Mahtanal s redokstiitrimine
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 17

MAHTANALÜÜS, REDOKSTIITRIMINE PowerPoint PPT Presentation


  • 194 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

MAHTANALÜÜS, REDOKSTIITRIMINE. Reili Vassiljev G-31 2007. Mahtanalüüs on kvantitatiivse keemilise analüüsi üheks põhimeetodiks.

Download Presentation

MAHTANALÜÜS, REDOKSTIITRIMINE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Mahtanal s redokstiitrimine

MAHTANALÜÜS,REDOKSTIITRIMINE

Reili Vassiljev

G-31

2007


Mahtanal s redokstiitrimine

  • Mahtanalüüs on kvantitatiivse keemilise analüüsi üheks põhimeetodiks.

    • Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritava aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teaa (titrant).

  • Mahtanalüüsi saab rakendada, kui

    • Määratav aine on lahuses

    • Reaktsioon kulgeb lõpuni

    • Rektsiooni lõpp-punkt saab määrata indikaatori, s.o. Keemilise või füüsikalise näitaja kaudu.


M teriistad

Mõõteriistad

  • Mõõtekolvid

  • Büretid

  • Pipetid

    • Laboratooriumides masstoodang,seega ei saa usaldada märgitud mahte. Pikemajalisel kasutamisel kattuvad rasvakihiga – tuleb puhastada. Mõõteriistu ei tohi kokkupuutesse viia kuumade lahustega, sest klaas paisub ega võta oma endist ruumala kuigi kiiresti tagasi.


Mahtanal tilised arvutused

Mahtanalüütilised arvutused

  • Konsentratsiooniühikud

    • Molaarsus ehk molaarne kontsentratsioon

      • Näiteks on lahuses, mille kontsentratsioon 2M, lahustunud 2 mol/dm3.

    • Normaalsus ehk normaalne kontsentratsioon

      • Näiteks lahuses, mille kontsentratsioon on 0,5 N, on lahustunud ainet 0,5 g-ekv/dm3.

  • Lahuse kontsentrsatsiooni arvutamine tiitrimise tulemuse põhjal.

  • Mõõtelahuse kontsentratsiooni rvutamine põhiaine kaalutise kaudu

  • Lahuse kontsentratsiooni arvutamine “tagasi” tiitrimise tulemuse põhjal.


  • Meetodite klassifikatsioon

    Meetodite klassifikatsioon

    • Protolüüsimeetod

    • Redoksmeetod

    • Sadestusmeetod

    • Kompleksmeetod


    Protol simeetod

    Protolüüsimeetod

    • Protolüüsimeetodiga saab kvantitatiivselt määrata happeid ja aluseid, samuti ka mitmeid sooli, mis reageerivad hapete või alustega stöhhomeetrilises vahekorras.

      • Nii saab näiteks ammooniumsooli tiitrida alustega, karbonaate hepetega jne.

  • Meetodi aluseks on keemiline rektioon, milles osaleb hape kui prooton ja alus kui prootoni siduja.

    HA + B = BH+ + A-.


  • Sadestusmeetod

    Sadestusmeetod

    • Meetod põhineb vähelahustuva ühendi tekkel tiitrimise käigus, näiteks

      Ag+ + Cl- = AgCl (t)

    • Tiitrimiskõverad:

      • Sadestusmeetodit kasutatakse ainete määramiseks, mis tiitrimise käigus moodustavad titrandi kiiresti ja täielikult sadenevad ühendi.


    Kompleksmeetod

    Kompleksmeetod

    • Aluseks on vähedissotseeruvate kompleksühendite moodustamine määratava aine ja titrandi vahel.

    • Levinum kompleksmeetod on kompleksonomeetria ehk kelatomeetria


    Mahtanal s redokstiitrimine

    • Sadestusmeetod on tihedalt seotud kompleksmeetoditega, sest paljudel juhtudel sadestusreaktsioonid kulgevad kõrvuti kompleksühendite tekkimisega ja komplekühendite tekkimine omakorda kulgeb sageli raskesti lahustuvate ühendite tekke kaudu.


    Redoksmeetod

    Redoksmeetod

    • Oksüdeerijate titrimine redutseerijatega ja vastupidi.

      • Oksüdeerijad: KMnO4, K2Cr2O7, Ce(SO4) jne.

      • Redutserijad: KI+, Na2SO3, Fe(II), Ti(III) jne.

  • Meetodi tunnuseks on elektronide vahetus osapoolte vahel, näiteks:

    Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+

  • Millised ioonid loovutavd ja millised liidavad elektrone, sõltub sellest, milline elektronide liikumissuund on energeetiliselt kasulikum.


  • Mahtanal s redokstiitrimine

    • Tiitrimiskõverate arvutused:

      • Redoksmeetodi tiitrimiskõverad koostatakse kordainaaistikus: süsteemi elektrokeemiline potensiaal (E) ja titrandi maht (v).

    • Redoksindikaatorid:

      • Kõige lihtsam on ekvivalentpunkti määrata, kui esineb terav titrandi või titritava aine värvi muutus.

        • Tuntum on KMnO4, violetse värvuse kadumine ekvivalentpunktis tiitrimisel happelises lahuses seoses värvitu Mn(II)ioonide tekkega.

        • Jodomeetrias on laialdaselt levinud tärklis.


    Mahtanal s redokstiitrimine

    • Tähtsamad redoksmeetodid:

      • jodomeetria – töölahus I2 + KI ja Na2S2O3

      • Permanganomeetria – töölahus KMnO4

      • Tserimeetria – töölahus Ce(IV) soolad

      • Kromatomeetria – töölahus K2Cr2O7

      • Bromatomeetria – töölahus KBrO3

      • Titanomeetria – töölahus Ti(III)soola lahus

      • Vanadomeetria – töölahus NH4VO3


    Mahtanal s redokstiitrimine

    • Jodomeetria:

      • Aluseks on reaktsioon:

        I2 + 2e- = 2I-

      • Võimaldab määrata :

        • Happeid, kus lahusele lisatakse jodiidi sisaldavat lahust.

        • Püsiva valentsiga katioone, nt alumiiniumi.

        • Püsiva valentsiga katioone ja anioone, kui need annavad raskesti lahustuvaid ühendeid taandajate anioondega või katiooidega


    Mahtanal s redokstiitrimine

    • Näiteks:

      • baarioumiooni ja plii-iooni määramisel sadestatakse need raskesti lahustuvate kromaatidena ja tiitritakse sademest kromaatioonid kui hapendajad jodomeetriliselt.


    Mahtanal s redokstiitrimine

    • Veavõimalusi jodomeetrias:

      • Joodi lahusega tiitrimisel peab lahus olema neutraalne või happeline, pH<7,6. Leeiselises keskkonnas kulub joodi kõrvalrekstsioonide tõttu rohkem.

      • Keskkond ei tohi olla liiga tugevalt happeline, sest jodiidioon võib õhuhapniku toimel vabaks joodiks hapenduda.

      • Joodi liigset eraldusmist happelises keskkonnas soodustavad hele valgus ja vask(I)ioonide katalüütiline toime.

      • Tiosulfaadiga tiitrides tuleb hästi segada, algusest peale, sest muidu võib ta happe toimel laguneda.

      • Kui kasutatav kaaliumjodiid sisaldab kaaliumjodaati, siis hapendajate määramisel tekib plussiviga, kuna happelises keskkonnas vabaneb jodaadisisaldusele ekvivalentne hulk joodi.


    Mahtanal s redokstiitrimine

    • Permanganomeetria

      • See on mahtanalüütiline meetod, kus titrandina kasutatakse kaaliumpermanganaati.

      • Tavaliselt tiitritakse happelises lahuses, kus ekvivalentpunkt määratakse peramanganaatioonide väikesest liiast tekkiva heleroosa värvuse järgi.

      • Määratakse nii taandajad kui hapendajad. Taandaja otsesel tiitrimisel happelises keskkonnas, kui ei lendu ega lahune happelises keskkonnas. Kui laguneb, tiitritakse tagasipöördunult.

      • Määratakse püsiva valentsiga katioone, kui need annavad raskesti lahustuvadi ühendeid taandajate anioonidega.


    Mahtanal s redokstiitrimine

    Tänan tähelepanu eest!


  • Login