1 / 52

Silmahaiguste farmakoteraapia

Sagedasemad probleemid, millega patsiendid p

aracely
Download Presentation

Silmahaiguste farmakoteraapia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


    1. Silmahaiguste farmakoteraapia Anti Kalda TÜ Farmakoloogia Instituut 2010

    2. Sagedasemad probleemid, millega patsiendid pöörduvad apteekri poole 1. Valulik punetav silm. 2. Silmalau põletik. 3. Pisarate tekke ja voolu häired. Neid haiguslikke seisundeid on suhteliselt lihtne ära tunda. Tavaliselt ei kujuta need patsiendile otsest ohtu ja on enamasti sümptomaatiliselt ravitavad.

    3. Sagedasemad probleemid, millega patsiendid pöörduvad apteekri poole 4. Valulik silm Valuliku silmaga patsient tuleb saata silmaarsti juurde (mida suuremad on vaevused seda kiiremini vajab abi).

    4. Sagedasemad probleemid, millega patsiendid pöörduvad apteekri poole 5.Silmahaigused mis on manifesteerunud süsteemsete haiguste tagajärel. Nende silmahaiguste diagnoosmine eeldab kogemusi. Näiteks eksoftalm (punnsilmsus) on sage kilpnäärme hormooni üleproduktsiooni korral (hüpertüreoidism).

    5. Silmahaigused mis on manifesteerunud süsteemsete haiguste tagajärel Hägune või kahelinägemine võivad olla varajase demüeliniseeriva haiguse (nt sclerosis multiplex), ajukasvaja või botulismi sümptomideks.

    6. Silmahaigused mis on manifesteerunud süsteemsete haiguste tagajärel Nüstagm – silmamunade kiire ja ühtlane korduv edasi-tagasi tõmblev liikumine, kus sageli on eristatav aeglane ja kiire komponent. Nüstagm võib tekkida paljude peaaju haiguste ja mürgistuste (nt fenütoiin) korral. Vaata YouTube: congenital nystagmus, upbeat nystagmus.

    7. Silm

    8. Silm

    9. Pisarate süsteem

    10. Silma vegetatiivse närvisüsteemi innervatsioon

    11. Konjuktiviit Konjuktiviit on silmamuna eesmist osa ja silmalaugu seestpoolt katva sidekesta ehk konjuktiivi põletik. Konjuktiviit on tavaliselt healoomulise kuluga kiiresti mööduv haigus. Kõige sagedasem “punetavate silmade“ põhjustaja. Konjuktiviiti võivad põhjustada viirused (adenoviirus), bakterid (streptokokk, stafülokokk, gonokokk), allergia (heina- palavik), silma sattunud keemilised ained, suits ja teised silmi ärritavad ained.

    12. Konjuktiviit Kroonilise konjuktiviidi korral esinevad haiguse ägenemised ja vaibumised kuude või aastate jooksul. Ka kontaktläätsede kandmine võib põhjustada konjuktiviiti. Põhjuseks võib olla sarvkesta hõõrdumine, reaktsioon kontaktläätse vedelikule, halvasti sobivad läätsed või sarvkesta kuivus. Raskemtel juhtudel võib kontaktläätsede vale kasutamine põhjustada sarvkesta haavandi teket.

    13. Konjuktiviidi sümptomid Ühe või mõlema silma kipitamine ja punetus. Patsient võib kaevata, et on tunne nagu oleks „prügi silmas“. Allergia puhul võib esineda ka silmade sügelemist. Patsient võib kaevata, et silmad on valgustundlikud ning nägemine on veidi udune. Silmadest väljub limast eritist, mis võib olla mädane ja hommikul ärgates on silmad rähmased.

    14. Konjuktiviidi sümptomid Konjuktiviit (allergiline, bakteriaalne) mõjutab mõlemat silma, kuid sageli ühte silma rohkem kui teist. Allergilist konjuktiviiti esineb sagedamini noortel naistel. Sagedasemad allergilise reaktsiooni põhjustajad on kosmeetika, seebid, näopuhastusvahendid jne.

    15. Konjuktiviidi ravivõimalused Bakteriaalse konjuktiviidi raviks kasutatakse antibiootikume sisaldavaid silmatilku või salvi. Ravi on tavaliselt empiiriline. Nt. klooramfenikool, tobramütsiin, fusidiinhape, sulfaetisool, tsiprofloksatsiin. Ravi ajal ei tohi patsient kanda kontaktläätsi. Herpes Simplex’i poolt põhjustatud konjuktiviidi raviks atsikloviir (silmasalv), silmade niisutamiseks kasutatakse tehispisaraid (hüpromelloos).

    16. Konjuktiviidi ravivõimalused Allergilise konjuktiviidi raviks kasutatakse lokaalselt manustatvaid silmatilku: Histamiin H1-blokaatorid - aselastiin Antihistamiinsed - kromoglütsiinhape Sümpatomimeetikumd - tetrüsoliin Põletikuvastased ained - deksametasoon, loteprednool

    17. Konjuktiivialune verejooks Subkonjuktivaalne hemorraagia tekib veresoone traumaatilise kahjustuse tulemusena. Kuigi rauma näeb hirmus välja, paraneb verevalum tavaliselt spontaalselt.

    18. Silmade kuivus Silmade kuivus võib olla mitmete haiguste tüsistus, nagu reumatoidartriit (Sjögren’i sündroom) või östrogeenide defitsiit menopausis olevatel naistel. Silmade kuivus võib soodustada sarvkesta haavandumist ja teisi patoloogilisi muutusi. Raviks kasutatakse hüpromelloosi.

    19. Silmalau haigused Ühte silmalaugu haaranud põletik võib avalduda Abstsessina - algul lokaalne, hiljem võib levida üle kogu silmalau. Peamised sümptomid on punetus, turse ja valu. Odraiva - lauservas paiknevate rasunäärmete põletik. Jagatakse asukoha järgi kaheks: sisemine ja välimine. Välimine odraiva avaneb nahapinnale, sisemine lau sisemisele küljele.

    20. Silmalau haigused Odraiva sümptomid - algab tavaliselt lauserva punetuse ja valuga, mis läheb üle väikeseks, ümaraks ja valulikuks sõlmeks. Võib kaasneda valguskartus, pisarate vool ja võõrkehatunne silmas. Paari päeva jooksul tekib mädane sõlmeke. Pärast odraiva avanemist ja mäda väljumist annab valu järele ja paari päeva jooksul kaovad kõik sümptomid.

    21. Silmalau haigused Blefariit - lauserva krooniline põletik, mis võib haarata ühte või mõlemat silma. Haigus avaldub punetuse, kestenduse ja väikeste haavanditena ning võib alata juba lapseeas ja kesta sageli kogu elu. Sümptomid ägenevad 60.-70. eluaastates.

    22. Silmalau haigused Haavandiline blefariit on äge bakteriaalne infektsioon, mille põhjustajaiks on sageli bakterid naha normaalsest mikrofloorast. See haarab ripsmekarva folliikuleid ning rasunäärmeid.

    23. Silmalau haigused Seborroiline blefariit on krooniline (rasunäärmete) haigus, mis kaasneb sageli seborroilise dermatiidiga näol ja peanahal.

    24. Silmalau haigused Blefariidi puhul on silmalaugude veresooned laienenud, sageli esineb valgeid ripsmekarvu tumedamate seas, ripsmete kadu, ripsmed on lühikesed ja murdunud. Haavandilise blefariidi puhul on ripsmekarvade folliikulites näha mäda. Tekivad haavandid. Ripsmete kadu ning lauserva mädane põletik põhjustavad lauserva moondumist ja väljapoole pöördumist (ektroopion), samuti kroonilist sidekesta põletikku.

    25. Silmalau haigused Seborroiline blefariit väljendub punetusena, mis enamasti lauservast edasi ei lähe. Sellega kaasneb naha kestendus mis tekitab ripsmete ümber valgeid ebemeid. Raskematel juhtudel langevad ripsmed välja, silmalaug pakseneb ning pöördub väljapoole. Enamasti on peamiseks kaebuseks siiski punetus ja kestendus.

    26. Silmalau haigused Blefariidi ravivõimalused – ravi on olenemata tekkepõhjusest blefariidi puhul raske ja pikaajaline. Sageli võib haigus korduda. Kui nädala jooksul ei ole abi vastavatest käsimüügi ravimitest, siis tuleb alustada antibakteriaalset ravi (silma ab-salvid, nt tobramütsiin), raskematel juhtudel suukaudne ab-ravi.

    27. Silmalau haigused Ektroopion – silmalaug pöördub väljapoole. Entroopion – silmalaug pöördub sissepoole.

    28. Silmalau haigused Ptoos - ülemise silmalau allavajumine, mille põhjuseks on silmalaugu tõstva lihase nõrgenemine või seda varustavate närvide kahjustus. Ptoos võib olla nii omandatud, kui kaasasündinud häire. Ptoos võib olla seotud järgmiste haigustega: diabeet, insult, müsteenia, ajukasvaja, Horner’i sündroom (tservikaalse sümpaatilise innervatsiooni häire). Täieliku ptoosi puhul katab ülemine silmalaug kogu silma ja silma pole võimalik tahtlikult avada. Osalise ptoosi puhul on silm osaliselt vaba, kuid silma täielik avamine pole võimalik. Nii osalise kui täieliku ptoosi puhul nägemine häirub.

    29. Silmalau haigused Osaline ptoos

    30. Glaukoom ehk roheline kae Glaukoom on krooniline silmahaigus, mida iseloomustavad kõrgenenud silma siserõhk, nägemisnärvi kahjustus ja sellest tulenevalt vaatevälja kahjustus. Glaukoomi kutsutakse roheliseks kaeks, sest kaugelearenenud glaukoomi korral näib pupill kollakasrohelisena.

    31. Glaukoomi patogenees Silma eeskamber on täidetud vesivedelikuga ning selle produktsioon ja äravool on tasakaalus. Vesivedelik voolab ära silma eeskambri nurgas asuva trabekulaar-võrgustiku kaudu. Glaukoomi korral on häiritud silmas sisevedeliku produktsioon, liikumine ja äravool, mille tagajärjel silma siserõhk tõuseb.

    32. Glaukoomi patogenees Silma siserõhu tõusu all kannatab nägemisnärv, mille põhjusena vaateväli aheneb. Pikemat aega püsiv kõrge silma siserõhk kahjustab nägemisnärvi rakke pikkamööda, kuni vaatevälja täieliku kadumiseni. Vaateväli aheneb alguses tavaliselt ninapoolses osas. Kui haigust ei ravita, muutub vaateväli kitsaks, torukujuliseks, kuni täieliku pimeduseni. Kaugelearenenud glaukoomi tõttu kaotatud nägemist ei saa enam kunagi taastada.

    33. Glaukoomi tüübid Suletud nurga glaukoom, tekib siis, kui silma eeskambri nurk suletakse iirise e. vikerkesta poolt ja vesivedeliku äravool on takistatud. Sellisel juhul tõuseb silma siserõhk järsult, millega võib kaasneda silma tugev valu ja nägemise järsk langus (näiteks mõne teise silmahaiguse või trauma tagajärjel).

    34. Glaukoomi tüübid Avatud nurga glaukoom, on krooniline haigus, mis avaldub kesk- või vanemas elueas. On kõige sagedasem glaukoomi vorm. Seda määratletakse avatud nurgana, kuna vesivedelikul on lahtine juurdepääs silma eeskambris asuvale trabekulaar-võrgustikule, kuid takistatud on sealt läbivool. Seetõttu vesivedeliku produktsiooni ja äravoolu suhe häirub ja silma siserõhk tõuseb.

    35. Silma siserõhu tõusu üldised riskifaktorid Vanusel on oluline roll glaukoomi korral. Esmane silmauuring glaukoomi suhtes tuleb teha 37- 45 aastaselt. Pärilikkus. Glaukoomi korral on tugev geneetiline eelsoodumus. Kui suguvõsas esineb glaukoom tuleb teha esmane silmakontroll 20-30 aastaselt. Sugu. Meestel ja naistel silma siserõhu väärtustes erinevusi ei ole. Silma siserõhu tõus võib olla tingitud ka silma traumast, teistest silma- või üldhaigustest. Kuid enamik glaukoomihaigeid on lihtsalt sündinud eelsoodumusega glaukoomi tekkeks.

    36. Glaukoomi sümptomid Glaukoomi esmased sümptomid võivad olla: silmades virvendamine, nähakse vikerkaarevärvilisi rõngaid • silmas mõõdukas valu • silmad valguskartlikud • glaukoomi silma poolel peavalu

    37. Glaukoomi sümptomid Äkilise silma siserõhu tõusu korral: • peavalu • iiveldus, oksendamine • nägemishäired • punane silm, laugude turse • valguskartlikus • hirm, väsimus • katsudes haiget silma, on see kivikõva

    38. Glaukoomi ravi Adekvaatse ravi ja jälgimise korral on valdaval osal glaukoomijuhtudel võimalik nägemisfunktsiooni säilitada. Ravita või ebaadekvaatse ravi korral lõpeb haigus täieliku pimedusega.

    39. Glaukoomi ravi põhimõtted Glaukoomi ravi eesmärgiks on alandada silma siserõhku ohutu tasemeni, et ära hoida silmanärvi kahjustuse süvenemist ja säilitada allesjäänud nägemine võimalikult pika aja jooksul. Haigestunud silma ravi on pikaajaline ja pidev. Glaukoomi ravis on väga tähtis patsiendi koostöövalmidus.

    40. Glaukoomi ravi põhimõtted Enamasti alustatakse glaukoomi ravi silmatilkadega, mis vähendavad vesivedeliku tekkimist - ?-adrenoblokaatorid: timolool, betaksolool; karboanhüdraasi inhibiitrorid: dorsolamiid, brinsolamiid suurendavad vesivedeliku äravoolu, parasümpatomimeetikumid: pilokarpiin; prostaglandiini analoogid: bimatoprost, latanoprost, travoprost kombineeritud ravimid - pilokarpiin+timolool, timolool+latanoprost, timolool+dorsolamiid

    41. Glaukoomi ravi põhimõtted Ravimeid tuleb manustada pidevalt, korrapäraselt ja täpselt. Mitme erineva silmatilga tilgutamise vahe enne järgmist tilka peab olema 5 minutit. Sobiva preparaadi määrab silmaarst.

    42. Katarakt ehk hall kae Kae on silmaläätse hägustumine, mis põhjustab nägemise halvenemist. Katarakti põevad eelkõige vanemad inimesed.

    43. Katarakti patogenees Lääts sisaldab vedelikku, mille koostises olevad valgud hakkavad katarakti puhul teadmata põhjusel moodustama klompe ning häirivad valguskiirte kulgemist. Haiguse arenedes hakkab nägemine häiruma. Katarakt ei levi ühest silmast teise, kuigi mõnel inimesel võib haigusprotsess kulgeda mõlemas silmas.

    44. Katarakti patogenees Katarakt olla juba kaasasündinud või kujuneda välja lapseeas (juveniilne katarakt). Sel juhul on põhjuseks ema raseduse ajal põetud haigused või kokkupuude radioaktiivse kiirgusega. Katarakti võib põhjustada ka loote üsasisene haigestumine punetistesse, toksoplasmoosi või nakatumine herpesviirusega.

    45. Katarakti sümptomid Sümptomiks on valutu süvenev nägemise kadu, nägemise hägustumine. Katarakti arengu alguses võivad tekkida probleemid valgusallikatega: tänavalaternad tunduvad liiga eredad ja kiirguvad, silmad ei kannata päikest. Värvid võivad näida tuhmimatena, nägemine on halvem pimedas. Vahel võib inimene hakata nägema ka kahekordselt. Nägemishäired sõltuvad sellest, millises piirkonnas ja kui ulatuslikult on läätses toimunud muutused.

    46. Katarakti ravivõimalused Katarakti ravi on eelkõge kirurgiline, mille käigus eemaldatakse kahjustunud osa ja asetatakse läätse protees. Farmakoteraapiana kasutatakse pupilli laiendavaid silmatilku (tropikamiid, tsüklopentolaat). Sellest on abi ainult siis, kui katarakt on haaranud ainult väikest osa läätsest. Pupilli laienedes jõuab valgus silma ka läbi läätse kahjustamata osa ja nägemine võib pisut paraneda.

    47. Silmahaigustega kaasuvad sümptomid Valu Sügelus, tundlikkus ja valulikkus on sagedased sümptomid pindmiste silma haiguste puhul nagu konjuktiviit. Neid sümptomeid tuleb eristada sügavamalt silmast tulenevatest valudest, mis viitavad tõsisemale silma patoloogiale nagu glaukoom või iriit. Selliste sümptomitega patsiendid peavad kiiresti pöörduma silmaarsti poole. Tugevat valu võib põhjustada ka eredast valgusest (nt. keevitamine) tingitud sarvkesta kahjustus.

    48. Silmahaigustega kaasnevad sümptomid Nägemishäired Nägemisehäired vajavad kiiret meditsiinilist tegutsemist. Lühiajaline mööduv nägemishäire võib olla põhjustatud migreenist. Nägemishäirega võib kaasneda valu. Valu võib puududa kui nägemisehäire on põhjustatud silmasisesest verjooksust, nervous opticus’e kahjustusest, reetina irdumisest jt. Kahelinägemine, millega kaasneb ptoos ja peavalu, viitab võimalikule intrakraniaalsele verejooksule. Ebaharilikud visuaalsed efektid (nt halod ümber valgusallika) võivad olla põhjustatud glaukoomist või sclerosis multiplex’st.

    49. Silmahaigustega kaasnevad sümptomid Pupillid Normaalsed pupillid on ümarad ja ühesugused. Pupillid peavad reageerima valgusele ühesuguselt ja kokku tõmbudes säilitama ümara kuju. Erineva suurusega pupillid, kuju muutused ja erinev reageerimine valgusele võib olla põhjustatud tõsisest patoloogilisest protsessist. Hägusus või pilvjas moodustis iirise või pupilli piirkonnas võib olla põhjustatud põletikulisest eksudaadist silma eesmises kambris (iriit) või sarvkesta tursest (glaukoom).

    50. Silmahaigustega kaasnevad sümptomid Pupillid

    51. Ealised iseärasused silmahaiguste puhul Alla 3 kuu vanused lapsed, kellel on probleeme silmadega, nt mädane eritis silmadest, tuleb saata silmaarsti juurde. Vanematel lastel kellel esineb kerge konjuktiviit, võib sümptomaatilise ravina kasutada laugude loputamist puhta veega. Ptoos ja kõõrdsilmsus lastel vajab silmaarsti poole pöördumist.

    52. Ealised iseärasused silmahaiguste puhul Vanematel inimestel võib nägemishäireid põhjustada lühiajaline arteriit koos peavalu ja valulikkusega. Glaukoomi esineb sagedamini keskealistel ja vanematel patsientidel. Vananedes võib sarvkest muutuda läbipaistamtumaks. See võib olla põhjustatud kataraktist. Kuigi katarakt ei vaja kohest meditsiinilist sekkumist, on vaja pöörduda silmaarsti poole kui esinevad nägemishäireid. Vanuritel esineb sagedamini subkonjuktivaalset hemorraagiat, silmade kuivust, ektroopioni ja entroopioni.

    53. Silmadega seotud häired, mis vajavad pöördumist silmaarsti poole Valu silmas (eristada silma pindmiste muutustest põhjustatud sügelusest, kipitusest või ülitundlikusest) Nägemishäired Ebanormaalsed pupillid, erineva suurusega pupillid. Ptoos Korduv mügerik ülemises silmalaus Korduv subkonjuktivaalne hemorraagia Silma probleemid imikul noorem kui 3 kuud Kõõrdsilmsus lapsel Eksoftalm Silmahaigusega seostuv peavalu või süsteemsed häired

More Related