haridusministeeriumil ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil. Kas seda ringi tuleks laiendada? Riigikogu roll innovatsioonisüsteemis on hetkel marginaalne Hetkel on lõppkasutajale (ettevõtja, teadlane) suunatud tugisüsteem monopoliseeritud Puudub tippjuhtide elukestva innovatsioonikoolituse süsteem Puudub tugisüsteem kvaliteedi parendamiseks ja uuenduslikkuse toetuseks Loodavad ettevõtted ja väikefirmad on kaasamata Sotsiaalne innovatsioon on väljaspool praegust innovatsioonisüsteemi Demüstifitseerida innovatsiooni mõiste, kaasata innovatsiooni võimalikult suur osa ühiskonnast Innovatsioonisüsteem arengus

9. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise mahu ja tööhõive vaheline seos eksisteerib, kuid see pole otsene Innovatsiooni “lineaarmudelit” tuleb praegusel hetkel käsitleda, kui liialt mehhaanilist lähenemist heaolu hüpoteetilisele kasvule Protsessi innovatsioon üldjuhul vähendab tööjõuvajadusi, toote innovatsioon kasvatab vajadusi tööjõu järele, kuid aset leiab ka struktuurne muutus vajadustes Protsessi innovatsioonist loobumine võib aga ettevõtte konkurentsivõimet halvendada piirini, kus ettevõte kaob Innovatsiooni riiklike tugisüsteemide mõju töökohtade loomisele, tootluse ning heaolu kasvule on kompleksne ning nõuab ka riiklikelt tugisüsteemidelt komplekssust Innovatsiooni mõju

10. I põlvkonna innovatsioonipoliitika Usub “lineaarsesse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi”, teaduskesksesse protsessi, mis algab alusuuringutest, laboratooriumist ning areneb etapiviisiliselt turul konkureerivateks massirakendusteks II põlvkonna innovatsioonipoliitika Tähtsustab kompleksset innovatsioonisüsteemi ja toetavaid infrastruktuure, keskendub rahvuslike teaduse ja ettevõtluse vaheliste sidemete loomisele. Toetab läbi maksupoliitika, intellektuaalomandi kaitse ja konkurentsipoliitika III põlvkonna innovatsioonipoliitika Peab teadmistepõhise majanduse eelduseks ühiskonda läbivat innovatsiooni ning püüab luua pidevalt ümberkohanduvat poliitikat kõigis eluvaldkondades Tugisüsteemide areng

11. Kuni 1998 fookus teadusstruktuuride korrastamisele Teadus ülikoolikeskseks Ülikoolid teaduskeskseks 2000 uus T&A&I koordinatsiooni ja tugisüsteem Kas praegune süsteem tagab heaolu kasvu läbi majanduse konkurentsivõime ja produktiivsuse paranemise? Milline on tugisüsteemide mõju Eesti siirdumisel innovatsioonipõhise majanduse faasi ja läbiva innovaatilisuse kujunemisel? Eesti tugisüsteemide areng

12. Riigikogu kiitis heaks 6. detsembril 2001 Kas üks harustrateegia paljudest? Kas keskendub riigieelarveliste vahendite eraldamisele teadus- ja arendustegevuseks? Teadlaste lobby? Senise majanduspoliitika kannapööre Seni: täiuslik turukonkurents, kus kõigil turuosalistel on võrdne ligipääs tootmissisenditele ning kasu saamise viisiks on kuluefektiivsus Uus: täiuslik innovatsioonikonkurents, kus kõigil turuosalistel on võrdne ligipääs vajalikele vahenditele pidevaks uuenduslikkuseks ning kasu saamise viisiks on teadmisel põhinev tuluefektiivsus Teadmistepõhine Eesti

13. Väikeettevõte Alla 250 töötaja Alla 40 M€ käive 99% ettevõtetest Euroopas 19 miljonit 66% töökohtadest 80% uutest töökohtadest luuakse väikeettevõtete poolt 4% väikeettevõtetest on innovatsioonimahukad, nende poolt luuakse 50% uutest töökohtadest Innovatsioon ja töökohad

14. Teaduspõhised (BNIT) Tehnoloogiliselt kompetentsed Väikeste teadmiste ja kompetentsiga Madal tehnoloogia Raha tootearenduseks Infrastruktuur Tehnosiire Standardimistugi Tehniliste probleemide lahendamine Teadlikkuse tõstmine Koolitus Innovatsioonitugi igale tasemele

15. Kiibiga või kiibil? Eesti Euroopa infoühiskonna maastikul

16. Avaliku halduse moderniseerimise senine edu Eestis baseerub: Etableerumata bürokraatial Nullist alustamisel Inimkapitalil Heal ajastusel Soodsal avalikul hoiakul Eesti senine edu

17. Visiooni hägustumine Pideva muutumise väsimus Vajadus uue kompetentsi järele Avaliku hoiaku muutus Varasemad vead Tempo tõusust tingitud rabedus Pettumus senistes muutustes Arengu pidurdumise põhjused

18. Eesti e-riigi hukust 2003

19. Kus kasvab IT turg?

20. See on ettekande lõpp, rohkem midagi vaadata pole