1 / 19

Helga Nõu

Helga Nõu. Koostaja: Pille-Riin Vare Juhendaja: Ive Porkon Ülenurme Gümnaasium 2010.aasta. Helga Nõu. Kuni 1957.aastani Helga Raukas. On sündinud 22.septembril 1934. aastal Tartus. On eesti proosa- ja lastekirjanik ning õpetaja. Helga Nõu 75.

aquila
Download Presentation

Helga Nõu

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Helga Nõu Koostaja: Pille-Riin Vare Juhendaja: Ive Porkon Ülenurme Gümnaasium 2010.aasta

  2. Helga Nõu • Kuni 1957.aastani Helga Raukas. • On sündinud 22.septembril 1934. aastal Tartus. • On eesti proosa- ja lastekirjanik ning õpetaja.

  3. Helga Nõu 75 • Kirjanik tähistas 22. septembril 2009.a. oma 75. sünnipäeva. http://m-a-e-e.deviantart.com/art/where-the-wild-roses-grow-131859161

  4. Võluvad Helga ja Enn Nõu (foto Kristjan Lepp)

  5. Aita Kivi intervjuu Helga ja Enn Nõuga (Eesti Naine 5.okt.2009) Mis ajendas teid kirjutama? Enn: Helga pani kuuekümnendate algul Manas kirjutama Ivar Grünthal. Helga: Saatsin sinna kaks minavormis novelli, ta soovitas neid laiendada kolmandasse isikusse. Enn: Helgal ilmus 1965. esikromaan lastega kodus olles – kolmas laps sündis, kui romaan “Kass sööb rohtu” oli juba ilmunud. Helga: Algul mina töötasin ja Enn õppis, aga kui oli juba kaks last, jäin nendega koju. Vaimselt hakkas üsna igav. Siis ütles Enn: “Ära virise – hakka romaani kirjutama! Võta materjali ümbruskonnast, ma õhtuti pesen ise nõud ja koristan!” Ta hakkaski seda tegema – mina sain õhtuti kirjutada. Esimene romaan ja novellikogu “Kord kolmapäeval” valmisid nii. Enn: Auhind, mille said, oli Eesti Komitee kultuuriauhind, mida jagasid August Mälguga.

  6. Aita Kivi intervjuu Helga ja Enn Nõuga (Eesti Naine 5.okt.2009) Kas te olete saanud palju reisida? Helga: Piisavalt. Aga meie ei sõida kunagi soojale maale – meile ei meeldi päike, kuumus… Enn: …ega hotellides elamine! Helga: Mu vennal on korter Prantsuse Rivieras, olime seal nädala. Nüüd ta kutsus uuesti, aga… Enn: …ma olen selle ranna ära näinud, kuidas on soe, inimesed joovad veini ja mängivad golfi – kumbki ei huvita mind. Aga Eestimaal sõidame palju ringi!  Oleme viimase 15 aasta jooksul käinud oma 70 korda kohtumistel koolides ja raamatukogudes. Need on kõige toredamad, sinna tulevad ainult need, kes raamatuid tõesti loevad.

  7. Aita Kivi intervjuu Helga ja Enn Nõuga (Eesti Naine 5.okt.2009) Teie lastel on üsna eksootilised abikaasad. Helga: Vanem tütar Laine on abielus Charlesiga, kes on poolnigeerlane, neil on poeg. Keskmine laps Heino on abielus Filipiinidelt pärit Emilyga, neil on kaks poega. Enn: Noorem tütar Liia on abielus Petteriga, kes on pooleldi norralane, pooleldi taanlane. Neil on kolm last. Nad kõik on sidunud oma elu Rootsiga, kodukeel on rootsi keel, elavad ümber Stockholmi, meist lapsehoiu-sõidu kauguses.

  8. Aita Kivi intervjuu Helga ja Enn Nõuga (Eesti Naine 5.okt.2009) Helgalt on ilmunud palju noortele mõeldud raamatuid, sageli käite noortega kohtumas. Kust te ideid ammutate? Helga: Kui lapsed väiksed olid, hakkasin lasteraamatuid kirjutama – lapsed ju inspireerivad. Kui vanem tütar oli 14, tulid puberteediprobleemid, siis kirjutasin esimese noorsooromaani. Enn: Helga “Pea suu ja tõmba uttu” on ju eesti koolis kohustuslik kirjandus! Helga: Katsun jälgida siinset kõnepruuki, Rootsis seda ju ei kuule. Jälgin kirjandust ja ajakirjandust. Tellime Postimeest. Kui tuleme Eestisse, ootab meid suur virn vanu ajalehti – meie peal elab veel naine, kes mäletab mind väiksena. Eriti huviga loen noori puudutavaid reportaaže, intervjuusid… Jätan meelde probleemid, mis siin on.

  9. Helga Nõu Kirjaniku elu kui pagulase lugu “Helga Nõu saatus on olnud killuke eesti paguluse saatusest, mis on olnud kodu kaotuskibedus, kohanemine võõra keskkonnaga, eestluse säilitamine ja kogukonnana hääbumine või tagasipöördumine koju pärast Eesti iseseisvuse taastamist.” (Rein Veidemann Postimees19.09 2009)

  10. Helga Nõu loomingupõhitunnused: “Püüd kirjutada võõrasse keskkonda sündinud või selles üles kasvanud põlvkonnaromaani, koos kõige sinna juurde kuuluvate sisekonfliktide, identiteedikõhkluste ja otsingutega, millest omakorda kasvab mäss vanade – teisest ajast ja ruumist pärit vanemate ettekirjutuste vastu” (Rein Veidemann Postimees19.09 2009)

  11. Helga Nõu looming • “Kasssööbrohtu” (Lund 1965, 2. trTln 1991) • “Kordkolmapäeval” (Lund 1967, 2. trTln 1993) • “Oi, oi, oi – misjuhtus?” (Lund 1967) • “Ruudulineröövel” (Lund 1965, 2. trTln 1990) • “Tiiger, tiiger” (Lund 1969, 2. trTln 1990) • “Paha poiss” (Lund 1973, 2. trTln 1990) • “Põgenejad“ (Mana 1978-1979) • “Pea suu!” (Stockholm 1983, 2. trTln 1994) • “Uuslugemik 1” (Stockholm 1983) • “Uuslugemik 2” (Stockholm 1990) • “Inimvaresed” (Stockholm 1993, 2. trTln 1994) • “Hundisilmas” (Tartu 1999) • “Tõmbauttu!” (Tallinn 2001) • “Kuuessõrm” (Tallinn 2003) • “Oodlastudrebasele” (Tallinn 2006) • “PeaaegugeeniusehkSchrödingerikassiotsimas” (Tartu 2008) • “Appi!” (Tartu 2008)

  12. Romaan “Pea suu!” • Tegelased: Tiina, Ville, Sven – Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad . • Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli iseloomult hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, tüütu venna ja talle väga tähtsa olendi Oskariga. Oskar oli nimelt tema hamster. Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna.Tiina oli armunud ühte Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. • Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk ja seejuures klassi kõige pikem tüdruk.Ta oli isegi oma klassi poistest pikem. Seetõttu kutsuti teda lipuvardaks. Veel oli Tiinal mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul.Kuid Tiinal olid peale välimuse muudki mured. Ta ei saanud nimelt oma vanematega kuigi hästi läbi. Seetõttu tekkis talle selline tunne, et keegi ei hooli temast ja tema elu on mõttetu. Tiinal oli ka suur mur, kui Sven-Allanit ahistati ja ka siis, kui ta sai teada, mis elu elabVille.

  13. Minu arvamus • Minu arvates oli raamat “Pea suu!” väga õpetlik raamat. Raamat rääkis sellest, millist koolikiusamist osad lapsed peavad iga päev taluma . Kõik peaksid sellest raamatust õppima seda, et teisi inimesi ei tohiks ilma mingi põhjuseta kiusata.

  14. Romaan “Tõmba uttu” • Midateha, kuikoolislähebhalvastijaarmastuseseivea? Kuikehakasvabkiireminikuihing? Joonas, Evelin, Liana, Marko jateisedelavadühesEestiväikelinnasjakäivadkaheksandasklassis. Millinetulevikootabneid? Igaühel on omaunistusjaigaükspüüabprobleemeomamoodilahendada. Mõneleneistsaavadaganendeendakavatsusedsaatuslikuks... • «Tõmbauttu!» on põnevlugutänapäevanoortest, ühtaegunaljakasjatõsine, koomilinejatraagiline, peaaeguõudukas... Võib-olla on pärastlugemistisegipõhjusthakatavõimatutuskuma.

  15. Romaan “Appi !” • «Appi» on Helga Nõu põnev teismelistele mõeldud nüüdisaegne noorsooromaan. Mis juhtub, kui elu korraga pea peale pööratakse? Tegelasteks on õde-venda Maili ja Juss, 16 ja 17 aastat vanad. Ühel hilisõhtul, kui nad on üksinda kodus, heliseb uksekell ja trepil seisab politseinik. Sellest hetkest hargneb sündmusteahel, mis puudutab mitut valusat küsimust ja viib mitmele maale. Raamatu peateemaks on armastuse otsimine. See pole kerge, kui sa ei ole enam laps, aga ka mitte täiskasvanu. Pealegi selgub, et täiskasvanute maailmas on armastus veel kõige keerulisem. Mis saab, kui sõber osutub HIV-positiivseks või kui laps jääb lapseootele? Ehk on kõige tähtsam inimesearmastus?

  16. Romaan “Hundi silmas” • See on lugu naisest, tema sündimata jäänud lapsest ja rootsi mehest, kes valis omale teise elu. Enesekeskne Rootsi ühiskond ei suutnud sõjajärgsetel aastatel leppida võõrastega ja nii liiguvad seal, otsekui puuri pistetud hundid, pidepunktita jäänud inimesed, kellel pole enam kodumaad. Raamatu kirjutamise ajendiks oli tegelikult «Estonia» katastroof ja romaan uurib muuhulgas, kas saatust saab muuta. Olgu see või romaani peategelase päästmine tema jaoks tulevasest, aga meile kõigile teadaolevast katastroofist.

  17. Romaan “Kuues sõrm” • Karina sõidab Tartusse operatsioonile, kuid juba bussijaamas hakkab temaga juhtuma imelikke asju. Linn on ühtäkki justkui pisut nihkes, Karina kohtub üsnagi veidrate inimestega, leiab kummalise raamatu. Enne kui ta arugi saab, on tüdruk juba sattunud sündmuste keerisesse, milles üks seiklus järgneb teisele ja iga järgmine tegelane selles virrvarris on üha saladuslikum.

  18. Allikmaterjalid Tekst • http://uus.miksike.ee/documents/main/lisa/pea%20suu.htm • http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?7591 • http://et.wikipedia.org/wiki/Helga_N%C3%B5u • http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?166964 • http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?1510 • http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?12501 • Postimees19.09 2009 • Eesti Naine 5.okt.2009

  19. Allikmaterjalid Pildid • http://bridha.wordpress.com/category/uncategorized/ • http://www.postimees.ee/?id=165570 • http://www.eestikirjastused.com/tanapaev/pildid/peasuu.jpg • http://www.tnp.ee/image/show?image_id=177 • http://paber.ekspress.ee/fotodb/9445E0621D77D7EFC2257561004469BA/$file/tn_eefv-7pdgm3.jpg • http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/0001/510.jpg • http://www.tnp.ee/image/show?image_id=123 • http://m-a-e-e.deviantart.com/art/where-the-wild-roses-grow-131859161

More Related