Algaja õpetaja toetusprogrammid ja kutseaasta

1. Algaja õpetaja toetusprogrammid ja kutseaasta Eve Eisenschmidt TLÜ Haapsalu Kolledž Tartus, 2. detsember 2005

2. I etapp II etapp III etapp Esmaõpe: teooria- praktika seostamine Kutseaasta: Kohanemine õpetajakutsega Täiendõpe: Eneseanalüüs ja pidevareng õppejõud ühiskond mentor juhtkond praktikajuhendajad kolleegid Õpetaja professionaalne areng kutsepädevused

3. Algaja õpetaja toetusprogrammid • Õpetajakoolituses praktilise väljaõppe suurendamine (kuni 10 kuud õppepraktikat) • Esimese tööaasta toetusprogrammid- koolisisene või/ja väline mentorlus, kutsesobivuse hindamine

4. Kutseaasta Õpetaja esimene, kõigi töökohustustega tööaasta, mille raames algajat õpetajat toetatakse erinevate meetmetega: • Vähendatud tunnikoormus • Mentori toetus ja tagasiside • Koolivälised supervisioonigrupid

5. Kutseaasta rahvusvahelises kontekstis • Õpetajaharidus on pidev, kus väga oluline on esimene tööaasta • Põhiõppes ei ole arukas käsitleda praktikaga tihedalt seotud teemasid • Algaja õpetaja saab tuge ja tagasisidet teoreetiliste põhimõtete rakendamisel praktikasse, areneb eneseanalüüsioskus • Areneb õpetajate kollegiaalne koostöö õppekava rakendamisel koolis ja kooliarenduses, kujunevad õpetajate praktikakogukonnad

6. Põhiseisukohad Eesti kutseaasta mudelis • Kutseaasta on kooliarenduse oluline osa ja ei rakendu ainult välise abi ja survega • Kutseaasta toetab õpetaja kohanemist kooli kui organisatsiooniga ja algaja professionaalset arengut • Kutseaasta teljeks on kutsestandard, mis toetab õpetaja arengut, mitte ei ole kontrollivahend • Kutseaasta on oluliseks sillaks ülikoolide ja koolide vahel saamaks tagasisidet esmaõppe kvaliteedile

7. Kutseaasta eesmärk • toetada algaja õpetaja kohanemist kooli kui organisatsiooniga, • arendada edasi esmaõppes omandatud kutseoskusi, • pakkuda tuge kogemuse puudumisest tekkivate probleemide lahendamisel

8. Kutseaasta osapooled

9. Kutseaasta I etapi rakendumine 2004/2005 • Käivitusid kutseaasta keskused Tallinnas, Tartus ja Haapsalus • tugiprogrammis osales 165 nooremõpetajat • Mentorkoolituse läbis 231 tegevõpetajat • Viidi läbi kutseaasta I etapi seire www.hk.tlu.ee/ˇkutseaasta

10. Algaja õpetaja professionaalse arengu dimensioonid • Personaalne dimensioon- seotud õpetaja kui isiksuse arenguga, enesekontseptsiooni kujunemisega • Teadmiste ja oskuste dimensioon- seotud õpetajatööks vajalike professionaalsete oskustega • Sotsiaalne dimensioon- seotud kooli kui keskkonnaga kohanemisega, koolikultuuri ja kolleegidega, juhtkonna ootustega

11. Sulandumine kollektiivi • Kõige suuremaks mureks oli kollektiiv, kus ma tööle asusin • Olen rahul, et juhtkond oli väga toetav • Kohanemisperiood oli raske, tundsin end ebakindlalt mitte ainult klassi ees, vaid ka õpetajate toas ja koolimajas ringi liikudes • Enesehinnang on suuresti seotud suhetega kollektiivis ja senini on need teineteist väga hästi toetanud

12. Esimese tööaasta lõpus… • Kasvas oskus end maksma panna, tean mida tahan ja kuidas seda saavutada • Tekkinud on kindel tempo, see teeb töö lihtsamaks ja vähem kurnavamaks, tähtsaks pean stabiilset kooli mikrokliimat • Meeldiv on tõdeda, et leidsin ise oma töös häid ja halbu külgi, suutsin põhjendada enda õnnestumisi ja ebameeldivusi, püüan õppida…

13. Õpetajad, keda on nende esimesel tööaastal juhendatud on kutsekindlamad kui need, kes on pidanud ilma toeta hakkama saama • Noore õpetaja tegevuse analüüsi toetades loome aluse tema edasiseks professionaalseks arenguks • Mentorlus ja mentoriks olemine annab kogenud õpetajale uusi võimalusi professionaalseks arenguks ja mõjutab positiivselt kogu koolikultuuri (Fullan 1991)