1 / 29

KEHALISED VÕIMED

KEHALISED VÕIMED. Marion Piisang, MSc TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituut. KEHALISTE VÕIMETE MÕISTE.

aurora
Download Presentation

KEHALISED VÕIMED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. KEHALISED VÕIMED Marion Piisang, MSc TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituut

  2. KEHALISTE VÕIMETE MÕISTE Kehalised võimed (ka: liigutusvõimed) – kompleks morfoloogilisi ja psühho-füsioloogilisi omadusi, mida inimene vajab mingi kehalise tegevuse võimalikult efektiivseks sooritamiseks Kehaliste võimete arendamine = organismi morfo-funktsionaalne kohandamine konkreetse tegevuse vajadustele

  3. KEHALISED VÕIMED JA TERVIS Tervisega seotud vormitegurid: • füüsiline (kardiorespiratoorne) töövõime; • lihasjõud; • painduvus; • reageerimiskiirus (reaktsioonivõime)

  4. KEHALISTE VÕIMETE ARENDAMISE PRINTSIIBID • Tegevuse regulaarsus Kehaliste võimete arengule avaldavad mõju nii kaasasündinud eeldused kui keskkonnatingimused, kuid olulisim osa on kehalisel aktiivsusel • Koormuste ealine sobivus Kehalise võimekuse arengu heterokroonsus (eriaegsus) on seotud organismi kasvamise ja arenemise iseärasustega Sensitiivne periood (tundlikkusperiood) – aeg, mil mingi kehaline võime on eriti hästi arendatav

  5. LASTE JA NOORUKITE KEHALISE VÕIMEKUSE ARENDAMINE (Mero jt 1990)

  6. KEHALISTE VÕIMETE ARENDAMISE PRINTSIIBID • Koormuste kasvamine ja tendents piirkoormustele (= hetke maksimumtaseme saavutamisele) Kehalised võimed arenevad etapiviisiliselt • 1.etapp: kehalise koormuse mõjul tõuseb organismi funktsionaalne võimekus; funktsionaalse võimekuse tõus → kehalise võimekuse paranemine • 2.etapp:regulaarse treeningu tulemusena muutub organismi tegevus ökonoomsemaks, kooskõlastatumaks; organismi kooskõlastatum toimimine → konkreetse koormuse jaoks kehalise võimekuse taseme maksimumi saavutamine • 3.etapp: organismi kohanemisvõime tõusu tõttu ei oma standardne koormus enam treenivat efekti → kehalise võimekuse areng peatub

  7. KEHALISTE VÕIMETE ARENDAMISE PRINTSIIBID • Koormuste koosmõju ratsionaalsus Kehaliste võimete positiivne ülekanne– ühe kehalise võime arendamine (või paranemine) toob kaasa teise kehalise võime paranemise, nt liigutuste sageduse arendamine → kiirusjõu paranemine Kehaliste võimete vegatiivne ülekanne– ühe kehalise võime paranemine pidurdab teise kehalise võime arengut, nt lihasjõu paranemine → painduvuse langus

  8. KEHALISE TEGEVUSE REŽIIMID • 1.režiim: harjutuste kordamine lühikeste puhkepausidega; puhkepauside vältel töövõime täielikult ei taastu. Kasutatakse vastupidavuse arendamisel. • 2.režiim : harjutuste kordamine niisuguste puhkeinter-vallidega, et funktsionaalsednäitajad taastuksid järgmise soorituse alguseks. Kasutatakse kiiruse, jõu ja osavuse arendamisel. • 3.režiim: harjutused vahelduvad küllalt pikkade puhke-intervallidega; järgmine koormus langeb super-kompensatsiooni faasi. Kasutatakse kiiruse ja jõu arendamisel (NB! Vastupidavuse tase langeb!)

  9. VASTUPIDAVUS • Vastupidavus – võime panna vastu väsimusele (kehalisel) tööl, liikumisel või sportlike harjutuste sooritamisel Vastupidavuse liigid: aeroobne vastupidavus, anaeroobne vastupidavus, aeroobne-anaeroobne vastupidavus

  10. VASTUPIDAVUSE ALUSEKS OLEVATE ENERGEETILISTE PROTSESSIDE ISELOOMUSTUS (Nurmekivi, 2008: 93)

  11. VASTUPIDAVUS SOOVITUSI VASTUPIDAVUSE ARENDAMISEKS • Laste vastupidavuse arendamiseks tuleb neile tagada piisav kehaline aktiivsus • Vastupidavustreeningute eel tuleb lapsed õpetada liikuma ühtlases, rahulikus tempos • Laste vastupidavuse arendamiseks sobivad jooksumängud (nn aeroobne mängimine), loomulik kestvusjooks (vähemalt 5 minutit järjest), kiirust ja kiirusjõudu arendavad harjutused lühikeste puhke-pausidega

  12. VASTUPIDAVUSE ARENDAMINE • Vastupidavusharjutuste koormust suurendatakse kas tegevuse kestust / distantsi pikendades või liikumise tempot tõstes. NB! Korraga tohib koormuse suurendamiseks kasutada ainult ühte võimalustest • Vastupidavusharjutuste läbiviimisel jälgida koormuse mõju õpilastele; vältida välist sundi ja anaeroobseid koormusi (2 -5 minutit kestvad tegevused)

  13. JÕUD • Jõud - võime lihaspingutuse arvel ületada välistakistust või vastupanu; lihase või lihasrühma sooritusvõime Jõu liigid: põhijõud, jõuvastupidavus, maksimaalne jõud, kiirusjõud (kiire jõud, plahvatuslik jõud)

  14. JÕUD Laste ja noorte jõutreeningu eesmärgiks on aluse loomine täiskasvanuea sooritusvõimele – see pole võimalik ilma piisava tugevuseta tugi-liikumis- aparaadita Liikumine tugevdab luustikku. Luude arengu seisukohalt on tähtis vanus 12- 15 aastat Alates murdeeast mõjutab jõutreening märkimis- väärselt lihasjõu juurdekasvu

  15. JÕU ARENDAMINE (Nurmekivi, 2008: 90)

  16. JÕUD SOOVITUSI JÕU ARENDAMISEKS • Laste jõudu arendavad loomulik (mitmekesine, dünaamiline) liikumine ja mängud - ronimine, hüplemine, roomamine, võimlemisharjutused jms, kus “koormuseks” on oma keha mass. NB! Vältida harjutusi lisaraskustega! • Õpetada lastele jõuharjutuste tehniliselt õiget sooritamist, samuti hingamist harjutuste sooritamise ajal

  17. JÕU ARENDAMINE • Põhijõu arendamisel on harjutuste korduste arvuks 8-10, jõuvastupidavuse arendamisel – 10- 20 (maksimaalse jõu arendamisel 1-4 kordust) • Pöörata tähelepanu õige rühi ja pöiavõlvi kujunemisele tugevdades vastavaid lihasrühmi • Vältida ülemäärast ja staatilist koormust nõrkadele luudele- liigestele- lihastele. NB! Jälgida koormust randmele ja pöiale !

  18. PAINDUVUS • Painduvus – inimese võime sooritada liigutusi võimalikult suure amplituudiga Painduvuse liigid - aktiivne painduvus, passiivne painduvus Lülisamba liikuvus on parim 8- 9 aasta vanuses, samal ajal hakkavad puusa- ja õlaliigese liikuvus juba vähenema. NB! Oluline on reie tagakülje lihaste elastsuse arendamine!

  19. PAINDUVUS SOOVITUSED PAINDUVUSE ARENDAMISEKS • Painduvusharjutuste sooritamiseks tuleb lihased ette valmistada • Painduvuse arendamiseks kasutatakse üldarendavaid võimlemisharjutusi ja suure amplituudiga sooritatavaid liigutusi- liikumist. NB! Ettevaatust passiivsete venitusharjutuste kasutamisel!

  20. PAINDUVUSE ARENDAMINE • Harjutuse sooritamise ajal suurendatakse liigutuste amplituudi järk-järgult. NB! Harjutuste sooritamisel vältida valutunnet! • Reie tagakülje ja puusavöötme lihaste venitus-harjutusi soovitatakse õpetada juba väikelapseeas • Vältida ülemäärast koormust nõrkadele luudele, liigestele ja lihastele. Painduvuse spetsiaaltreeningut peaks alustama alles 10.eluaastast

  21. KIIRUS • Kiirus – võime alustada ja sooritada liigutust, liigutusi ja/või liikumist võimalikult lühikese ajaga Kiiruse alaliigid: reaktsioonikiirus, üksikliigutuse kiirus, liigutuste sagedus; lokomotoorne kiirus (kiirendusvõime + maksimaalne liikumiskiirus distantsil)

  22. KIIRUS SOOVITUSI KIIRUSE ARENDAMISEKS • Liigutuste sageduse arendamise sensitiivne aeg – noorem kooliiga • Laste mängudes peab olema palju (lühiajalist) kiiret liikumist-liigutusi; palju erinevaid (kiireid) jooksu-, hüppe- ja viskeharjutusi • Kiiruse arendamiseks saab kasutada harjutusi, mille tehnika on hästi (liigutusvilumusena) omandatud

  23. KIIRUSE ARENDAMINE • Kiirusharjutusi sooritatakse maksimaalse intensiivsusega, neid ei saa teha väsinuna • Kiirusharjutuste kestus on maksimaalselt 6-10 sekundit (distants ≈ 15- 30m); harjutustevahelised puhkepausid peavad tagama täieliku taastumise • Reageerimiskiirust saab parandada tähelepanu keskendamisevõimet arendades

  24. OSAVUS (ka: KOORDINATSIOONIVÕIMED) • Osavus – võime kiiresti omandada uusi, koordinatsioonilt keerukaid tegevusi ja vastavalt muutunud tingimustele kiirelt ja otstarbekalt ümber lülituda ühelt liigutuslikult tegevuselt teisele • Põhiosavus on märkimisväärselt seotud inimese liigutusvilumuste (s.h põhiliigutusvilumuste) hulgaga

  25. OSAVUS Osavuse komponendid: reaktsioonivõime, tasakaal, rütmitunne, ruumis orienteerumise oskus, eristamisoskus (=ruumilise, jõuastme ja ajalise eristamise oskus), kombinatsioonivõime, varieerimis-oskus, adaptatsioonivõime, peenmotoorne koordinatsioon Osavuse arengu sensitiivne aeg on vanuses 6- 12 aastat

  26. OSAVUS SOOVITUSI OSAVUSE ARENDAMISEKS • Laste osavuse arendamiseks tuleb neile tagada piisav kehaline aktiivsus ja mitmekesised liikumis- võimalused • Kindlustada põhiliigutusvilumuste (baasmotoorika) kindel omandamine • Arendada: • reageerimisvõimet s.o valikreaktsiooni kiirust → mängida püüdjaga, signaalile reageerimisega jms liikumismänge

  27. OSAVUSE ARENDAMINE • Arendada: • tasakaalu → suusatada, uisutada, sõita jalgrattaga, sooritada tasakaaluharjutusi jne; • rütmitunnet → õppida kohandama oma individuaalset liigutuste/ liikumise rütmi etteantud (muusika-, sõna- vm) rütmiga; • ruumis orienteerumise oskust → kasutada erinevaid liikumistrajektoore, rivistumisi erinevatesse kohtadesse jms

  28. OSAVUSE ARENDAMINE • Arendada: • loovust→ sooritada harjutusi kehatunnetuse arendamiseks: lõdvestusharjutusi, harjutusi liikumise põhiparameetrite kogemiseks, harjutusi kaaslastega jne • Vältida ühekülgsust ja varajast spetsialiseerumist

  29. LUGEMISSOOVITUS: • HARRO, M. (2001). Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ja kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu: TÜ Kirjastus • LOKO, J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus. – Tartu: AS Atlex, lk 172- 179, 201- 216 • NURMEKIVI, A. (2008). Põhiliste kehaliste võimete – jõu, kiiruse, vastupidavuse, painduvuse, osavuse liigid ja nende arendamiseks kasutatavad harjutused ja treeningu-meetodid. Rmt: Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained. II tase. – Tallinn: Sunprint, lk 161- 167

More Related