Hospitaalinfektsioon
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 70

HOSPITAALINFEKTSIOON PowerPoint PPT Presentation


  • 270 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

HOSPITAALINFEKTSIOON. Piret Mitt TÜK Infektsioonikontrolli teenistus. Sisukord. hospitaalinfektsioon (HI) epidemioloogia 4 peamist HI kätehügieen isolatsioon. HI definitsioon.

Download Presentation

HOSPITAALINFEKTSIOON

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Hospitaalinfektsioon

HOSPITAALINFEKTSIOON

Piret Mitt

TÜK Infektsioonikontrolli teenistus


Sisukord

Sisukord

  • hospitaalinfektsioon (HI)

    epidemioloogia

    4 peamist HI

  • kätehügieen

  • isolatsioon


Hi definitsioon

HI definitsioon

  • infektsioon, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht, vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad, kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus § 23


Hospitaalinfektsioon1

Hospitaalinfektsioon

Definitsioon

  • infektsioon, mis tekib 48 h pärast hospitaliseerimist

    = nosokomiaalinfektsioon

    (kr k nosos – haigus, komein - hoolitsema)

    = health-care associated infection


Hospitaalinfektsioon2

Hospitaalinfektsioon

  • 5–10% haiglasse hospitaliseeritud patsientidel

    • 30 % patsientidel intensiivraviosakondades

    • USA: 2 miljonit pt / aastas

    • USA: 90000 surmajuhtu / aastas

    • USA: lisahind: $4.5 – $5.7 miljardit

Weinstein RA. Emerg Infect Dis 1998;4:416-420

Jarvis WR. Emerg Infect Dis 2001;7:170-173


Hospitaalinfektsioon3

Hospitaalinfektsioon

  • kõrge haigestumus, suremus

  • multiresistentsed patogeenid

  • kõik organid


Epic study

EPIC study

Vincent JL. JAMA 1995;274:639-644


Hi patogenees

HI patogenees

  • kaitsesüsteemide nõrgenemine

  • bakteritega koloniseerumine

    - haiglaravi kestus

    - invasiivsed vahendid / protseduurid

    - antibakteriaalne ravi


Hi patogenees 2

HI patogenees (2)

  • endogeenne – haigust põhjustavad mikroorganismid pärinevad haige enda mikrofloorast

  • eksogeenne - haigust põhjustavad mikroorganismid pärinevad haiget ümbritsevast keskkonnast või teistelt inimestelt


Hi riskifaktorid

HI riskifaktorid

Vincent JL.

Lancet 2003;361:2068-77


4 peamist hi

4 peamist HI

  • Hospitaalpneumoonia

    -ventilaatorpneumoonia

    (ventilator-associated pneumonia, VAP)

  • Vereringeinfektsioon (VRI)

  • Urotraktiinfektsioon (UTI)

  • Operatsioonipiirkonna infektsioon (OPI)


Hospitaalpneumoonia

Hospitaalpneumoonia

PNEUMOONIA

VENTILAATORPNEUMOONIA


Ventilaatorpneumoonia vp

Ventilaatorpneumoonia (VP)

Kopsupõletik, mis kujuneb välja >48 tundi peale kopsude kunstliku ventilatsiooni (KKV) alustamist


Probleemi suurus

Probleemi suurus

  • VP on kõrgeima letaalsusega HI intensiivravi haigetel

  • 1/3 KKV patsientidel tekib VP

  • 1/3 VP patsientidest sureb


Vp patogenees

VP patogenees

KOPSUD

koloniseerumine bakteritega

mikroaspiratsioon

kaitsemehhanismide langus

TRAHHEA

NINANEEL

MAGU

SOOLESTIK


Vp patogenees1

VP patogenees

~85% endogeenne; ~15% eksogeenne


Vp etioloogia

S. aureus

H. influenzae

S. pneumoniae

M. catarrhalis

Enterobacteriaceae

P. aeruginosa

Acinetobacter sp.

MRSA

VP etioloogia

varane VP hiline VP

< 4p


Vp riskifaktorid ja v ltimine

VP riskifaktorid ja vältimine

KKV kestus

haigla mikroobid

meditsiinivarustuse kontaminatsioon

hematogeenne levik

aspiratsioon

patsiendipoolsed faktorid

geneetiline eelsoodumus?

vanus, sugu, haigused


Haigla mikroobid meditsiinivarustus

Haigla mikroobid/meditsiinivarustus

infektsioonikontroll

  • käte hügieen

  • antibiootikumide poliitika

  • isolatsioon

  • optimaalne personali hulk

  • järelvalve


Kestus

Kestus

  • väldi intubatsiooni ja reintubatsiooni

  • orotrahheaalne parem kui nasotrahheaalne

  • eelista mitteinvasiivset KKV

  • KKV  (sedatsioon, võõrutus)

  • trahheostoomia


Aspiratsioon

Aspiratsioon

  • väldi võimalusel maohaavandi profülaktikat

  • enteraalne toitmine parem kui parenteraalne

  • asend (30-45°)

  • suuhügieen

  • selektiivne dekontaminatsioon?

  • subglotiline aspiratsioon

  • joogivesi

  • mansett (rõhk > 20)


Vereringeinfektsioon

Vereringeinfektsioon

  • infektsioon positiivse verekülviga

  • primaarne (teadmata algkolle, perifeerse kanüüli või tsentraalveenikateetriga seotud)

  • sekundaarne


Vereringeinfektsioon1

Vereringeinfektsioon

  • intravaskulaarsed kateetrid on kaasajal hädavajalikud intensiivraviosakondades (infusioon, ravimid, parenteraalne toitmine, hemodünaamika monitoorimine)

  • kõige rohkem tüsistusi kateeterinfektsioonidest on seotud tsentraalveenikateetritega (97%) IRO-s

  • USA: 250 000 kateetriga seonduvat vereringeinfektsiooni (VRI) igal aastal

  • suremus 12-25 %

  • lisakulutused 25 000 $ ühe episoodi kohta


Kateeterinfektsioonide riskifaktorid

Kateeterinfektsioonide riskifaktorid

  • kasutatav veresoon (tsentraalne veen > arter, perifeerne veen)

  • kasutusaeg (pikaaegne > lühiaegne)

  • sisestuskoht

    v. femoralis > v. jugularis interna > v. subclavia

    perifeerne veen: jalg > käsi, ranne > labakäsi

  • tunnelleerimine


Kateeterinfektsioonide riskifaktorid 2

Kateeterinfektsioonide riskifaktorid (2)

  • pikkus

  • hepariini, antibiootikumide või antiseptikumidega töötlemise puudumine

  • valendike arv

  • kateetrimaterjal

    polüvinüülkloriid või polüetüleen > teflon või polüuretaan

  • mikroobi “omadused”


Patogenees

Patogenees

  • mikroobi tungimine

    sisestuskoht  kateetri nahaalune trakt  kateetri otsa kolonisatsioon

  • kateetrikorgi saastumine  valendiku kolonisatsioon (pikaaegsete kateetrite puhul)

  • infektsioonikolle  verega levik  kateetri kolonisatsioon

  • saastunud infusioonilahuse ülekanne


Soovitused kateeterinfektsioonide v ltimiseks

Soovitused kateeterinfektsioonide vältimiseks

Sisestamine

  • enne kateetri sisestamist ja kattematerjali vahetamisel puhastada nahka antiseptilise vahendiga (70%-alkohollahus või 2%-kloorheksidiinglükonaat alkohollahus)

  • antiseptikumi kogus - nahk oleks märg

  • oodata ära antiseptikumi toimeaeg (kuivamise aeg, mis on tavaliselt 30 sek)

  • perifeerne veenikanüül - ühekordsed mittesteriilsed kindad. Pärast naha puhastamist antiseptikumiga ei puudutata punktsioonikohta enam mittesteriilse kindaga

  • tsentraalveenikateeter ja arterikanüül - müts, mask, steriilne kittel, steriilsed kindad, suur steriilne lina


Soovitused kateeterinfektsioonide v ltimiseks 2

Soovitused kateeterinfektsioonide vältimiseks (2)

Kateetri kattematerjali hooldus

  • kasutada kattematerjalina steriilset plaastrit, soovitavalt läbipaistvat poolläbilaskvat materjali

  • vahetada plaaster, kui see määrdub või muutub niiskeks või tuleb lahti

  • vahetada plaaster kateetri vahetamisel

  • veeprotseduuridel katta kateeter veekindla materjaliga

  • TVK – vähemalt 7 p järel vahetada plaaster

  • tunnelleeritud TVK ei vaja kattematerjali

  • mitte kasutada lokaalseid salve, kreeme, pulbreid jm kateetri sisestuskoha ümbruses


Soovitused kateeterinfektsioonide v ltimiseks 3

Soovitused kateeterinfektsioonide vältimiseks (3)

Kateetri jälgimine

  • regulaarselt (vähemalt 1 kord päevas) jälgida ja palpeerida kateetri sisestuskohta ja selle ümbrust läbi kattematerjali (läbipaistmatu plaastri korral palpeerida, läbipaistva plaastri korral vaadata)

  • mitte eemaldada plaastrit, kui puuduvad infektsioonile viitavad sümptomid

  • õpetada patsienti teatama meditsiinitöötajale muutustest (ebamugavustunne, valulikkus, punetus jm) kateetri ümbruses

  • märkida kateetri sisestamise kuupäev ja kellaaeg, kateetri sisestaja, kattematerjali vahetamine õenduslukku või intensiivraviosakonnas jälgimislehele


Vri diagnoosimine

VRI diagnoosimine

  • ebaselge põhjusega palavik

  • muud palaviku põhjused välistatud

  • kateetri ümbruses lokaalsed infektsiooninähud

  • kateeterinfektsioon:

    • kateetriots külviks ja perifeerne verekülv


Urotraktiinfektsioon uti

Urotraktiinfektsioon (UTI)

  • kõige sagedasem HI (40 %)

  • USA: 900 000 UTI / aastas

  • lisakulud: $600 ühe UTI kohta

  • lisandub bakterieemia

  • suremus: 5 %

  • antibiootikumresistentsed patogeenid


Uti riskifaktorid

UTI riskifaktorid

  • põiekateeter (66 – 86%)

  • 15 – 25 % hospitaliseeritud patsientidel põiekateeter

  • ühekordne kateteriseerimine 1 – 5 %

  • kasutamise kestus (7 p – 25%, 30 p – ~100%)

  • avatud süsteem > suletud süsteem

  • kaasuvad haigused, vanus, sugu


Uti patogenees

UTI patogenees


Patogenees 2

Patogenees (2)

  • riskifaktorid:

    1) patogeenid periuretraalsespiirkonnas

    2) püsikateeter (kestus!)

    3) pt. kaasuvad haigused

  • patogeeni virulentsusfaktorid

  • biofilm

  • põietrauma  kaitsesüsteemide 

Põiekateeter (Foley)


Uti patogeenid

UTI patogeenid

  • Escherichia coli

  • Enterococcus sp.

  • Klebsiella pneumoniae

  • Proteus mirabilis

  • Pseudomonas aeruginosa

  • Enterobacter sp.

  • Candida albicans

  • Serratia sp.

  • CONS


Uti v ltimine

UTI vältimine

  • väldi kateteriseerimist

  • eemalda ASAP

  • alternatiivsed meetodid

  • koolitatud personal

  • aseptiline kateteriseerimine, analüüsi võtmine

  • kätehügieen

  • lubrikant

  • kateetri õige suurus

  • kogumistoru ülevalpool kogumiskotti

  • periuretraalpiirkonna hooldus igal päeval


Operatsioonipiirkonna infektsioon

Operatsioonipiirkonna infektsioon

  • sageduselt teine HI

  • 2 – 6 % opereeritutest

  • haiglaravi pikenemine 7-10 päeva

  • suremus 3%

  • lisakulud: $3000 – 29 000 ühe infektsiooni kohtam (USA)


Operatsioonipiirkonna infektsiooni m isted

Operatsioonipiirkonna infektsiooni mõisted

  • OPI, mis ilmneb kliiniliselt või laboratoorselt 30 päeva jooksul peale operatsiooni

  • implantaatidega seotud operatsioonide puhul - kuni 1 aasta jooksul peale operatsiooni tekkinud infektsioon, mis on seotud operatsiooniga


Hospitaalinfektsioon

OPI jaotus

pindmine OPI

süva OPI

organi, õõne


Patogeenide l htekoht

Patogeenide lähtekoht

  • patsiendi enda mikrofloora

  • operatsioonituba

  • meditsiinitöötaja

  • hematogeenne levik mujalt infektsioonikoldest

  • enamus OPI tekib operatsiooni ajal


Opi etioloogia 2006 2007 7025 patsienti usa

OPI etioloogia 2006-20077025 patsienti (USA)

HidronAI et.al. Infect Control Hosp Epidemiol2008;29:996-1011

HidronAI et.al. Infect Control Hosp Epidemiol2009;30:107–107


Opi riskifaktorid

patsient

vanus

ülekaal

alatoitumus

diabeet

operatsioonieelne haiglasviibimise kestus

infektsioonikolle

GKS kasutamine

suitsetamine

mikroobikandlus

immuunpuudulikkus

operatsioon

karvade eemaldamine

perioperatiivne antibiootikumprofülaktika

normotermia

veresuhkur

kätehügieen / aseptika

kirurgiline tehnika

operatsiooni kestus

vereülekanded

ventilatsioon

liikumine op-toas

dreenid, võõrkehad

haava hooldus

OPI riskifaktorid


Operatsiooni puhtusklass

Operatsiooni puhtusklass


K teh gieen

Kätehügieen

Ignaz Philipp Semmelweis

(1818-65)


Naha mikroobid

Naha mikroobid

  • Enamik mikroobe paikneb sarvkihi ülemistes kihtides, hulk erineb regiooniti

    Jaotatakse:

  • residentmikrofloora

  • transiitmikrofloora


Residentmikrofloora

Residentmikrofloora

…kaitseb nahka koloniseerumast patogeensete mikroorganismidega

Enamasti Gram-positiivsed mikroorganismid:

  • Staphylococcus epidermidis

  • Streptococcus sp.

  • Micrococcus sp.

  • Proprionibacterium sp.

  • Corynebacterium sp.


Transiitmikrofloora

Transiitmikrofloora

  • Omandatud keskkonnast või teistelt isikutelt (patsientidelt)

  • Sõltub tegevusest, konkreetsest naharegioonist

    Kätega sagedamini ülekantavad tekitajad:

  • Staphylococcus aureus

  • Klebsiella pneumoniae

  • Acinetobacter sp.

  • Enterobacter sp.

  • Candida sp.


Hospitaalinfektsioon

NB! Transiitfloorasse kuuluvad tekitajad vastutavad enamike puhangute eest, mis levivad käte teel!

Kasutades erinevaid kätehügieeni meetodeid saame:

  • vabaneda transiitmikrofloorast

  • langetada residentmikrofloora hulka


K teh gieen1

Kätehügieen

  • kätehügieeni eesmärgiks on vähendada potentsiaalselt ohtlike mikroorganismide hulka naha pinnal

  • odav, lihtne ja kõigile kättesaadav abinõu hospitaalinfektsioonide vähendamiseks!


K teh gieeni meetodid

Kätehügieeni meetodid

  • hügieeniline kätepesu (tavalise vedelseebiga)

  • hügieeniline käte antiseptika (antiseptikumiga)

  • kirurgiline kätepesu

  • kirurgiline käte antiseptika


Mis neid eristab

Mis neid eristab?

  • hügieenilise kätepesu eesmärgiks on vähendada/eemaldada transiitmikrofloorat

  • hügieenilise käte antiseptika eesmärgiks on surmata transiitmikrofloora

  • kirurgilise kätepesu ja käte antiseptika eesmärgiks on eemaldada ja surmata transiitmikrofloora ning vähendada ajutiselt residentmikrofloora hulka


H gieeniline k tepesu

Hügieeniline kätepesu

  • Alati kui käed on silmale nähtavalt saastunud

  • pärast käte kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud või koloniseeritud eoseid moodustavate bakteritega (Clostridium, Bacillus)

    või kellel on viirusliku gastroenteriidi kahtlus

  • pärast nuuskamist, aevastamist,köhimist

  • pärast tualetti


Probleemid

Probleemid

  • kätepesuks kulub palju aega

  • vajalikud vahendid ( kraanikauss)

  • rohkelt käsi pestes kahjustub naha normaalne pH, rasvhapete hulk langeb (kaob naha elastsus ja langeb kaitsevõime), mistõttu muutuvad käed veelgi vastuvõtlikumaks transiitmikrofloorale


H gieeniline k te antiseptika

Hügieeniline käte antiseptika

Kasutatakse üha laialdasemalt

  • hügieenilisele kätepesule järgneb alati käte antiseptika

  • kinnaste kasutamine ei vabasta käte antiseptikast

  • on tõhus vaid siis, kui viiakse läbi tehniliselt korrektselt


Millal

Millal?

  • enne ja pärast käte kontakti patsiendiga

  • pärast käte kontakti patsiendi vere ja teiste kehavedelikega

  • enne ja pärast käte kontakti haavade ja limaskestadega

  • kontamineerunud kehapiirkonna puudutamise järgselt enne sama patsiendi teistekehapiirkondade puudutamist

  • enne ja pärast kinnaste kasutamist

  • enne ja pärast invasiivseid protseduure

  • pärast käte kontakti pindade ja esemetega patsiendi lähimas ümbruses (k. a. aparatuur ja seadmed)

  • enne ravimite ettevalmistamist ja manustamist

    Hügieenilise käte antiseptika tehnika - vt. juhend


Kirurgiline k tepesu ja k te antiseptika

Kirurgiline kätepesu ja käte antiseptika

  • viiakse läbi vahetult enne iga operatsiooni või kirurgilist protseduuri (angiograafia jne.), mis eeldab steriilset eririietust

  • üksteisele vahetult järgnevate operatsioonide korral teostatakse vaid kirurgiline käte antiseptika

    tehnika – vt. juhend


Hospitaalinfektsioon

Kas kunst on kahjulik?

gram-negatiivsete bakterite avastamisprotsent küüntel

kunst

lakitud

loomulikud

Küüned peavad olema terved, puhtad ja hooldatud

Küüne vaba osa pikkus ei tohi küüne otsa

Edel et al. Nursing Research 1998:47;54-59


Hospitaalinfektsioon

Pittet & Boyce, Lancet Infectious Diseases 2001, April, 9-20

Factors Influencing Hand Hygiene Behavior

Predisposing factors

  • Knowledge

  • Attitudes

  • Beliefs

Hand hygiene compliance improvement by adherence to the practice

Enabling factors

Prevention

of NI

Skills

Equipment

Reinforcing factors

  • Feedback

  • Peer/supervisor

  • support

  • Patient participation

  • Link to changes in

  • infection rates

Adapted from Larson E.

Inf Control Hosp Epidemiol1991; 12:422


I solatsioon

Isolatsioon

patogeeni ülekanne toimub:

  • lähtekoht (patsient, personal, keskkond)

  • retsipient (kaasuvad haigused, riskifaktorid)

  • transmissioon

    3võimalust


Lekande v imalused

Ülekande võimalused

  • kontakt

    otsene ja kaudne

  • piisk

  • õhk (osake <5 µm)


Isolatsiooniabin ud

Isolatsiooniabinõud

  • standardsed – kõik patsiendid

  • mikroorganismide ülekandemehhanismidel baseeruvad ning kaitsev isolatsioon lisaks standardsetele


Milleks isoleerida patsienti

Milleks isoleerida patsienti?

IsolatsioonKaitseb

personalipatsienti

  • standard+++ +++

  • kontakt++++

  • piisk++++

  • õhk+++++

  • kaitsev+++


Standard isolatsioon

Standardisolatsioon


K onta k t isolatsioon

Kontaktisolatsioon


Kontaktisolatsioon

Kontaktisolatsioon

  • Multiresistentsed bakterid (kolonisatsioon, infektsioon)

  • Abstsess, tselluliit või lamatis

  • Clostridium difficile infektsioon

  • Äge kõhulahtisusvõi inkontinents

  • RSV infektsioon, krupp või bronhioliitimikutel


Piiskisolatsioon

Piiskisolatsioon


Piiskisolatsioon1

Piiskisolatsioon

  • Meningiit, meningokokk-infektsioon

  • Difteeria

  • Läkaköha

  • Gripp

  • Mumps

  • Punetised

  • Streptokokk-infektsioon (farüngiit, sarlakid, pneumoonia)


Hkisolatsioon

Õhkisolatsioon


Hkisolatsioon1

Õhkisolatsioon

  • Tuberkuloos

  • Leetrid

  • Tuulerõuged; dissemineeritudvöötohatis


  • Login