1 / 8

ALTERNATIIVSETEST LOODUSKAHJU HÜVITAMISE PÕHIMÕTETEST Vol 3

ALTERNATIIVSETEST LOODUSKAHJU HÜVITAMISE PÕHIMÕTETEST Vol 3. Seis aprill 2008. Kokkuvõte arutelust 25.09 PMANis. Edasised võimalikud tegevused Koalitsiooni -lepingus sätestatu (rakendus I kv 2010) täitmiseks: 1.Saagikahju kindlustamine läbi MES-i kui kindlustusmaakleri.

asasia
Download Presentation

ALTERNATIIVSETEST LOODUSKAHJU HÜVITAMISE PÕHIMÕTETEST Vol 3

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ALTERNATIIVSETEST LOODUSKAHJU HÜVITAMISE PÕHIMÕTETESTVol 3 Seis aprill 2008

  2. Kokkuvõte arutelust 25.09 PMANis Edasised võimalikud tegevused Koalitsiooni -lepingus sätestatu (rakendus I kv 2010) täitmiseks: 1.Saagikahju kindlustamine läbi MES-i kui kindlustusmaakleri. 2.Ühistulisele kindlustustegevusele seadusandliku võimaluse väljatöötamine (arutelu Rahandusministeeriumis) 3.Põllumajanduskindlustustoetuse taaskäivitamine (määruse eelnõu)

  3. Põllumajanduskindlustustoetus • PõM määrus lähiajal e-õigusesse • EKSL märkused selle juurde: - täna sobilik toode kindlustajatel puudub, turu maht väike, risk suur; - EKSL tuleb kaasa pigem kohustusliku süsteemi käivitamisel; - väga esialgne hinnang vabatahtliku süsteemi kindlustuspreemia osas oleks 160-200 kr/ha; - piiratud määral toimimise eesmärgil nende ettepanek:lisada põllumajandusloomade kindlustus

  4. Arutelu Rahandusministeeriumis Variant 1. Arvestades seniseid kindlustusfirmade reaktsioone, peaks süsteemi üles ehitama kaasates maaklerfirma, kes tooks toote EL kindlustusturult Selleks: - kaardistada ja koondada nõudlus; - valida kindlustusmaakler (hanke alusel); - pakkumuste vastuvõtt; - parima valik ja lepingu sõlmimine. Nõudluse koondamisel tuleks indikeerida valmisolek kindlustuspreemia suuruse kohta, sealjuures arvestades võimalikku kindlustustoetust

  5. Arutelu (2) Variant 2. Riikliku kindlustusandjana võiks kasutada seniseid riiklikke institutsioone (KredEx või MES) – puudub kindlustusandja kogemus (ka valmisolek?) Variant 3. Ühistuline kindlustustegevus Lahendus väga kaheldav, kuna riskid on väga suured ja kui tegevus vaid nende riskide katmine osalejate sissemaksete abil, siis riskide hajutamise võimalus puudub.

  6. Infoks: Leedu olukord Otsingute peale leiti Saksamaal aktsiaselts “VEREINIGTE HAGEL” • Mitme riski kompleksne kindlustus (talvekahjud, rahe, liigsademed, ikaldus); • Põllumajanduskultuuri (oder, nisu, rukis, raps, kaer, mais ja kartul) saagikao hüvitamiseks; • Põldude elektroonilise andmebaasi põhine; • Prognoositava saagi alusel 3 intensiivsusklassi, mille alusel kindlustuspreemia; • Põllumajandustootja maksab 50%, riik 50% (kindlustustoetusena); • Kahju hindajad on kohalikud aga firma poolt koolituse ja akrediteeringu saanud palgatud isikud; • Koordineerivas nõukogus 3 PõM, 3 põllumajandustootjate ja 3 kindlustusfirma esindajat.

  7. Infoks : võimalik variant tervisekontrolli tulemusena • Kuni 10% rahvuslikust otsetoetuste ümbrikust võiks kasutada liikmesriigi valiku alusel kindlustuspreemia osaliseks hüvitamiseks; • Ebasoodsad ilmastikutingimused, mis 3(5) aasta keskmisena hävitavad üle 30% saagist; • Põllumajandustootjale hüvitatakse 60 (70)% kindlustuspreemia maksumusest; • EL rahast hüvitatakse 40% kindlustustoetusest.

  8. Infoks: põllumajandustootjate seisukohad Kuigi 44,8% küsitletud põllumajandustootjatest tunnistavad, et ilmastikutingimused on läinud keerukamaks: • 16,5% leiab, et kindlustussüsteemil pole mõtet; • 13,7% arvab, et asi peaks jääma vabatahtlikuks erakindlustusel põhinevaks; • 28,2% ütlevad,et süsteem võiks ju olla aga nemad ilmselt ei ühineks; • 40% liituksid ühtse kindlustussüsteemiga.

More Related