1 / 14

AINEKLASSID

AINEKLASSID. OKSÜDATSIOONIASTE. Elemendi o-a näitab aatomite laengut ühendis. PÜSIV o-a. I II III -II MUUTUV o-a . on mittemetallidel ja B-rühma metallidel Nt. Fe o-a II või III, Cu o-a I või II. MÄÄRA ELEMENTIDE o-a. Lihtaines on elemendi o-a 0

austin-chaney
Download Presentation

AINEKLASSID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. AINEKLASSID

  2. OKSÜDATSIOONIASTE • Elemendi o-a näitab aatomite laengut ühendis. PÜSIV o-a. I II III -II MUUTUV o-a. on mittemetallidel ja B-rühma metallidel Nt. Fe o-a II või III, Cu o-a I või II

  3. MÄÄRA ELEMENTIDE o-a. Lihtaines on elemendi o-a 0 Positiivsete o-a summa võrdub negatiivsete o-a summaga S O2 Fe O Fe2 O3 Cl2 H2 S H2 S O3 K NO3 C H4 K2 S NH 3 C2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al

  4. H2O

  5. OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD

  6. 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid …….. naatriumoksiid ............ tina(IV)oksiid………. kroom(III)oksiid ………. CaO ………………….. Cr2O3 …………………. CuO …………………. Li2O …………………… Millised neist on tugevalt aluselised?

  7. 2. Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) süsinikdioksiid………. tetrafosfordekaoksiid……… SO3 ……………………. N2O …………………… SiO2……………………

  8. 3. *Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. Tähtsamad on N2O, NO, CO. 4. *Amfoteersed oksiidid võivad reageerida nii hapete kui ka alustega. Tähtsamad on Al2O3 ja ZnO.

  9. 2. HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. pH <7 Koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest.

  10. HAPETE LIIGITAMINE TUGEVUSE JÄRGI • Tugevad happed.Nt….. 2. Nõrgad happed.Nt • LIIGITAMINE VESINIKU AATOMITE JÄRGI • Üheprootonilised happed. Nt… • Mitmeprootonilised happed. Nt… Millised neist on hapnikhapped?

  11. 3. HÜDROKSIIDID EHK ALUSED Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. pH>7 Koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest. ALUSTE LIIGITAMINE VEES LAHUSTUVUSE JÄRGI • Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk LEELISED. Need on tugevad alused. NaOH………………………… Ca(OH)2 ……………................… baariumhüdroksiid ………… Ca(OH)2

  12. 2. Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid. Need on nõrgad alused. Nt. magneesiumhüdroksiid …….. raud(III)hüdroksiid …….. Pb(OH)2 ………………………… CuOH …………………………… Zn(OH)2 ……………………….. Fe(OH)3

  13. 4. SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest. kaaliumkarbonaat ………. alumiiniumsulfaat …….. raud(II)nitraat………….. kaltsiumfosfaat ……….. vask(II)sulfit …………… tsinkfluoriid Na2SO4…………………………….. Al(NO3)3……………………………. FeSO4…………………………………… PbCl4 ……………………………………… CuCO3……………………………….. NaCl

More Related